Referaat "Valge Daam" (0)

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Kärolin Vallimäe
11Ü
Valge Daam
Referaat
Haapsalu 2011
Sisukord
Sissejuhatus.............................................................................3
1. VALGE DAAM..................................................................4
1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4
2. LEGENDID ...................................................................5
3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6
3.1. Festival .................................................................6
3.2. Etendused...........................................................7-9
4.FAKTE.........................................................................10
4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11
Kokkuvõte.........................................................................12
Kasutatud kirjandus...........................................................13
Lisad................................................................................14-15
2
Sissejuhatus
Otsustasin oma referaadi teha Valge Daami kohta, kuna lugu on kodukandis juhtunust ja tervele Eestile, eriti Haapsalule, vägagi tähtis.
Lisaks on legend saanud nii enesestmõistetavaks ja vahel jäänud ka segaseks. Küsides oma tutvusringkonnas legendi kohta, on kõigil mingi eelaimdus ja enam-vähem ka sisu teda, kuid keegi ei tea miks, kuidas ja millal see toimus. Seega, mõtlesingi teha selle Daami kohta referaaadi, et ka ise rohkem aimu saada.
Tahaksin selles töös välja tuua erinevaid fatke, kes on Valge Daam ja kuidas see lugu siis õigupoolest on. Mõeldes Valge Daami peale, tuleb nii mõnelgi inimesel meelde festival, mida seoses selle naisega korraldatakse, seega sooviksingi uurida seda üritust ning erinevaid näitemänge, selle legendi järgi. Selle teema valides , mõtlesin läbi viia küsitluse, mida inimesed arvad , kas Valge Daam on müüt või tegelikkus.
Otsisin infomatsiooni nii internetist, raamatutest kui ka Läänema Raamatukogu arhiividest. Esmapilgul võib tunduda, et teema on väga lihtne ja kohe käepärast, kuid tegelikult ei ole Valge Daami kohta kuigi palju informatsiooni.
3
VALGE DAAM
1.1. Kes on Valge Daam ?
Valgeks Daamiks nimetatakase naisterahva kuju, kes ilmub augusti täiskuuöödel Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale. Teada olevalt ilmutab see naine ennast juba sajandeid kabeliaknal, et tõestada armastuse surematust. Legendi järgi teame, et Keskajal, kui Haapsalus valitses Saare-Lääne piiskop, pidid kõik toomhärrad kasinalt elama ning naisterahvale oli linnusesse tulek surmaähvardusel ära keelatud. Kuid ometigi juhtus, et ühe toomhärra ja eestlasest tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus, aga kuna toomhärra elas piiskopilinnuses, ning noored üksteise läheduses ihkasid olla, riietas härra neiu poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks oli see saladus , kuid ühel päeval tuli see avalikuks. Sellele järgnes ränk kohtuotsus, kus toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt pooleli oleva ristimiskabeli seina. Sellest ajast peale ei ole naise hing rahu saanud ning ta käib meest ristiskabeli aknal leinamas.
Pilt Haapsalu Toomkiriku kabeli aknale ilmuvast Valgest Daamist.
4
LEGENDID
Seda, et Haapsalu piiskopilinnuse kabeli lõunapoolsele aknale ilmub augustis selgetel täiskuuvalgetel öödel valge naise kuju oli kindlasti teada juba ammu . Legend Valgest Daamist sai aga laiemalt tuntud C.Russwurmi kaudu 1877 .aastal. Tema kirjeldatud variant jutustas sellest, kuidas üks toomhärra, kes pidi oma usu pärast loobuma kõigest maisest, tõi kooripoisi riietuses lossi oma kallima. See salajane armastus kestis päris pikka aega, kuni lõpuks tekkis piiskopil kooripoisi suhtes kahtlus ning läbiotsimisel selgus saladus. Neiu mõisteti sissemüürimisele, kanoonik pidi aga lõpetama keldrikongis. Siiamaani ilmub selle koha peale, kus neiu sisse müüriti, aeg-ajalt tema kuju.
