Rahvuslik ärkamine ja laulupeod (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal

Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a.  Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka

Ajalugu

22

doc

ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI

Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..............................................................................................................................7 Viies üldl

Muusika

22

docx

Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III)

juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilise avaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks.  J. V. Jannsen Esimese üldlaulupeo kava Kirikukoraalid:

Muusikaajalugu

16

odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov õnnestus aga suurepäraselt. Laulupeo jaoks oli "Vanemuine" rentinud "Ressource'i" seltsi aia Peetri kiriku vastas. Sündmus äratas suurt tähelepanu: pealtvaatajaid oli vähemalt 12 000, võibolla ka 15 000 . Nõnda sai sellest tõesti eestlaste esimene rahvuslik suurüritus. Toona ei paistnud üritus võimudele poliitilavaldusena, kuid Eesti rahva edasise enesemääratluse seisukohalt oli see väga tähenduslik. Ettekandele tuli ka saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Paciuse teos “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”, Jannseni sõnadega. Rahva hulgas populaarseks saanud laul kinnitati 1920. aastal Eesti riigi hümniks. Esimese üldlaulupeo kava J. V. Jannsen Kirikukoraalid:

Muusika ajalugu

60

docx

Eesti esimene üldlaulupidu

.............................................................24 Kasutatud allikad...................................................................................25 Lisad...................................................................................................26 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemal ,,Eesti esimene üldlaulupidu" annab ülevaate Tartus toimunud esimese laulupeo kohta. Valisin selle teema, kuna laulupidude temaatika on minu jaoks väga huvitav. Mulle meeldivad laulupeod ja olen ka ise Tallinnas laulupeol lauljana osalenud. See oli tõesti väga meeldejääv ja võimas sündmus. Töö käigus tahtsin rohkem teada saada laulupidude ajaloost, lähtudes sellest, et esimene laulupidu on Eestis tänaseni kestva laulupidude traditsioonide algataja. Töö eesmärgiks on välja selgitada esimese laulupeo tekke- ja arengulugu. Eelkõige huvitas mind laulupeo eellugu, kes olid selle idee elluviijad ja milline oli esimese laulupeo korraldus. Töö

Ühiskond

4

pdf

Muusika Eestis 19.sajandil. Rahvuslik ärkamisaeg.

MUUSIKAELUEESTIS19.SAJANDIL RAHVUSLIK ARKAMINE JA LAULUPEOD Lisaks laulukooridele hakati asutama nn pillikoore. Vennastekogudustes oli esimesikatsetusilaulude pillidega saatmiseks tehtud juba 18. sajandi l6pus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flo<;did ja klarnetid, hiljem ka metsasarved. Kuid pil-

Muusika

9

odt

Laulupidu

TALLINA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS AT12 LAULUPIDU Referaat Koostaja: Kaarel Maasalu Juhendaja: Svetlana Gumenjuk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................3 Ajalugu.....................................................................4 I üldlaulupidu.............................................................5 VII üldlaulupidu..........................................................6 Punklaulupidu.............................................................7 Öölaulupidu "Järjepidevus".............................................8 Kasutatud kirjandus......................................................9 Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis s

Muusika

2

docx

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod küsimused

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 1. Missugune oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel? Baltisakslased asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused. 2. Milline on Johann Voldemar Jannseni panus Eesti muusikaloos? Ilmalike laulude kogumik “Eesti laulik”, rahvuslike tekstidega laulud. Meeslauluseltsi Vanemuine asutamine Tartus 1865. aastal. Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 3. Kuidas mõjutas meeslauluseltsi Vanemuine tegevus Tartu ja kogu Eesti kultuuripilti? 1870. aasta 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” ja seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 4. Missuguse hinnangu andis Georg Julius Schultz-Bertram Aleksander Saebelmann- Kuinileiu koorilauludele? (Vt Vahelugemist) Georg Julius Schultz-Bertram pidas Aleksander Saebelman

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)