Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Johannes Damaskusest" Kantaat (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Reimo Oja
11c klass
Rudolf Tobias
Kantaat “JOHANNES DAMASKUSEST”
kontserdiarvustus
Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein , dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid : Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta ( metsosopran ), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson  (bass), Natalia Lomeiko ( viiul , Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts.
Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia- orkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis . Aastail 1995–1998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000. aastast on Nikolai Aleksejev Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri dirigent, 2001. aastast kordineerib ta Peterburi Filharmoonia kammerorkestri tööd ning hooajal 2002/2003 oli ta Moskva Suure Teatri esimene külalisdirigent.
Tallinna linna lastekoor loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste (1925-1989) poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. Alates 2003. aastast on "Ellerhein" Euroopa Noortekooride Föderatsiooni Europa Cantat liige. 2004. aastal võitis koor Grammy auhinna , Virgin Classicsi poolt välja antud heliplaadi Jean Sibelius: Cantatas eest, kategoorias nr 96  parim koorimuusika ettekanne. Märkimisväärne on ka koori rahvus-vaheliste saavutuste rida.
Eesti Rahvusmeeskoor - RAM on traditsioonidega ja kogu maailmas unikaalne profes-sionaalne kollektiiv , mille rajas 1944. aastal maestro Gustav Ernesaks. Enam kui poolesaja tegutsemisaastaga on RAM andnud järjepidevalt kontserte Eestis ja endise Nõukogude Liidu territooriumil, aga ka mitmel pool Euroopas, Kanadas ja USAs. Osalemine suurvormide ette- kandmisel on RAMi kokku viinud maailmakuulsate dirigentidega.
Aile Asszonyi on eesti sopranikultuuri tulevikulootus, temperamentne 26-aastane laul-janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on Ailel juba praegu üsna suur esinemiskogemus solistina , koorilauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast.
Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel.
Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer - ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel “ Messias ”, Haydn “Loomine”, Mozart “Requiem” jpt.) ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal.
Uku Joller on esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, sh Buxtehude ja Bachi kantaadid, Bachi "Magnificat", "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon ", Händeli "Messias" jt, laulnud ka Göteborgi Sümfooniaorkestri solistina 1995 Neeme Järvi juhatusel . Praegu osaleb ansamblites Tallinn Baroque ja Vox Clamantis , Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsertidel ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias.
Märt Jakobson on laulnud ooperite kontsertettekannetel, nagu V. Kapp " Lembitu " (Alobrand). On esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Poolas, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud mängufilmis "Kõrini!".
Natalia Lomeiko on esinenud laialdaselt nii solisti kui ka kammermuusikuna pea kõigis prestiižikates Londoni kontserdimajades, nagu Wigmore Hall, Purcell Room , Queen Elizabeth Hall, Buckingham Palace, Barbican ja Royal Festival Hall. Ta on mänginud kammermuusikat koos selliste silmapaistvate artistidega nagu Gidon Kremer , Juri Bašmet, Boris Pergamenšikov, Tabea Zimmerman , Dmitri Sitkovetski, Schlomo Mintz jpt. Ta on üles astunud Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Poolas, Hispaa-nias, USAs, Brasiilias, Puerto Ricos, Argentinas, Singapuris, Jaapanis ja Uus- Meremaal .
Mihhail Gerts on juhatanud Tallinna Kammerorkestrit, Rahvusooper Estonia sümfoonia-orkestrit, Tallinna Kammerkoori (hõbediplom rahvusvahelisel koorikonkursil Linden-holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent.
Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha -neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega .
Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi algusesse , see äratas kuidagi ülesse ja andis positiivse laengu edasiseks kontsertiks. See oli väga energiline ja oli näha, et selle nimel on palju vaeva nähtud. Esitus oli minu arust meeletult hea.
Rudolf Tobiase kantaat “Johannes Damaskusest” on kirjutatud sega- ja meeskoorile, viiele solistile, orelile ja orkestrile. 1897 . aastal Peterburi konservatooriumi lõputööna valmi-nud kolmeosaline kantaat on esimene selles žanris teos eesti muusikas. Kantaadi aluseks on Aleksei Tolstoi poeem “Johannes Damaskusest”, mille tekst põhineb õigeusu teoloogi, lauliku ja katoliku pühaku Johannes Damaskusest elu ühel episoodil. Kantaati “Johannes Damaskusest” võib pidada eesti klassikalise muusika üheks nurgakiviks. Kuigi selle on kirjutanud noor, 24-aastane helilooja , äratab teos tähelepanu suurepärase sümfoonilise aren -duse, muusikalise kujundlikkuse ning hea vormidramaturgiaga. Nagu Tobiase loomingu pare-mikule omane, on teose temaatiline materjal väga karakteerne ja väljendusrikas, mis pääseb hästi mõjule tänu orkestri ja koori suurepärasele kõlalisele tasakaalule, millele lisanduvad soolopartiid. Kantaat on kolmeosaline ja koosneb 15 numbrist. Kantaadis on kasutatud hari-likku kahest orkestrikoosseisu, millele lisanduvad kaks soolopilli – harf ja orel. Kantaadi sisuliseks kokkuvõtteks on lõpukoor, kus on rakendatud kogu esituskoosseis kõigi solistide ja kooridega. Kooride esitustega jäin ma väga rahule. Tegemist on üpris raske teosega ja see tuli neil imeliselt välja. Orkester andis kogu sellele kontserdile väga palju juurde. Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne.
Pjotr Tšaikovski Viiulikontsert D-duur, op. 35, mida loetakse koos Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teostega nelja kuulsama klassikalise viiulikontserdi hulka. Helilooja oli kavatsenud pühendada kontserdi nimekale Ungari päritolu viiuldajale Leopold Auerile, ent too keeldus seda esitamast, kuulutades teose “mittemängitavaks”. Solisti osa nõustus õppima Tšaikovski endine kolleeg Moskva konservatooriumist, Adolf Brodski, kes harjutas seda ligi kolm aastat, enne kui söandas kontserdilavale astuda. Prominentse muusikaarvustaja Eduard Hanslicki arvamus kõlas põrmustavalt: “Muusika, mis haiseb kõrvus”. Mina usun, et viiulikontsert oli kulminatsiooniks, kuna tegmist on ühe maailmakuulsa viilulikontserdiga. Mina ei ütle mitte ühtki halba sõna selle kohta. Ma pole küll eriline viiuli fänn ega austaja, kuid see esitus oli piisavalt hea ja jättis mulle hea mulje. Pealvaatajad oli kontserdiga väga rahul ja korduvad aplausid koos jalgade prõmmimisega olid meeletud.
Minu arvates tulid kõik esinejad enda osadega väga hästi toime, mingisuguseid suuri möödapanekuid ma ei näinud. Kuna ei ole muusika alal mingi eriline asjatundja , ei oska ka nii väga kriitilise pilguga jälgida kõikide esitajate tegemisi. Üldmulje kontserdist oli väga hea, kõik laabus sujuvalt ning publikule tundus see olevat vägagi meeldiv elamus . Lauljate hääled olid imepärased, toonide kõla oli vapustav , kõik said meisterlikult oma osadega hakkama. Esitajad , eriti just solistid, tõid hästi esile teose romantilisuse.
Kontsert leidis aset Tallinnas Estonia kontserdisaalis 9. jaanuaril algusega kell 19:00.
Infot selle kontserdi toimumise kohta oli internetis piisavalt ja ka paljudes kaubandus-keskustes olid reklaamlehed selle suursuguse kontserdi kohta.
Johannes Damaskusest-Kantaat #1 Johannes Damaskusest-Kantaat #2 Johannes Damaskusest-Kantaat #3 Johannes Damaskusest-Kantaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fastreix2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Haydn ja Schuberti kontsert
3
doc

