Kaslased (referaat) (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Kaslased (referaat)

Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3 Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4

Loomad

14

doc

Kaslased - lõvi

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED ­ LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv  Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?.........

Zooloogia

13

doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise. Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.

Ökoloogia

2

doc

Kaslased

Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed

Loodusõpetus

2

odt

Tiiger (Panthera tigris) - etoloogia referaat

Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist. Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga. Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased, tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides. Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.

Etoloogia

9

doc

Tiigrid

Tallinna Õismäe Gümnaasium Tiigrid Referaat Autor: Helena Nurkse 9. a klass Juhendaja: Kristo Anupõld  Tallinn 2010 SISUKORD Tallinna Õismäe Gümnaasium................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................

Loodusõpetus

4

doc

Amuuri tiiger

AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane ­ Amuuri tiiger ­ elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km²

Loodus õpetus

7

docx

Lõvid

Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20­30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger ­ liiger; ema lõvi, isa tiiger ­ tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega. LOOMADE KUNINGAS: Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. · Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. · Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)