Sellele legendile on aegade jooksul tulnud mitmeid variante ja siit järgmiselt mõned variandid :
Rootsi novellis armub rüütel madala päritoluga neiusse, kuid vanemad on sellise abielu vastu. Kuid kuna rüütel on niivõrd armunud, astub ta vaimuliku seisusesse ning varjub Haapsalu lossis, kuhu järgeb kooripoisi riietuses tema armastatu . Neil oli sealt plaanis koos põgeneda, kuid põgenemiskatse ebaõnnestub ja neiu müüritaksekirikuseina, noormehel aga raiutakse pea maha. (1937.aastal lavastati see variant Haapsalu lossipargis)
Legendist on tehtud ka eesti versioon , mis kõlab järgmiselt: Eesti vanema tütar Kuiki ja noormees Ehko vahel on suur armastus. Lisaks noorikule heidab Kuikile silma ka piiskop ise ja viib neiu vägisi lossi, kuid neiu keeldub saamast piiskopi armukeseks kuulutab härra ta nõiaks ning Kuiki müüritakse kirikuseina. Samal ajal püüab Ehko koos sõpradega oma neiut päästa, kuid jääb hiljaks ja satub vangikongi. Noormehe piinamise ajal ilmus kirikuseinale neiu kuju.
Tuntud on ka L.Kyösti ballad V. Ridala tõlkes ning P. Kilgase versioon, millega võib tutvuda iga inimene, kes satub õigel ajal Haapsallu etendust vaatama.
5
VALGE DAAMI PÄEVAD
Alates 1987. aastast on hakatud korraldama Valge Daami päevi. Idee korraldada selline üritus, tuli sellest, et Haapsalu on tuntud oma Valge Daamiga augusti öödel ning "Haapsalu legendi" etendus on teada üle Eesti. Ja nii korraldatigi 1987.aasta augustis täiskuu ilumise paiku esimesed Valge Daami päevad, mille idee on sarnane Tallinna Vanalinna päevadega.
Üritust korraldatakse siiani ning igal aastal sõidab väikelinna Haapsalusse kokku tuhandeid inimesi eripaigust.
3.1. FESTIVAL
Valge Daami festivalid on igal aastal augusti täiskuu ajal. Ürituse ajal on melu üle terve linna, lisaks sellele, mis toimub lossihoovis on hõivatud ka tänavad laatadega, kultuurimaja näituse ja kontserditega ning muusemides näitused, lisaks ei ole puudunud ka Valge Daami ralli. Valge Daami päevad kestavad kolm päeva, alustavad reedel ning lõpetavad pühapäeva keskpäeval. Programm on tihe, on sadu kontserdeid,etendusi, millest ligi pooled on alati tasuta.
Valge Daami päevadel peetakse ka ööpidu, sporidatkse, kuulatakse vaikset ning ka mitte väga vaikset muusikat, korraldatakse tänavakontserte,rahvapidusid; avatud on ka laat , lastehoov ja huumoriõu. Tegevust leidub kogu perele, nii päeval kui öösel ja mitte kellelgi ei hakka igav.
Festivaliga kaasneb suur laat, mis läbib tervet Karja tänavat. Kauplejateks on nii kohalikud kui ka vöörad ning nii mehed, naised kui noorikud. Enamasti on kauplejaid 100 ringis ning müüakse
oma enda valmistatud asju. Osta saab vanutatud vildist toasusse, pontšosid, idamaiseid lõhnaküünlaid, ehteid ja muid nipsasju. Kindlasti leidub ka söögikraami, alustadest lihast ja lõpetades kommidest, lisaks on mitmed söögikohad oma telgid üles pannud - nii et festivalile tulles kõht tühjaks kohe kindlasti ei jää.
Üritusele tulnud inimeste tuju hoiavad üleval mitmed maskotid , võistlused ning tantsugrupid.
Ning muidugi ei puudu kogu selle melu seest ka Valge Daami müstiline etendus.
6
3.2. ETENDUSED
Haapsalu 700. sünnipäevast 1979.aastal on Valge Daami lugusid mängitud järjepidevalt.
Etendus on legendist, mis kõneleb toomhärrast ja mirga neiust, mis on kurb vaatemäng ühes vaatluses. Näitemäng etendatakse Haapsalu lossipargis ning see toob vaatajatele üsnagi tõese pildi tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis . Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus , kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad. Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas , mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne käsikirja järgi.
Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest just siis ilmub lossiaknale " ehtne " valge naise kuju.
Iga uue lavastusega kaasnevad uued keerdkäigud ja mõtted. Kõige tähtsam on aga see, et Valge Daami lugu on ikka seesma- armunud paar, ümberrõivastumine, tegevus vaheldumisi lossis ja külas ning ja seejärel traagiline finaal.
Legend ei ole tähtis mitte ainult Haapsalule, vaid ka kogu Eestile. Kunstilisest küljest on tegemist sündmusega Läänemaa kultuurielust.
Igaastastel suvelõpu täiskuuetendusel Haapsalu lossipargis algab kõik juba päeval, mil kõik teed toovad väikelinna. Rahvast on alati palju, mitmeid kümneid tuhandeid, ning legendi saab jälgida vabasõhus. Näitemäng on kuni poolteist tundi kestev ja ühes vaatluses. Kogu vaatemäng tekitab parajalt tundeid ja omamoodi elamusi. Kõik, nii vaatajad kui näitjelad, on selle melu sees. Kõik on justkui päris. Lisaks arvukale tegelaskonna, hoogsale ja mitmesuunalisele liikumisele, haarab aeg-ajalt pilku mööduv tõrvikute rodu. Seejärel kappavad traavlid võiduväravast sisse, et siis jälle hetk hiljem peaväravast välja tuisata. Prožektorid heidavad imelisi valgusvihke, kirikuseinal on hõõguv punatav otsaaken nagu hoiatus, müüridel lööb leeke üles jaanituli ja kõige selle keskel on kaks noort inimest, lootes üle olla maailma heitlikkusest ja pühenduvad vaid teineteisele. Kuid, ka see lõppeb varsti ja vägagi traagiliselt. Noormees heidetakse vangikongi ja neiu müüritakse elusalt kirkuseina. Lõpuks ilmub neitsi vari kabeliaknale, oma armastust leinama.
7
Etenduse lõppedes jätku osasaamine, kõikidel inimestel veel koduteelgi, sest kurbvaatemäng on
jätnud sügavad tunded.
Väljavõte internetist:
Daami lugu on teatrikeelde tõlgitud teadaolevalt päris mitu korda. Kahjuks ei ole tänase etenduse andjate käes ajalooürikuid, mis kinnitaks, kuidas oli kõik enne 1979. aastat. Seega saame täna ja siin kõnelda vaid neist lavastustest, mis Randlase abil sündinud.
1979. aastal tähistas Haapsalu linn oma 700ndat sünnipäeva. Siis ei olnud veel taolist üleriigilist suveteatritraditsiooni ja Randlane säras nii proffide kui amatööride seas pikki aastaid ainulaadsena. Esimene Valge Daami vabaõhulugu oli nagu omaette riitus , seal lihtsalt pidi korra aastas käima. Kes muusikat nautimas, kes sõprade mängule kaasa elamas, noortele oli see aga kohtumispaik ning kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused.
Ajad muutusid ja vabadus saabus. Et kaardil püsida, pidi ka Valge Daam endale selgeks tegema moodsad ärielu märksõnad. „ Innovatiivne ”, „uus”, „ multimeedia ” ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel.
Ülevaade lavastustest :
1979 
„Haapsalu legend“
Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil
Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar
1991 
„Valge Daam”
Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen
Valge Daami osas Monika Kasonen
1995 
„Haapsalu legend”
Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen
Valge Daami osas Monika Kasonen
1998 
„Taani prints ja Valge Daam”
Idee Hardi Volmer , Ott Sandrak, libreto Villu Kangur, Ilmar Trull, lavastaja Hardi Volmer, muusika Roald Jürlau, kunstnik Omar Volmer
Valge Daami osas Janne Beeren
8
2001 
„Legend Haapsalu Valgest Daamist"
Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre
Valge Daami osas Annika Mihkelson
2003 
„Legend Valgest Daamist”
Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp
Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim)
2004 
"Valge Daam"
Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak , muusikaline kujundus Viive Ernesaks , koreograaf Janek Savolainen
2005 
"Valge Daam läbi aegade"
ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003
2006; 2007
"Võõras"
Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski,  live  esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp 
Valge Daami osas Marin Mägi
2008; 2009
"Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu"
Käsikiri Paul Kilgase ainetel ja lavastus Indrek Pangsepp, muusikaline kujundus Arno Suislepp ja Sirje Kaasik , kunstnik Erno Võsa, kostüümikunstnik Margit Saarsoo
( http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023 )
9
FAKTE
Valge Daami ilmumist on teaduslikult uuritud ning tõestatud. Naise kuju ilmub seoses täiskuu madala asendiga, mis paistab läbi ristimiskabeli idapoolse akna, kuna aken on gooti stiilis heidab selle muster kabeli seinale niisuguse kuju, mis sarnaneb valges rüüs naisterahvale.
Räägitakse, et Valge Daam ilmub vaid augusti öödel, kuid teda on nähtud ka varajaste uuringute tulemustel veebruaris . Lisaks ei ilmu ta ainult ööseti, vaid daami võib näha ka detsembrikuu päikesepaistelisel keskhommikul. Kahjuks on päikeselisi päevi detsembris Läänemere ääres tunduvalt vähem kui kuuvalgeid öid augustis, siis sellepärast käiaksegi Valget Daami suveti vaatamas.
Keskajal, mil toimus juhtum sissemüüritud naises , külastas Wilhelm Haapsalu katedraali. Olles kirkus nägi ta punase sametiga palistatud valges rüüs naisekuju . Peale seda õudset vaatepilti pole keegi sellest naisest midagi kuulnud ning isegi järelpärimised osutusid tagajärjetuks. Kuna naise või neitsi sissemüürimise motiiv on Balti provintside muistendites küllaltki tavaline, ei tehtud sellest juhtumist suuremat asja. Haapsalule aga lisab värvi juurde see, et vaatemäng toomkiriku kabeli aknal on justkui ehtne, seevastu Wilhemi nähtud valge daam on täiesti reaalne viirastus. Samas võis see tingitud olla Wilhemi seisundist, nimelt ülejoomisest ning ka kodusõja aeg Liivimaal oli küllaltki närviline.
Legend on legend, millel pole ajaloolist tagapõhja. Aegade jooksul on muutunud sisu, lisatud elemente. Legend on pidevad muutuses. Inimesed tulevad Haapsallu, vaatavad etendust ning sõidavad tagasi koju ja räägivad nähtust. Etendus etenduseks, kuid muistsest Läänemaa ajaloost annab lavateos küll täiesti väära pildi. Siinkohal üks näide: vaevalt oli Noarootsi poolsaar tol ajal üldse asustatud, nii et Pürksi vanema poeg ei sannud Jürnas kuidagi olla.
-Töörahva lipp , Nr. 97, Vikrot Nelik arvamuslugu Legendi fenomen.
10
4.1. Kas müüt või tegelikkus ?
Valge Daam on saanud kõigile eestlastele, eriti haapsalastele, nii enesestmõistetavaks ja äraräägitud looks. Keegi ei mõtlegi enam, et kuidas ja kas see lugu võis olla päriselt. Paljud Haapsalust on veendunud, et legend vastab tõele. Kõik ju teavad, et Valge Daam on Haapsalu linnuses elav kummitus.
Järgnevalt küsitluse tulemus : Valge Daam- kas müüt või tegelikkus ?
11
Kokkuvõte
Arvan, et saavutasin oma eesmärgid ja legend sai nüüd vägagi selgeks. Referaati tehes, hakkasin isegi uskuma, et selline juhtum võis tõesti Keskajal siin Haapsalus toimuda. Käsitlesin selles töös Valge Daami olemasolu, erinevaid legende ning augustis korraldatavat üritust.Oma küsitlusest saan järeldada, et inimesed siiski arvad lugu müüdina olevat. Sain palju uut ja huvitavat teada, vaatamata sellele, et lugu on nii tuntud. Legendist on küll palju erinevaid versioone, kuid sisu on siiski sama. Arvangi, et kuigi legend on läbi aegade väga kuulus, ei väsi inimesed sellest ning sõidavad iga augustikuu täiskuu ajal ikka ja jälle väikelinna Haapsallu. See Daam on meile, haapsalastele, väga südamelähedane ning me ei kujutaks elu siin ilma tema maagilisuseta. Kokkuvõtteks ütleksin, et alguses keerluine informatsioni vähesus ja töö tegemine tõi meele häireid, sai see lugu mulle siiski väga põnevaks. Arvan, et tahaksin isegi kunagi etenduses kaasalüüa ja kui mitte Valge Daamina, siis kindlasti leidub seal ka mõni muu roll.
12
Kasutatud kirjandus
Läänemaa Muuseum . 2006. Läänemaa muuseumi toimetused. Haapsalu. 136 lk
Juhan Paju. 1986.Haapsalu juht. Tallinn : „Eesti Raamat“. 77 lk
Läänemaa keskraamatukogu mapid/artiklid/info Valgest Daamist
http://www.haapsalulinnus.ee/?id=1023
13
LISAD
PILTE VALGEST DAAMIST :
Daami ilmumine päeval. Selline näeb välja Valge Daam oma täies hiilguses.
Piltidel on selgesti näha, kuidas naisekuju tekib. Fotod on tehtud 2007. aastal, Tõnis Padu poolt.
14
Küsitluse tulemuse seletus :
Küsitlusele, Valge Daam- kas müüt või tegelikkus, vastas 28 inimest. Nii nagu tulemusest näha, ei anna see mitte 100% vaid 103%, mis tuleb sellest, et üks vastaja pakkus mõlemaid variante. Enamasti võis näha, et Haapsalu inimesed siiski peavad seda tõeks ning teiste maakondade inimesed müüdiks. Ma isegi arvan, et see lugu võis kunagi juhtuda. Tulemusest saab aga järeldada, et ülekaalus on variant: Müüt, seega arvatakse siiski, et tegu on väljamõeldisega.
15