Kaslased (referaat) (0)

Tartu Gümnaasium
10.a klass
Kaslased
Referaat
Aine:
Juhendaja :
Tartu 2010
Sisukor
1.1 Kodukass 3
1.2 Metskass 4
1.4 Puuma 5
1.5 Serval 5
2.1 Lõvi 5
2.2 Tiiger 6
2.3 Jaaguar 6
2.4 Leopard 7
Kasutatud kirjandus 7
Üldiselt kaslastest 3
1. Väiksed kassid 4
1.1 Kodukass 4-5
1.2 Metskass 4
1.3 Ilves 5
1.4 Puuma 5
1.5 Serval 5
2. Suured kassid 6
2.1 Lõvi 6
2.2 Tiiger 6
2.3 Jaaguar 7
2.4 Leopard 7
Kasutatud kirjandus 8
Üldiselt kaslastest
Kaslased on loomade sugukond , mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard , jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass.
Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad . Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel
Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis saagile peale kui see ei märka. Kaslased on loomariigi kõige osavaimad kütid. Nad on kohastunud lihaga ja nende saak on selgroogsed . Näiteks metskitsed, metssead jt. Nad tegutsevad pimedas. Neil on tohutult hea nägemine ja kuulmine. Enda toidu peidavad kassid raipesööjate eest ära. See kehtib just siis kui liha on liiga palju ja ei jõua seda ära süüa.
Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased, erinevused näiteks tiigri ja kodukassi vahel on üllatavalt väikesed. Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult.
1. Väiksed kassid

1.1 Kodukass

Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass . Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi.
Kass on kaslane ja kiskja . Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid . Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma
Kui kass on nö heas tujus , siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui kass on tige , siis ta teeb väga koledat häält ja ajab ennast turri. Kui kass näeb vaenlast , lähevad tal karvad turri. See on sellepärast, et ta tahab paista suuremana kui muidu. Siis hakkab vaenlane kartma .
Siis kui kassil sünnivad pojad, on nad umbes 10 päeva pimedad . Kassimamma imetab neid ja lakub keelega, et nad hästi-hästi puhtad oleksid. Muidu võivad nad haigestuda. Ajal mil väikesed kassipojad juba näevad, hakkavad nad mängima, nagu väike lapski tahab mängida. Noored kassid on muidugi ka väledamad.
Kass on väga koduarmastaja loom. Kohast, kus kass on sündinud ei taha ta kuidagi ära minna. Kui inimene kolib uute korterisse, ei tule kass inimesega kaasa. Kodukohas on talle absoluutselt kõik tuttav. Kui inimene kassi autoga ära viib, leiab ta ka väga kaugelt tee oma vanasse koju.
Kõige populaarsemad kassinimed
EESTIS
USAS

• Miisu
  

• Missy
  

• Muhvin
  

• Fluffy
  

• Roosi
  

• Tigger
  

• Mustu/ Musti
  

• Pumpkin
  

1.2 Metskass

Metskass on suurem, kui kodukass. Metskassi pikkus on ligikaudu 1 meeter, kaal on 5 ja 11 kilogrammi vahel. Looma kasukas on väga tihe. Metskass puudub ainult põhjapoolsetes maades, muidu on teda üle terve Euroopa.
Eelistatud elupaigaks on tal segametsatüüpi puistud, kuid elupaikade hävimine ja inimeste poolt metsade kasutamine vaba aja veetmise kohana on tõrjunud ta väheväärtuslikesse elupaikadesse – näiteks okasmetsadesse, kaljustesse mägedesse, rabadele, põõsastikesse, soodesse ja rannikule. Metskass oskab hästi ronida. Oma pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde kuid võib juhtuda ka, et rebase või mägra poolt maha jäetud urgu
Ta toitub küülikutest ja pisinärilistest, nagu rotid, hiired, mügrid ja lemmingid. See kassiliik on hea ronija ning ta püüab puuokste vahel noori oravaid ja linde, kuid samas võib ta ka raibet süüa. Jahil käib ta tavaliselt öösel. Metskass oskab hästi ronida.
Tal sünnib 2 kuni 4 poega . Sündides kaaluvad pojad umbes 40 grammi. Metskassil on palju vaenlasi näiteks hundid , ilvesed, koerad jne. Metskass on muutunud haruldaseks loomaks. Et nad väljasuremisohtu ei satuks on neid hakatud nt loomaaedades paljundama.
1.3 Ilves
Ilvese nägu sarnaneb kassi näole ainult kõrvad on tal tutiga ja põskedel on habe iseenesest mõistetavalt on ta ka suurem kui kodukass. Saba on tal lühike. Tema pikkus on umbes 1 meeter. Värvus on ilvestel suvel ja talvel erinev. Suvel on nad punakad- pruunikad, talvel heledamad ja hallikamad.
Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest.
Ilves võib elada igasugustes metsades. Peaasi on, et ta süüa ja kaitset saaks.Tema põhiliseks saakloomaks on hirved , kitsed , lambad ja teised sõralised, kes võivad teda ennast mõõtmetelt kuni neli korda ületada. Nende puudusel peab ta jahti jänestele ja viiksjänestele
Ilves varitseb saaki enam-vähem samamoodi nagu kass. Mõne puu varjus . Ilvest kujutletakse ette saaki puu otsas varitsemas, kuid ei-sealt ei püüa nad kunagi saaki

