Kultuur
ja eluolu
(Enne
iseseisvumist)
19.–20. sajandi
vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja
moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta
revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis
võttis suuna omariikluse rajamisele.
Baltisaksa kultuur oli Eestis
jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses
kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt
autoritelt nagu Eduard
Vilde , August
Kitzberg , Juhan Liiv, Anna
Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks
rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti
esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud
üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!".
1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas.
(Pärast
iseseisvumist)
1918. aastal
saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri
toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas
koolikorraldus ning emakeelne
kõrgharidus ja teadus. 1932–37 ilmus
"Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste
Akadeemia.
Kunst muutus profesionaalseks. 1922 asutati Kirjanike
Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid
kirjanduslikud rühmitused "Siuru" (PILDIL), "
Tarapita "
ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid
August
Gailit ,
Friedebert Tuglas , A. H.
Tammsaare . Tartus tegutses
Kõrgem
Kunstikool Pallas. Muusikaalaselt olid
tähtsamateks näiteks
Heino Eller ja Artur Kapp. Algatati kodukaunistamise aktsioon.
(Nõukogude
periood)
1940. aasta
Nõukogude
anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning
allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele
kontrollile - nõuti
sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti
kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti
kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu.
Ka Eestis
jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu
survele. Vastupanu ja
kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt
kujutanud Jaan
Kross . Kirjandust pidi lugema
niiöelda ridade vahelt,
käis kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva
Glavlitiga. 1960. aastate "sula", lõppes stalinism, mis
(MEIE ENDA MÄRGE; EI LOE:
Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude
Liidus pärast seda, kui
Jossif Stalini
isikukultus 1956. aastal NLKP
XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust.
(pildid)
Luules kerkis
esile nn
kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski,
Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli
Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks"
oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid
pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid
levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis
Vint ,
Ando Keskküla,
Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni
tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar
Kits , Nikolai Kormašov). 1970.
aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev
Subbi ,
Aili Vint, Malle
Leis ), mis arenes kohati fotorealismini.
Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks,
Ester Mägi,
Eino Tamberg,
Veljo Tormis,
Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude
jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka
rock-
muusika .
(PILT JOONISFILMIST)
"Kutsu-
Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud
joonisfilm ehk
animafilm . Tegemist oli groteskse lühifilmiga.
Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi")
tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju
Disney Miki-Hiirest.
Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb
kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret
ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad
tekstid. 1940. a peitis Aleksander Teppor filmi koopia
okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti Karskusseltsi arhiivi ja see
avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. a. 2001. a toimus filmi
restaureerimine Eesti Filmi Sihtasutuse poolt. 30. novembril 2001. a
avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat
filmile ja
filmi tootjaile.
(Tänapäeva
Eesti kultuur)
Tänapäeva Eesti
kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga,
tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal
on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja
massikultuur . Side rahvakultuuriga pole siiski kadunud. Inimesed
tegelevad
koorimuusika , rahvatantsu, pillimängu, näitlemise,
käsitöö, folkloori ning muu harrastustegevusega.
(Tänapäeva
kunst)
Eraldi
kunstiliigina on hakatud
käsitlema fotograafiat. Enam leiavad
kasutamist installatsioon,
performance ja video. 1992 loodi Kaasaegse
Kunsti Eesti Keskus ja 2006. aastal avati Kumu
kunstimuuseum .
(...
film )
Filmikunstist on
tuntud näiteks Arvo Iho (Karu süda), Sulev Keedus (Georgica), Elmo
Nüganen (Nimed
marmortahvlil ), Ilmar
Raag (Klass) ja
Veiko Õunpuu
(
Sügisball , Püha
Tõnu kiusamine). Tavaliseks on muutunud koostöö
tegemine teiste riikide filmigruppidega. Priit
Pärna on viinud Eesti
animatsiooni maailmakaardile ning väga populaarsed on
Heiki Ernitsa
ja
Janno Põldma koostöös valminud animafilmid. Samuti alustas
Eesti
Kunstiakadeemia animatsiooni
õpetamist . Seoses
filmikunsti levikuga on Eesti jõudnud ka Oscari galale,
filmidega „Mandariinid“
ja „
Vehkleja “. „Vehkleja“ pääses 9 parima hulka, gala
toimub 28. veebruar
2016 .
(Teater ja
kirjandus)
Teatri arengule
on olulist mõju avaldanud Peeter Jalakas, Tiit Ojasoo, Ene-Liis
Semper, Hendrik Toompere, Uku
Uusberg ja Elmo Nüganen. Näitlejatele
on tavapäraseks muutunud
tuntuse kogumine televisioonis. Eesti
nüüdiskirjanduses on edukaimaks proosaautoriks Andrus
Kivirähk .
Kirjanduses puudub selge stiil ja iseloomulik on uussiirus (kui keegi
küsib, siis uussiirus on: püüdlus elulähedusele, realismile ja
sotsiaalsusele).
(kultuuri
tarbiminine)
Võrreldes teiste
Euroopa riikidega on Eesti inimeste kultuuritarbimine keskmisest
kõrgem ja sarnaneb sellega Põhjamaade vastavate näitajatega. 2013.
aasta Eurobaromeetri uuringus leiti, et võrreldes Euroopa keskmisega
käiakse Eestis oluliselt rohkem kontsertidel ja teatris. Samuti
tähendati, et Eestis harrastatakse palju rohkem käsitööd ja
tantsimist ning lisaks eelnevale on Eesti elanikud aktiivsemad
interneti kasutamisel kultuuri tarbimiseks.
Kõik kommentaarid