Haydn ja Schuberti kontsert

Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkova klaveril, Kädy Plaas, Helen Lokuta, Oliver K

Muusikaajalugu
Eesti Muusika Ajalugu
9
doc

Eesti Muusika Ajalugu

majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende hulgas avamäng " Julius Caesar " ( 1896 ), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile ( A. Tolstoi poeemi alusel ; 1897 ), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäiTobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri

Muusika
Kontserdiretsensioon-Jõuluduur
4
docx

Kontserdiretsensioon „Jõuluduur“

Kontserdiarvustus ,,Jõuluduur" 22.detsembril käisin Tallinna Jaani kirikus vaatamas (kuulamas?) Tallinna Filharmoonia kontserti Jõuluduur, kus esinesid solistidena Marvi Vallaste, Oliver Kuusk, dirigendiks oli Eri Klas, kes juhatas Tallinna Kammerorkestrit koostöös ansambliga C-Jam. Marvi Vallaste on eesti lauljatar ning ilmselt teatakse teda ka Kanal 2 saate Reporter ilmaennustajana. Marvi on sündinud Saaremaal 1895.aastal. (Ehk liiga vana ilmatüdruku kohta?) Laulmist hakkas ta õppima Kuressaare Gümnaasiumis Laine Lehto käe all ning ka Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kus tema juhendajaks olid Mare Väljataga ja Kare Kauks. Noor lauljatar lõpetas kooli 2008.aastal pop-jazz laulu erialal. Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserd

Muusika
Eesti heliloojad
25
doc

Eesti heliloojad

2007). Lisaks kuulub Kerem kammerorkestrisse Camerata Nordica (Rootsi) ja orkestrisse London Musical Arts. Aastatel 1995­2002 oli ta Kerem Kvarteti esimene viiul Eestis ja 2002­2007 Inglismaal, osalenud ka Tobiase Keelpillikvarteti töös. Solistina on Kerem esinenud mitmete orkestrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Brandenburg Sinfonia ja Southbank Sinfonia. Tema repertuaari kuulub arvuka kammermuusika kõrval ka Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Pjotr Tsaikovski, Felix Mendelssohn Bartholdy, Max Bruchi, Camille Saint-Saënsi, Henri Vieuxtemps'i, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Mihailo Trandafilovski viiulikontserdid. Lisaks üleastumistele Eestis on kontserdireisid Keremi viinud Soome, Austriasse, Saksamaale, Lätti ja Inglismaale.12 Teosed · 3 sümfooniat · 3 sonaati viiulile ja klaverile · 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic

Muusika
Muusikaajaloo konspekt 12 klassile
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle. Töötab Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsmaid teoseid on kantaat ,,Johannes Damaskusest". Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor(Joonase lähetamine), klaverikontsert, sümfooniline teos(avamäng ,,Julius Caesar"), programmiline helitöö(,,Walpurgi burlesk"), esimene keelpikki kvartett ­ 2viiulit, vioola ja tsello. 1902 leiab naise ­ tütar Helen, 1904 Eestisse tagasi. Suur soov oli reformeerida vaimulikku muusikat. 1908 läheb Eestist ära, esialgu Pariisi, suund ikkagi Saksamaale Berliini

Muusikaajalugu
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid? August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15. Mis on Liedertafel ja kuidas seostub see Eestiga? Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11

Muusikaajalugu
Minu veetlev leedi
19
doc

Minu veetlev leedi

Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas

Muusika
Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski. 4. Carl Orff Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav

Muusikaajalugu




Kommentaarid (2)

vosaneeger profiilipilt
vosaneeger: norms
00:00 29-05-2009
kadrivaino profiilipilt
kadrivaino: hea
21:12 19-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun