peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi
· Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid · Eduard Viiralt-graafik · Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts heliloojad · Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad
kultuuriline aktiivsus jäi püsima Third level ja väljenda eelkõige Fourth level iseseisvusharrastuses. Maal Fifth level tegutsesid pilli-, rahvatantsu-, näitemänguringid ning laulukoorid. Mõjukaks organisatsiooniks sai Heliloojate Liit, mida üleliiduline Musfond üsna heldelt finantseeris. 1947. aasta (taastati) suursündmuseks üldlaulupidu. Gustav Ernesaks oli Nõukogude ajal üks peamisi laulupidude tradistsioonide edasikandjaid Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level Fourth level
19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat.
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
-Pärit Suure-Jaanist. ( Sinna ka maetud!) -13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis -Pärast kons.-i lõppu 20.aastaks tööle Astrahani muusikakooli direktoriks ja õppejõuks. -1920.a. taas Eestisse- "Estonia " teatri dirigendiks ning alustas ka pedagoogilist tööd Tallinna konservatooriumis (asut.1919) -Õpilased (üle 40): E. Aav, G. Ernesaks, E. Käpp, R. Päts jt -Loomingu omapära: - kirjutas zanriliselt mitmekesist muusikat -eelistab instrumentaalseid suurvorme -teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Looming : 1) 5 sümfooniat ( kuulsaim "Noortesümfoonia") 2) avamäng sümfooniaorkestrile "Don Carlos" 3) oratoorium "Hiiob" 4) Süit eesti viisidest ( 1906.a.- Vanemuise teatrimaja avamiseks) 5) kantaat "Päikesele" (1913.a
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...
Mida tugevam on olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus 1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis 1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel
Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. ARTUR KAPI LOOMING LÜHIDALT Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli
Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Loomingust . . . Artur Kapp on üks markantsemaid isiksusi Eesti muusika ajaloos, kes pani koos Rudolf Tobiasega (1873 1918) aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. Tema peamiseks väljendusvahendiks sai kontrapunkt ja polüfooniline läbitöötatus. A. Kapi lemmikheliloojaks oli J. S
Alates 2003. aastast on "Ellerhein" Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. 2004. aastal võitis koor Grammy auhinna, Virgin Classicsi poolt välja antud heliplaadi Jean Sibelius: Cantatas eest, kategoorias nr 96 parim koorimuusika ettekanne. Märkimisväärne on ka koori rahvus- vaheliste saavutuste rida. Eesti Rahvusmeeskoor - RAM on traditsioonidega ja kogu maailmas unikaalne profes- sionaalne kollektiiv, mille rajas 1944. aastal maestro Gustav Ernesaks. Enam kui poolesaja tegutsemisaastaga on RAM andnud järjepidevalt kontserte Eestis ja endise Nõukogude Liidu territooriumil, aga ka mitmel pool Euroopas, Kanadas ja USAs. Osalemine suurvormide ette- kandmisel on RAMi kokku viinud maailmakuulsate dirigentidega. Aile Asszonyi on eesti sopranikultuuri tulevikulootus, temperamentne 26-aastane laul- janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on
Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud
1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link 8) Lepo Sumera Rene Eespere Alo Põldmäe Link: 9) Peeter Vähi Sven Grünberg Urmas Sisask Alo Mattiisen Link:
TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk
Arvutuseeskiri: p = tkplkp laenu kestvus päevades, IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimused Kui suur on Eesti pindala? Täpne vastus 2p;+/- 100m² 1p. Kes on Eesti hümni sõnade autor? A - F. Pacius; B - J. V. Jannsen; C - G. Ernesaks Kas Oleviste kirik on olnud maalima kõrgeim ehitis? (jah/ei vastus) Mitu % moodustavad saared Eesti pindalast? Mitu värvi on vikerkaares? Mis aastal Eesti taasiseseisvus? Kes on kirjutanud romaani "Idioot"? Vastus Hinnang n; C - G. Ernesaks Punkte: 0 B3: Koostada omal valikul 78 küsimust ja valemid vastuste hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi.
Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel,
Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud * Jaan Koort, Anton Starkopf, Voldemar Mellik – skulptorid * Eduard Viiralt-graafik * Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Artur Kapp, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Riho Päts – heliloojad * Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre-näitlejad * Kristjan Palusalu- maadleja, Paul Keres- maletaja
4) Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535 5) Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918 Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses: 3. Jäälahing (1242) 1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202) 2. Ümera lahing (1210) 6. Pärisorjuse kaotamine (1816) 5. Tartu ülikooli taasavamine(1656) 4. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt. Jansen, Ernesaks, Surva Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus? Pärisorjuse kaotuse 50. aastapäeva Millele pühendati laulupeod Nõukogude ajal? Igasugustele Nõukogude tähtpäevadele Millised sündmused toimusid: 1201: Rajati Riia linn. 1217: Madisepäeva lahing 1208-1227: Muistne Vabadussõda 1343-1345: Jüriöö ülestõus 1210: Ümera lahing 1525: I eesti keelne raamat, mis ei ole säilinud 1535: Eesti keelne säilinud raamat
üldjuht Riho Päts- muusikapedagoog, muusikaõpikute autor ja koostaja, koorijuht Evald Haav- eesti muusikalukku on oma nime jäädvustanud ooperiga „Vikerlased“ 1928 Enn Võrk- „Eesti lipp“ Eduard Tubin- rahvusvaheliselt tuntumaid eesti heliloojaid, tänu oma 10 sümfooniale Töötas pikalt tartus, vanemuise dirigent 1939/1940 eesti esimene ballett „Kratt“ „Barbara von Tisenhusen“, „Reigi õpetaja“ ooperid Gustav Ernesaks RAM- riiklik akadeemiline meeskoor „Mu isamaa on minu arm“ MK „Hakkame mehed minema“ „Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja Põhiliselt kirjutanud koorilaule
Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. 16.sajandil olid esimesed balletietendused Itaalias ja Prantsusmaal. Esmalt olid tantsunumbrite vahel kaulud ja luuletused. Üks ballettidest: Chopini "Nokturn"
Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks) Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest.
11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19. Antonin Dvorak Tsehhi (1841-1904) 20. Edward Grieg Norra (1843-1907) Gustav Ernesaks Ernesaks oli tuntud koorijuht helilooja muusika pedagoog ning laulupidude traditsiooni elustaja ja kandja eelmise vabariigi ajast kuni selle taasloomiseni. Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja. On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis õppejõuna ja on huvitavate mälestusraamatute autoriks, peale selle on kirjutanud umbes 200
Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563) Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel "Varamus" 1940. aastal ,mis jäi samuti poliitikale jalgu ja omandas uues ajaloolises kontekstis mitte esteetilise, vaid poliitilise tähenduse. (www.otsing/Juhan Sütiste) Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas Sütiste kõrgtaseme kogudes
poeetiliselt kõrgemal tegelikkuse lihtsast reprodutseerimisest. · E. Enno esimene lastevärss, religioosse hoiakuga ,,Andi unenägu", avaldati ,,Lastelehes" 1902.a. · E. Enno lastelaulude pealkirjad peaksid lausa üldrahvalikus mastaabis ellu äratama ja meelde tuletama ka vastava luuletuse niivõrd hingeomased ja kodutraditsioonilised on luuletaja värsid. Paljud neist on viisistatud (nt A. Kapp, G. Ernesaks jt). · 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima" · E. Enno toetub nagu K. E. Söötki rahvaluuletraditsioonile ning kasutab kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Paremad lasteluuletused: ,,Tikk-takk", ,,Juss oli väike peremees", ,,Tibukese unenägu", ,,Kurekesed", ,,Notsu laul", ,,Miilu ja Kiisu", ,,Tibukesed", ,,Notsukesed", ,,Vaene mees", ,,Hällilaul" jt.
