Ukraina üldine referaat (0)

Sisukord

Sisukord 1
Asend 2
Suurus 2
Naaberriigid 2
Rahvastik 3
Arv 3
Kultuur 3
Linnad 3
Majandus 4
Kaubad 4
Valitsus 4
6
Ajalugu 6
Tšornobõli katastroof 7
Loodus 7
Pinnamood 7
Kliima 7
Taimestik 8
Loomastik 8
Ukraina loomastik on liigivaene. Põhiliselt on levinud pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist jäävad talveunne . Põline loomastik on hävitatud: Tarpaneid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi , kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur. 8
Veestik 8
Keskkonna probleemid ja – kaitse 8
Kokkuvõte 9
Pildid: 10
Kasutatud materjalid: 11

Asend

Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa.

Suurus

Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania . Ukraina on Eestist 13 korda suurem.

Naaberriigid

Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia , Ungari, Rumeenia ja Moldova . Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi.

Rahvastik

Arv

Ukrainas elab 46, 7 miljonit inimest. See tähendab , et ühel ruutkilomeetril elab 77 inimest. Inimestest on 73% ukrainlased , 22% venelased , 4% muudest rahvustest ja 1% juudid . Ukraina tööstuslikus idaosas, Krimmis ja linnades üle kogu maa. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond.

Kultuur

Ukrainlased on slaavi rahvas. Täpsemalt on nad idaslaavlased . Neil on palju ühist venelaste ja valgevenelastega. Ukrainlased on põhiliselt õigeusklikud, kuid riigi lääneosas elab ka palju katoliiklasi. Ukraina riigi keeleks on ukraina. Levinud on ka vene, poola, ungari ja rumeenia keeled.

Linnad

Ukraina jaotub 24 oblastiks, 1 automaatseks vabariigiks ja 2 linnaks. Ukraina pealinn on Kiiev , kus elab 2,7 miljonit inimest ja mille suurus on 839 km2. Teiseks linnaks on Sevastopol , kus elab üle 350 000 inimese. Krimm on poolsaar ja autonoomne vabariik Ukraina koosseisus . Seal elab pea 2 miljonit inimest ja selle pindala on 26 100 km2.
Krimmi pealinnaks on Simferpolo. Ukraina oblastid on Dnipropetrovski , Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Kiievi, Kirovogradi, Luganski, Lvivi, Mõkolaivi, Odessa, Poltava, Rivne, Sumõ, Zaporižžja, Žitomõri, Taga-Karpaatia, Ternopili, Tšerkassõ, Tšernigivi, Tšernivtsi, Vinnõtsja ja Volõõnia.

Majandus

Kaubad

Ukraina impordib kangaid , keemiatooteid, toiduaineid ja metalle . Ukraina ekspordib nisu, kartuleid , toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. Ukrainas tootetakse ja kaevandatakse kivisüsi ja muid tahkeid kütuseid. Ukrainas on levinud suured teraviljapõllud, mille populaarsemad kultuurid on nisu, mais, suhkrupeet ja päevalill. Loomakasvatustest tegeldakse põhiliselt lihaveise ja seakasvatusega.

Valitsus

Ukrainas on presidentaalne demokraatia. Ukraina president on Viktor Juštšenko. Viktor Juštšenko sündis 23. veebruaril 1954 Horuživka külas Sumõ oblastis. 23. jaanuaril 2005 sai temast Ukraina president . 1970 asus ta õppima Ternopili rahanduse ja majanduse instituuti. 1976. aastast alates töötas ta panganduses. 1985 sai ta Nõukogude Liidu Riigipanga Ukraina osakonna juhiks. 1989-1992 töötas ta mitmes Ukraina pangas. Jaanuaris 1993 sai temast Ukraina rahvuspanga juht. 1996 juhtis Juštšenko rahareformi, millega Ukrainale kindlustati stabiilne valuuta . 1998 kaitses ta majandusteaduste kandidaadi kraadi. Detsembris 1999 sai Juštšenkost Ukraina peaminister . Viktor Juštšenko on abielus, tal on viis last: pojad Andri ja Tarass ning tütred Vitalina, Sofija ja Hrõstõna. Tal on ka kaks lapselast. Ukraina peaminister on Viktor Janukovõtš. Ta on olnud Ukraina peaminister 21. novembrist 2002 – 7. detsembrini 2004, 28. detsembrist 2004 - 5. jaanuarini 2005 ja alates 4. augustist 2006. Ukrainas on täidesaatev võim presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil. President on riigipea , kes valitakse viieks aastaks otse rahva poolt. Peaministri nimetab president ja kinnitab Ülemraada Ministrite kabinet koosneb peaministrist, kahest asepeaministrist ja 15 ministrist. Ukrainas on tähtsaimaks kohtuks konstitutsioonikohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament , mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve , kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus.
Ukraina majandus maailmas
Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna . Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes.

Ajalugu

Esimesed teadaolevad rändhõimud jõudsid Ukrainasse I aastatuhandel eKr ning kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest . 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega. Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes . Ala moodustas terviku 1772–1918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana . Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.

Tšornobõli katastroof

Tšernobõli tuumaelektrijaam asub Tšernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tšornobõli (vahel ka Tšernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk . Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline.Radjaktsiooni levik peatati reaktorile valatud betoonist sarkofaagiga. Kuigi Tsernobõli katastroofist on möödunud 20 aastat, pole mõjud veel lõppenud, siiani sünnib väärarenguga lapsi. Paljud Ukraina inimesed surevad erinevatesse vähi vormidesse . Siiani kasvatatakse saastunud aladel põllusaadusi turustamise eesmärgil. Seeläbi lähevad radioaktiivsed ained uuesti ringlusesse inimorganismi. Kui ametlikes versioonides on katastroofi läbi surnud inimeste arv 30, siis spetsialistid arvavad et hukkunuid on tuhandeid.