1.4 Puuma

Puuma sarnaneb oma välimuselt veidi lõviga. Ta on punakas-kollakaspruun või hall. On ka päris musti või valgeid puumasid. Valged puumad on kõige haruldasemad. Tüvepikkus kuni 197 cm, saba kuni 82 cm, mass kuni 105 kg. Tema kuulumisele väikeste kaslaste hulka viitab kehaehitus .
Puuma on enam-vähem leopardi pikkune ja suurune. Ta elutseb ainult Ameerikas. Alustades Kanadast Lõuna-Ameerikani. Tal on suur leviala. Põhja-Ameerikas kutsutakse teda mägilõviks. Talle meeldivad soostunud džunglid, troopilised metsad või isegi lagendikud. Ta on osav loom: ta ronib ja isegi ujub.
Tema toiduks on kõik imetajad kellest jõud üle käib. Poegi on tal 3-5. Kuigi pojad kasvavad kiiresti saavad nad eluküpseks alles kolmandal eluaastal . Puumad oskavad nurru lüüa nagu kodukassidki.

1.5 Serval

See liik on kõrgejalgne ning sale . Tüvepikkus on umbes 100 cm, sabapikkus 30-40 cm. Pea on miniatuurne, ümarad ja suured kõrvad ning suhteliselt lühikese sabaga. Karvastik oranžikas pruun, tumedate laikudega.
Serval on levinud Aafrikas Saharast lõuna pool, kus asustab põõsastuid veekogude lähedal. Harva külastab metsi ja väldib kuiva avamaastikku.
Pikkade, saledate jalgade abil suudab lühikest vahemaad läbida kiiresti joostes, kõrges rohus liigub suure hüpetega, tabades saagi väledalt. Vajadusel hüppab vertikaalselt üles, tabades linde kuni 3 m kõrguselt. Tema saagiks on enamasti jänesed ja väiksed antiloobid, kuid ka linnud .
2. Suured kassid

2.1 Lõvi

Lõvi on kollast värvi, tal on isegi silmad kollased ! Ta on eriti levinud Aafrika savannides . Isalõvil on suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Lõvid elavad suure perekonnana. Selles võib olla mitukümmend looma. Kaslaste hulgas ainulaadselt moodustavad lõvid pikaajalisi lähedalt seotud ühiselulisi gruppe. Lõvide perekondlikku gruppi nimetatakse praidiks
Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa.
Emaslõvid on praidis peamised kütid. Mõned loomad murravad teisi endale nii öelda sahvrisse. Väga harva juhtub, et lõvi läheb inimesele kallale. Lõvil sünnib tavaliselt 2-3 lõvikutsikat. Nagu kodukassidelgi on lõvidel pojad algul pimedad. Pojad on ligikaudu 30 sentimeetri pikkused. Lõvipõngerjad armastavad mängida vanemate sabatuttidega.
Palaval päeval on lõvid varjus. Vanaloomad lösutavad, aga pojad mängivad. Kui õhtu saabub, teavad teised loomad, et lõvi läheb jahile. Nad teavad seda mitte nii väga õhtu pärast vaid üles tõustes lõvi möiratab. See annabki teistele loomadele sõnumit teada. Lõvide jahtimise taktika on selline: nad hiilivad vaikselt lähemale kui loom neid märkab ja hakkab põgenema, hakkavad lõvid tervest jõust neile järele jooksma . Lõvi ei murra mitte kunagi rohkem loomi, kui nälg nõuab.
Lõvid saavad täiskasvanuks 5-6 aastaselt ja nad võivad elada kuni 30 aasta vanuseks.Lõvi kujutatakse kõige enam ka riikide vappidel ja lippudel.