10. laulupidu 23-25 a Tallinnas. Korraldati uute laulude võistlus, laulupeole pääsesid nt Mart Saare laulud. Esimest korda esinesid eraldi kooriliigina naiskoorid. Esitati ainult eesti heliloojate loomingut. 11. laulupidu 23-25 jun 1938. 15 000 esinejat. Eesti Lauljate liidu poolt korraldatud. 12. laulupidu 27-29 juuni 1947 tallinnas. Pärast II maailmasõda. ENSV. 13. laulupidu 21-23 juuli 1950. Kõige süngem. Aasta enne laulupidu oli märtsiküüditamine. Üldjuht Gustav Ernesaks. 14. laulupidu 20-22 juuli 1955. Mitte ükski laul ei olnud enam pealkirjastatud auavaldusena Stalinile, küll aga olid kavasse lülitatud kiidulaulud Leninile ja parteile. 15. laulupidu 19-21 juuli 1960 Tallinnas. I uuel Alar kotli projekti järgi ehitatud laululaval. Laulukaare kõrvale püstitati tuletorn. 16 laulupidu 16-18 juuli 1965. Peakomisjoni esimees Arnold Green. 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga. 17. laulupidu 28-29 juuni 1969. 100 aastat esimesest laulupeost
viiesoli teatri roll,sümfoonia ja viimane mille alistamine uue korra nõudmistele "Rahusiimfoonia" (1951) jäi tema oli raskem kui trükisõna poja helilooja Eugen puhul. Mitmed teatrimajad Kapi redigeerida, olid 1944. ja Gustav Ernesaks, aastal kelle ooperkannatada saanud, "Tormide rand" valmissuur osa näitlejatest põgenenud ja ka neist, kes jäid, osa vangistatud 1949. aastal. Hiljem viljeles Ernesaks nii helilooja kui ka dirigendina üha või sunnitud enam koorimuusikat ja tegeles muusikaelu, eeskätt laulupidude organisee-oli eesti
Lapsed jagati rühmadesse vastavalt vanusele. Sisuline tegevus toimus programmide järgi, mis olid riiklikud. Programmides olid tegevuse eesmärgid, valdkonnad ja õppesisu vastavalt laste vanusele. Samas õpetasid lasteaedades ja koolitasid teisi ka Vabariigi aegsed kasvatajad, mis tähendas, et rakendati ka Fröbeli metoodikat. 1968 ilmus esimene programm Eesti koolieelsetele lasteasutustele. Seda võib pidada esimeseks õppekavaks. Autorid olid S. Ernesaks, E. Lepik, L. Lilleaas, E. Lootsar, L. Mets, A. Piirmaa, M. Pohlak, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee. Programmi valdkonnad: mäng, kehaline kasvatus, emakeel, matemaatiliste kujutluste arendamine, kujutavad tegevused, muusikaline kasvatus, töökasvatus. Lugema ja kirjutama õpetamine algas 6 eluaastast. Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast
Oma elu surmkümmend suudlust, Hullsada ilusat hetke Ja tummtuhat valutuiget. ● Heiti Talvik: ○ sündis Tartus, isa kohtumeditsiiniprofessor, ema pianist. ○ õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat; ○ 1937 abiellus Betti Alveriga; ○ 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse; ○ suri 194; ○ 1934 ilmus luulekogu „Palavik“; ○ 1937 ilmus luulekogu“Kohtupäev“ . ERNESAKS, TORMIS, PÄRT Gustav Ernesaks (1908-1993): ● Laulutaat; ● Laulupidude üldjuht; ● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu;
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne. Uuendused kirjanduselus:
rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas zanris opper,massi-, soolo- ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Villem Kapp helilooja ja dirigent. Teosed: 2 sümfooniat, ooper `Lembitu', kooripoeem `Põhjarannik'. Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks. Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini
6-aastane poiss alustas muusikaõpinguid Pärnu nimekaima Tallinna konservatooriumis, kus õpetab kompositsiooni. muusiku, organist Max Petersi juures. · Artur Kapi heliloomingukoolkonda kuulusid pigem vokaalmuusika loojatena tuntud · Lüdig jätkas 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks. Btisi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja · Kompositsiooniõpetajana pidas ta väga oluliseks klassikalise muusika tundmist kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures.