Loodus

Pinnamood

Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna , asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik , Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia kõrgustik, kõrgusega 328 meetrit, Podoolia kõrgustik, mille kõrgeim tipp Kamula on 472 meetrit, Donetsi kõrgustik ja Dnepri kõrgustik.

Kliima

Ukraina asub parasvöötme merelises kliimas. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine.

Taimestik

Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid . Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad . Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.
Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad.

Loomastik

Ukraina loomastik on liigivaene. Põhiliselt on levinud pisiimetajad, roomajad ja uruloomad. Paljud neist jäävad talveunne. Põline loomastik on hävitatud: Tarpaneid ja piisoneid enam Ukrainast ei leia. Seal võib siiski kohata hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde. Näiteks euraasia raisakotkas, stepikotkas ja hõbehaigur.

Veestik

Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda , aga mõned üksikud ka Läänemere vesikonda. Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr , Donets, Prut , Prõpjats, Rossi , Samara, Seimi, Sireti, Soš, Sudost ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla.

Keskkonna probleemid ja – kaitse

Ukrainas on suureks probleemiks, nagu ka ülejäänud rohtla piirkonnas pinnase väljakurnamine ja uhtorgude tekke. Tänu ülekarjatamisele ja ka liigsele põlluharimisele ohustab rohtlaid kõrbestumine ja steppide kadumine. Euraasia mandril on looduslikku steppi säilinud vaid Krimmi poolsaarest põhja pool asuval Askania-Nova looduskaitsealal .
Seal üritatakse stepi ürgset loodust säilitada kahel erineval viisil. Esimese moodusena on sinna asustatud antiloope, hirvi ja ulukhobuseid, kes noil aladel vanadel aegadel arvatavasti elasid. Loomade arvu püütakse hoida optimaalsena, st et nad ei laseks rohul paksuks kuluks ladestuda ning samas ka kõiki taimi ära ei jõuaks süüa. Sellisel viisil säilib stepi taimestik kõige liigirikkamana. Võrdluseks on samal looduskaitsealal mõned kohad ka päris loomadest puutumatutena hoitud. Sellisel viisil on aga kulu kogunenud paksu kihina, mis ei lase kõigil taimedel uueneda ning stepp kaotab oma kirevuse ja liigirikkuse. Liigse pinnase kurnamise puhul muutub taimkatte väga hõredaks. Taimkatteta pinnas allub kergesti vee- ja tuuleerosioonile. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele metsa- ja põõsastikeribasid ning jäetakse osa põllulappe üles kündmata. Põua ajal ohustavad rohtlate taimestikku tulekahjud, mis võivad hävitada kogu maapealse taimkatte. Taimede juured siiski säilivad ning põlemisel tekkinud tuhk on mullale hea väetis.
Looduslikku loodust hävines palju Tsernobõli katastroofis, millest ma eespool juba kirjutasin . Omaette probleem on lekkiv sarkofaag, mis vajab väga suuri ja koheseid investeeringuid, või kordub 20. aasta tagune tragöödia. Kuid areneval Ukrainal pole selliseid summasid kuskilt võtta. Jääb loota vaid lääne riikide abile.

Kokkuvõte

Seda referaati kirjutades sain ma teada palju uut ja huvitavat Ukraina kohta.
Kuigi Ukraina on suhteliselt urbaniseerunud riik leiab ka Ukrainas ilusaid looduspaiku. Seal on väga kaunid ja kõrged mäed, mida näiteks minusugusel inimesel, kelle kõrgemaiks vallutuseks on Eesti Munamägi oleks väga mõnus nautida. Kui ma sattuksin Ukrainasse tahaksin ma käia mõnes steppis ja vaikselt loomi jälgida.
Ka Ukraina kultuur on väga põnev ja avastamisrõõmu pakkuv. Kuigi Ukraina on pidanud kannatama venestumise all on siiski ukrainlased suutnud säilitada oma meeldiva eripära.
Ukrainasse sattudes hoiaksin ma kindlasti eemale Tsernobõli katastroofis viga saanud osast, sest see on minu jaoks liiga masendav.
Ukraina tundub väga huvitav paik ja ma sooviks seda millalgi ka külastada.

Pildid:

1. Ukraina lipp 2. Stepikotkas 3. Kobras
4. Grivna 5. Maisipõld 6. Ukraina vapp
7. Ukraina asukoht kaardil.

Kasutatud materjalid:

http://www.hot.ee/norman77/Tsernoobol.doc
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof
http://www.newhopeseed.com/vegetable/images/corn/big_daddy_field.jpg http://dirttime.ws/Photos/IM003477.jpg
http://partija.chat.ru/grivna.jpg
http://www.kolkatabirds.com/ddsteppeeagle81.jpg
http://www.puzer.com/.composer/upload/ukraina.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ukraina_j%C3%B5ed
http://et.wikipedia.org/wiki/Galiitsia
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-22-2.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-23-2.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8kll3tssisu.ht m
„Maailma riigid kuidas maailma valitsetakse “ , 2004, London, lk 232
http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Janukov%C3%B5t%C5%A1
http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Ju%C5%A1t%C5%A1enko
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-20-1.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kr imm
http://www.kirkland.ee/pics/pics/pildid/Euroopa_kaart_K2.JPG
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Euroopa_maad
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ukraina_liina.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/loodusvootmed.ht m
12