2.2 Tiiger

Tiiger on kaslaste sugukonna suurim esindaja ning tema mustade vöötidega ja valgete laikudega oranž kasukas on korrapealt äratuntav. Tema mõõtmed, karvkatte värvus ja muster varieeruvad erinevate alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950ndatest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, st neid ei tohi küttida. Vanasti peeti tiigritele jahti nende ilusa naha pärast
Tiiger on väga uhke ja rahulik. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3,5 meetrit pikad (saba kaasa arvata). Üks tiiger kaalub samapalju kui kaks või kolm meest kokku. Tiigrit on hea tunda ära selle järgi, et ta on mustavöödiline, vöötide vahel on punakaskollane. On ka valgeid tiigreid pruunide vöötidega, aga need tiigrid on vägagi haruldased .
Nad on eriti levinud Aasias - Indias ja Hiinas. Indias on aasta läbi soe ja seega on seal tiigrid väiksemad, sest nende kasukad on lühema karvaga.Tiigrid elavad tavaliselt džunglites. Tiiger on väga tugev loom.
Vana tiiger suudab murda isegi karu või elevandipoja. Tema igapäevaseks toiduks on hirved, metskitsed, metssead jms. Tiiger püüab vahel ka krokodille , kilpkonni ja kalu. Ta armastab väga ujuda . Indias elutseb tiigreid, kes ka inimesi murravad. Neid kutsutakse inimsööja-tiigriteks. Nendele peetakse jahti.
Tiigriemal sünnib iga 2-3 aasta järel pesakond tiigrikutsikaid. Neid on tavaliselt korraga 2-4. Loomakesed on pisikesed ja pimedad, kuid nad kasvavad üsna kiiresti. Tiiger saab täiskasvanuks juba 4-aastaselt. Tiiger võib loomaaias elada kuni 50 aastat, looduses on tema eluiga lühem.

2.3 Jaaguar

Jaaguar on lähedane sugulane lõvi, tiigri ja leopardiga. Siiski erineb ta teistest selle poolest, et elab Ameerika mandril. Ta on kõige enam levinud Kesk-ja Lõuna Ameerikas. Täpsemalt on tema elupaigaks, kas ürgmetsad või isegi lagendikud. Ta armastab ujuda ja sageli püüabki saaki just veest või siis veekogude äärest.
Saagijahil käib jaaguar videvikus või hoopis suisa öösel, päeval ta puhkab. Oma massiivse kere tõttu on nad kehvad ronijad. Suure kiskjana pole tal vaja karta kedagi peale inimese. Enamasti elavad üksikult, paarid moodustavad vaid pulmaajal. Peamised saakloomad on hirved, pekaarid, aguutid ja kapibaarad. Murravad koeri ja kariloomi, samuti alligaatoreid, kilpkonni, kalu ja muid pisiloomi.
Ta on sama pikk kui kui leopard, kuid ta kaalub üle saja kilo. Poegi on tal 1-4,nad on sama värvi kui vanemad, kuid algul veidi tuhmimad kui täiskasvanud isendid. Tema karv on selline nagu leopardilgi, kuid ringid on suuremad. Leidub ka täiesti musti jaaguareid. Vaatamata seadusega kehtestatud kaitsemeetmetele ning karusnaha pärast peetava jahi piiramisele kujutab elupaikade hävitamine ja jaht talle kasvavat ohtu.

2.4 Leopard

Vähestel metsikutest kaslastest on niivõrd mitmekesine välimus või saagieelistus kui leopardil, kel on ka kõige laiem geograafiline asuala . Leopard on kõigist kaslastest kõige rohkem levinud. Tavaliselt elutseb ta Lõuna- Aasia metsades ja tihnikutes või Aafrika savannides. Tema kodu võib olla nii džungel kui ka peaaegu lagedas savannis.
Tema mitmekesine toidulaud sisaldab väikesi olevusi, nagu näiteks sõnnikumardikad ning suuri imetajaid , kes ületavad tema enda kaalu mitmekordselt, nagu näiteks antiloobid. Suur saakloom võib anda kaheks nädalaks piisavalt toitu, kuid selline saak murtakse tavaliselt iga kolme päeva tagant, poegadega ema teeb seda veel kakas korda sagedamini.
Leopardi pikkus võib ulatuda 2,5 meetrini. Kaal võib ulatuda ilvese kaalust täiskasvanu mehe kaaluni. Savannis elavatel leopartidel on värvuseks kollane nagu liiv. Metsas elutsevatel leopardidel on karv tavaliselt üpris tume. Kõikidel leopardidel on nahal tume ringide muster. Võib olla ka päris musti leoparde. Keda tihti kutsutakse mustaks pantriks.
Poegimise ajaks otsib emaleopard mõne koha, kus teda ei segata. Pärast 90-105 päevast tiinusperioodi sünnib tavaliselt 2-4 poega. Sündides nad ei näe. Nädalaga saavad nad nägijaks. Kahe kuuselt hakkavad nad juba ise jahti pidama . Nad püüavad näiteks rohutirtse. Kolmekuuselt nad võõrutatakse, kuid nad jäävad ema juurde veel vähemalt aastaks või isegi kauemaks ning sama pesakonna õed-vennad võivad veelgi pikemat aega koos püsida. Nende eluiga on 10-15 aastat.

Kasutatud kirjandus

• http://web.zone.ee/kaslased/page2.html
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kass_teelekepler.ht m
  
• http://loomad.wordpress.com/category/imetajad/kaslased/
  
• http://www.hot.ee/kassikas/x.html
  
• Raamat „ Kohtumine loomadega “ (minu esimene entsüklopeedia)
  
• Raamat „Laste Loomaentsüklopeedia