2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist" Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu"
Vaibakunstnik Anu Raud Anu Raud,kes saab sel kevadel 70aastaseks, on Viljandi külje all Heimtalis elu liikuma pannud ja võitleb üleüldise üheülbastumise vastu. Nimetab globaliseerumist interrosoljeks, kus iga asi kaotab iga sekundiga oma värvi, maitset, lõhna ja karakterit Kogu Anu Raua olemine ja töö on mõtestatud, suure laenguga. Seda, kuidas kunstniku mõte on aja jooksul süvenenud ja edasi arenenud, võib näha kunstihoones nätusel “Eesti asi” – Raua parimaid töid. See pole niisama näitus – lihtsalt ilus kunst. Ja peabki olema, kui vaipade valmimise kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 191...
lauldes seda väljendada. "Hing" - NG selgelt. Laulu seletas lahti dirigent Tiia-Ester Loitme. Minu arvamus: Mesilaste all on mõeldud inimesi kes võitlevad oma isamaa eest. Sõjas surevad paljud ja ka koju jõuavad paljud. Sel ajal on inimestel raske. Tuntakse muret kas see kus nad elavad on ikka nende isamaa või juba neile võõras. Ükskõik mis võib juhtuda aga oma isamaa pärast ollakse kõigeks valmis. Mu isamaa on minu arm Muusika: Gustav Ernesaks sündis 12.detsember 1908 ja suri 24.jaanuar 1993. Ta oli eesti helilooja ja koorijuht. Sõnad: Lydia Koidula ( Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis 24.detsmber 1843 ja suri 11.august 1886. Ta oli eesti kirjanik. Sõnum videost: Tuleks tähelepanu suunata sõnadele : " Sul laulan ma ; südames mul keeb ; ta pärast surema." Mitte punkteerida "Kas laimab võõra kadedus " ." sa siiski elad südames " - 8
· ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" segakoor, algus sama 16. Evald Aav · ,,Sõdalaste koor" ooperist ,,Vikerlased", Läki-läki... · ,,Hommik" koorilaul, Karjane läheb... koll-koll... · ,,Öösse ära kadus vanker vurinal" algus sama 17. Eduard Tubin · Ballett ,,Kratt" · Sabatants · Maksamereliste tants · V sümfoonia I osa - orkester 18. Gustav Ernesaks · ,,Mu isamaa on minu arm" · ,,Hakkame mehed minema" · ,,Kalamees naerab" meeskoor, Meri tuleb tagantharja · ,,Mind kutsuti pulma" rahvaviisi ainetel · ,,Tartu valgel ööl" · ,,Õlletegu" 19. Ester Mägi · ,,Bukooliku" - orkester 20. Veljo Tormis · ,,Raua needmine" 21. Arvo Pärt · ,,Minule"
Huvitavad on veel sealkandis pandud Liiming, Raudseping, Jüring, Supsing, Vahing, Äidjonasing(Must 2000: 91). Ka Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab
Joy", was composed in 1848 by Friedrich Pacius, a Finn of German descent. The Estonianlanguage words were written by Johann Voldemar Jannsen. In 1869 it was performed at the first allEstonian Song Festival in Tartu and gained popularity during the period of the national movement. Estonians carried the melody in their hearts and souls during Soviet occupation, when it was banned. Another song "My Native Land, My Dearest Love" by Gustav Ernesaks, became an unofficial anthem at that time and enabled the people to express their feelings of national identity. COAT OF ARMS Lions were first used as Estonia's heraldic emblem in the 13 th century when they appeared on the large coat of arms of Tallinn. The originated from Denmark, which was ruling Northern Estonia at that time. A similar motif was later used on the coat if arms of the Province of Estonia under Swedish rule. Estonia changed hands but the three lions remained
Muuseumi filiaal e e sti lavastaja ja näitleja Andre s särevi (1902 1970) kortermuu s e u m oli Anna ja Andre s e koduk s aastail 1938 1980 . Per ek o n n al e kuulunud se e m e d on ka muu s e u mi s säilitanud kodu s e õhkkonn a .S eintel on teatrite e m ali s e d näitus e d , laps e d saav ad m ängid a nukkud e g a , proovida tetrikost üü m e , kübaraid ning parukaid . Gustav Ernesaks saab sellel aastal 12. dets e m b ril saja aasta s e k s . Te m a auks on tehtud suur näitus muu s e u mi s . Ta (12. dets e m b e r 1908 Perila Raa siku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn ) oli e e sti helilooja ja koorijuht . Lõpeta s Tallinna Kons e rv atooriu mi 1931 . aastal muu sikap e d a g o o gi k a ja sa m al aastal ka komp o sitsiooni erialal (profe s s o r Artur Kapi klas s )
poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus. Pronksmedalid teenisid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Jaan Kikkas ja Harald Tammer tõstmises ning Roman Steinberg kreeka-rooma maadluses. Esikuuikus olid ka tõstjad 9 Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme ning kreeka-rooma maadleja Albert Kusnets. Eesti jalgpallikoondise läbi aegade ainus olümpiavõistlus lõppes kaotusega USA-le 0:1. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926 Vaatamata Eesti atleetide silmapaistvatele esinemistele maailmatasemel võistlustel, ei pööranud noor vabariik 1920. aastate alguses eriti tähelepanu spordielu arendamisele. 1926.
Le Cobusier' ja vabaplaneeringu vaimustuses, mille tagajärjeks oli paneelehitus, ja kolmanda moodustavad 1980. aastaist alates kerkinud inimsõbralikuma postmodernistlikuarhidektuuri avaldused (Vahtre 2000). 16 10. MUUSIKA Sümfoonilist muusikat kirjutasid edasi Artur Kapp ja Heino Eller, oopereid lõid Eugen Kapp ja Gustav Ernesaks. Üha enam võitsid tähelepanu Ernesaksa koorilooming ja edukas muusika-alane organiseerimistöö. Põhiliselt tema teeneks võib pidada üldlaulupidude traditsiooni jätkamist. Aja jooksul kujunes rahvahümni keelustamise tagajärjel tähtsaimaks rahvuslikuks lauluks Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula sõnadele. Kui 1950. aastate keskpaigani oli helikeele kasutamises oldud suhteliselt konservatiivsed (rahvuslikud elemendid põimusid klassikalistega, sageli
Artur Kapp Eluaastad: 1878 - 1952 Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed).
aastate lõpp ideoloogilise protesti vormiks kujunesid mustamägede rajamine inertsist ja odava hinna ja sisulise ja organisatsioonilise segaduse tähe all. Gustav Ernesaks (“Tormide rand”). Aina Tallinna džässifestivalid. Jätkus ajaviitelise tõttu edasi. Uued suundumused jõudsid laiemat Suleti mitmed kohalikud teatrid (Paides, Võrus,
jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad. Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks. Eestlastes osalesid kergejõustiklased: Aleksander Antson, Aleksander Klumberg, Elmar Rähn, Jüri Lossman, Reinhold Kesküll, Johannes Villemson, Valter Ever, Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun. Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928
aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. 1908 etendati esimene ooper. Esimese eesti ooperi, Evald Aava „Vikerlased“ esmaettekanne oli Estonias 1928.aastal. 1920-40 kirjutasid eesti heliloojad 11 ooperit, lavale jõudis neist 5. 1929.aasta sügishooaja avas Artur Lemba ooper „Kalmuneid“. 1935.aastal korraldati ooperilibretode ja ooperite võistlus kuhu laekus 6 tööd. Ükski neist ooperitest, mis laekus, pole tänaseni ettekandele tulnud. Pärast II MS-i kirjutas Gustav Ernesaks mitu ooperit, oluline oli ka Eugen Kapp. 60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid. 23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul. E.Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1968) E.Tubin „Reigi õpetaja“ (1971) E.Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1974) Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001) Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel.
Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld Kristjan Palusalu, Paul Keres muusika: lauluseltsid, vaimulika muusika areng (koorilaulud, kammermuusika) Ernesaks ,,Hakkame mehed minema" Millised erinevad arvamused kehtisid EV-s kultuuri arenguteede kohta? (lk 60) Ühed arvasid, et see, mis Eestis on tehtud, peaks arenema, ja ka need, kes vaatasid Euroopa poole. Olid ka keskmisi, kes mõtlesid nii ühte kui ka teist).
Tallinn English College Topic Estonia Tallinn 2008 1. Introduction Estonia is a small country about the size of Switzerland, or New Hampshire and Massachussetts combined. Estonia is named after the people called "Ests" who lived in the region in the 1 st century AD. The Republic of Estonia is one of the three countries commonly known as the "Baltic States". The other Baltic States are Latvia and Lithuania. 2. Geographical position Estonia is situated in northeastern Europe. Estonia is bounded on the north by the Gulf of Finland, on the east by Russia, on the south by Latvia and on the west by the Baltic Sea. In the north it borders on Finland. The coastline of the Baltic Sea in Estonia is characterized by numerous gulfs and bays, the biggest of them being the Gulf of Finland, the Gulf of Riga and the Gulf of Pärnu. Bays include the Narva Bay, Matsalu Bay, Kolga Bay, Kunda Bay, Tallinn Bay etc....
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Lindau? Ise olen temaga lähedalt kokku puutunud, sama etendust teinud. Või Eskola, Mandri või Panso, kellega olen isiklikult suhelnud... Mikiveriga olen tohutult palju koos teinud, Komissaroviga. Tõeline tundekool olid minu jaoks Sapiro proovid. See, kuidas ta oskas kõike lahata, sõnastada, põhjendada, miks suhted tegelaste vahel on sellised, nagu nad on... See oli juba filosoofia. Oli ikka tõesti õnnelik juhus, et Sapiro tuli siia ,,Kirsi aeda" lavastama ja Viive Ernesaks tõmbas mind kaasa sellele muusikat tegema. Sõjaväkke sattusin Riiga. Aasta sõjaväes läks nagu lupsti, sest ma tegin selle 8 jooksul muusika kolmele Sapiro lavastusele. Istusin proovides. Jäin sellepärast ükskord isegi ,,hüppes" olles vahele. Aga ma sain selle patu kergesti andeks. Ohvitser, kes mind otsides teatrisse helistas, olevat olnud nii jahmunud, et ma
EEKS-maja (Elmar Lohk), Hotell Palace (Elmar Lohk), EKA-maja (Robert Natus) MUUSIKA Iseloomulikuks tunnuseks on pikem traditsioonide seos rahvaga. Jätkus eesti professionaalse helitehnika areng. Mitmekesisem muusikaelu. Kaks keskust Eestis: Tallinn ja Tartu. Kõrgemad õppeasutused olid Tallinnas ja Tartus. 1919 astati Tallinna Konservatoorium (Artus Kapp) ja Tartu Kõrgem Muusikakool (Heino Eller). Tallinnas Tuudus Vetik, Gustav Ernesaks. Nende lähenemine muusikale oli klassikaline, oluline oli koorimuusika. Tartus: Eduard Tubi, Karl Leichter. Orienteerus eelkõige instrumentaalmuusikale, püüti siduda end ka Euroopa muusikutega. Heino Eller oli üks tähtsamaid muusikuid vabariigi ajal. Teda võib pidada oluliseks novaatoriks ja uuendajaks. Oli põhjamaiseks impressionismiks. Kirjutas muusikat erinevates zanriteks: sümfoonilised poeemid. Keelpillikvarteti, klaveri- ja viiuliteosed. 40-dal läks Tallinna Konservatooriumisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
