Artur Kapi ja Heino Elleri võrdlus (0)

Arvestus
Anu Umbleja
12.Märts.08
Häädemeeste Keskkool
ARTUR
KAPP
SÜNDIS :
28.02.1878 Suure-
Jaanis
SURI:
28.02.1878 Suure-
Jaanis
ARTUR KAPI ELUKÄIK
Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed
klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt.
Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades
1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski-
Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist.
1904­1920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene
Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani
linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit.
Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920­1924
oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis,
andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas
professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani
Suure-Jaanis.
Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald
Aav,Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt.
ARTUR KAPI LOOMING
LÜHIDALT
Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid.
Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja
kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi
kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil
1897).
Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega.
Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli
kajastub seal siirast lüürikat.
HEINO
ELLER
SÜNDIS:
17.03.1887 Tartu
SURI:
16.06.1970 Tallinn
HEINO ELLERI LOOMING
LÜHIDALT
Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid.
Sümfoonilised teosed :
1917"Videvik" (sümfooniline pilt)
1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
1953 "5 pala keelpilliorkestrile"
HEINO ELLERI ELUKÄIK
Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja
kammermuusika üks rajajatest.
Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus
1907­1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913­1915 ja 1919­1920
kompositsiooni ja muusikateooriat.
1920­1940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja
muusikateooriat.
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard
Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.
1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus
õpetas elu lõpuni.
Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.
Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist
preemiat.
Võrdlus
Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti ,
saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat
sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks
Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti
moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks.
klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli
saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti ,
"Liblikas". Oma lemmikpillile viiulile praktiline muusikutöö ja
kirjutas ta nii miniatuure nagu organisatoorne tegevus võtsid suurema
"Männid" ning "Avarused" , kui ka osa ajast. Siiski valmistas kaks
kaks sonaati viiulile ja klaverile ning suuremat teost: "Süit eesti
üheosalise viiulikontserdi h-moll. viisidest"orkestrile ja segakoorikantaat
Eesti kammermuusika väärtteoste "Päikesele".
hulka kuuluvad Elleri viis Alles 1917 a. jäi tal rohkem aega
keelpillikvartetti. loomingu jaoks .Valmisid prelüüd
tsellole ja orkestrile , koorilaulud
"Pühendus " , " Sügisene mets" jt.
Eriline koht Elleri loomingus on Artur Kapp on eelkõige
sümfoonilisel muusikal. suurvormide meister , on ta ka
Tuntuimad sümfoonilised poeemid loonud hulga ilmalikku ja
on "Koit" , "Viirastused" , vaimulikku koorimuusikat ning
"Ööhüüded" ning sümfoonilised soololaule.
pildid "Videvik" ja "Varjus ja Artur Kapi kaalukaim teos on
päikesepaistel" piibliaineline oratoorium "Hiiob",
Eller ei ole käinud rahvaviise milles avaldub helilooja
kogumas, ega ka põhjalikult polüfooniline meisterlikkus.
uurimas.Rahvamuusikale omased Kapp ei ole käinud samuti
intonatsioonid jõudsid tema rahvaviise kogumas , ega ka
teostesse algul ehk vaistlkult, põhjalikult uurimas.Eesti
alateadvusse talletanud Vabariigi ajal kujunes Arturist üks
lapsepõlvemuljete toel. eesti muusikaelu suurimaid
autoriteete.
Teoste üld meeleolu aluseks on olnud Teoste üld meeleolu on täis
isiklikud kogemused.Näiteks looduses dramaatilist pinget , üldilmelt range ja
viibimine. Tema looduslüürika tõsine isegi pühalik, mõnikord ka
assotsieerub tavaliselt avaruse, sünge.Loomingu üldsuunalt ja
ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt
tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis-
heilooja metsa ja merd. romantilissevoolu, kasutas
Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja
viimistletud , detailideni välja. Suurem suurejooneliselt.
osakaal tema koolkonnas oli Kapi koolkonnas toetuti rohkem
instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt
avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja
õpilase individuaalset kujunemist. vokaalsümfoonilistele suurvormidele.
Enamus eesti muusikasse uute tuulte
toojad on tulnud Elleri alt.
Minu arvates polnud Eller nii huvitava Minu arvates oli Kapp palju huvitavam
elulooga helilooja, kui Kapp. Tema helilooja võrreldes Elleriga . Kuna juba
muusiku tee sai alguse ka vaiksemalt kui tema noorpõlvest leiab soololaule
Kapi oma , näiteks ­Rudolf Tobiaselt sai ta "Metsateel" , "Pilvedel" , "Kütkes" . Peale
ainult mõne muusikateooria tunni. Kuid orelisonaadi on õpilasaastail loodud veel
tema teoseid mängiti 1920.-1930. aastatel sonaat viiulile ja klaverile , prelüüd ja
14 välisriigis , mis on päris hea saavutus . fuuga orelile, avamäng sümfooniaorkestrile
Nii Eller kui ka Kapp ,. Mõlemad on "Don Carlos". Peale konservatooriumi
tegelenud pedagoogitööga. Elleri juures lõpetamist järgnes praktiline muusikutöö
õppisid muusikateadlased ja interpreedidki , Peterburis(organistiamet,orelikontserdid,era
ta oli pedagoogitöös väga nõudlik. Ta tunnid,sümfooniakontserdite juhatamine)
nõudis , et kõik mis noodipaberile jääb , Selle kõrval valmisid orkestriteos
peab olema põhjalikult kontrollitud. "Serenade triste", mõningad soolo ­ ja
koorilaulud. Oli ka muusikakooli direktor.
Side Eestimaaga püsis.
Kapp juhatas sümfooniakontserte-VII
Üldlaulupidu. 1917 a. anti talle juhtida
kogu linna muusikaelu. Hiljem oli tal ka
oma klass, kellest kujunes eesti heliloojate
järgmine põlvkond.
Kasutatud kirjandus:
1) " Eesti Muusikalugu . Kunstmuusika" A. Kaarlep
Talmar ja Põhi 2007
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Eller
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp
4)
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kap
p/elu.htm
5)
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/eller
/elu.htm