Laulev revolutsioon (9)

Laulev revolutsioon
Al. 1869.a on eestlased tulnud kaugeist paigust kokku laulupeole. Laulupidu on üle 100 aasta ühendanud rahvast võõrvallutajate kiuste. Kas kultuur suudab hoida rahvast koos? Siinne rahvas on seisnud vastamisi paljude võõrvägedega-Taani, Rootsi, Saksa, Poola, Vene tsaarid ja NSVL (kõik ihaldanud selle maa väärtusi). al.1939, kui tungisid NSV väed Eestisse, ühe öö jooksul viidi üle 10 000 mehe, naise, lapse Siberisse. Siis tulid natsid . Natsid taandusid ning NSV tuli tagasi ning jäi 50 aastaks. Kuid eestlased võitlesid, laulsid ja jäid ellu. Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimest, pole probleemi.( Stalin ), 1939-MRP- Hitler ja Stalin sõlmisid pakti, mis jagas Euroopa ära. See tehing tõi Euroopale hävingu. Eesti läks NSV mõjusfääri. 1940.a okupeeriti Eesti täielikult. Eestil polnud kaitset, kuna olime üksi. 1940-esimestel kuudel aeti in. kodudest välja, vahistati tuhandeid ja paljud hukati-mõte oli purustada ühisk. vastupanuvõimet. Peaminister hukati. Eestlased elasid hirmus vahistamise, hukkamise ja sunnitöölaagri ees. Suurim hirm oli koputus öösel. Kolmandik Siberisse küüditatuist olid lapsed. Vahistati õpetajaid, teadlasi, kirjanikke, poliitikke. nt. saadeti Siberisse, et oli rohkem maad, kui kellegil teisel. Nälg ja külm tegid ellujäämise peaaegu võimatuks. Nõukogude okupatsiooni 1. aasta sai tuntuks kui „kannatuste aasta“. Kuid eesti rahvas jäi siiski püsima. 1941. reetis Hitler Stalinit, Saksa sõjavägi tungis Venemaale ja ületas Eesti piiri. Nüüd oli natside kord Eestit rüüstada. Natsistlik ideoloogia vahetas välja nõukogude propaganda. Noored eesti mehed läksid sundkorras Saksa sõjaväkke või hukati. Aga 3. a jooksul pöördus sõda Hitleri vastu ning sax. taandusid, tagasi tuli jälle NSV. 70 000 eestlast põgenes kodumaalt , paljud uppusid ning osa hukkus ja langes vangi. Kuid tuhanded jõudsid läände, lootes, et kunagi saavad tagasi kodumaale . 1945. a veenis Stalin, et Eestis toimuvad vabad valimised ning Roosevelt ja Churchill jäid seda uskuma ning Eesti jäi Stalini raudsesse haardesse. Maa oli laastatud ja rahvastik vähenenud rohkem kui neljandiku võrra. 30 000 noort in varjus metsa, et võidelda vaba Eesti eest. Nad varitsesid nõukogude sõdureid ja ründasid väesalkasid. Nad nim. end metsavendadeks. Metsavennad lootsid , et Lääs sunnib NSVL Eestist lahkuma , kuid seda ei juhtunud. Metsavennad võitlseid NSVLi vastu seni, kuni viimane neist 1978. a vahistati. Paljud riskisid vangistuse ja surmaga, aidates metsavendadel end varjata. NSV alustas venestamist, Venemaa töölised paigutati Eestisse, talud kollektiviseeriti, vastuhakkajad saadeti Siberisse. Eestit polnud enam olemas, nüüd oli ENSV . Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine . Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored , maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel , eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda –Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada . Rusuv argipäevaelu koosnes ometi pikkadest järjekordadest toidupoes, lakkamatust propagandast. 1985. a tuli võimule M. Gorbatšov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika , rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatšovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid rääkida avalikult poliitikast, ajaloost ja Nõukogude okupatsioonist. Lagle Parek, Tiit Madisson ja Heiki Ahonen otsustasid avalikult kahtluse alla seada MRP-i. Kõik 3 olid varem kandnud karistust nõukogudevastase tegevuse eest. Nad kavandasid meeleavalduse, kuid ei saanud seda välja kuulutada. Seega lootsid nad suust -suhu-reklaamile. 23 aug. kogunes aktivistide salk KGB agentide silme all sündmuskohta. Nad arvasid, et vaid käputäiel inimestel jätkub julgust kohale ilmuda . Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest. Miilits lülitas võimendussüsteemi välja ning aktivistid kasutasid rullikeeratud paberist megafone, et end kuuldavaks teha. Hirvepargi demonstratsioonil võeti esimest korda 50 aasta jooksul avalikult sõna Nõukogude okupatsiooni vastu-ja pääseti puhta nahaga. 1987-loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, 4 kuuga oli Muinsuskaitse Seltsi liikmeskond kasvanud 10 000-ni. Kuna Eesti lippu oli keelatud näidata, siis meeleavaldajad otsustasid heisata 3 rahvusvärvi eraldi lippudena üksteise kõrvale. Toimusid öölaulupeod ning Eesti lipud toodi välja. Pärast neid öölaulupidusid ei olnud enam tagasiteed. Revolutsioon oli saanud endale nime ja rahvahulkade toetuse. Muinsuskaitse Selts, mida juhtisid Trivimi Velliste ja Mart Laar, pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatšovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma . 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu. Moskva abiga rajas osa neis iseseisvumisvastase Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-„Ükskord me võidame nii kui nii“. Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis. Venemaa polnud nende sündmustega rahul. Nüüd said olukorrast selge pildi ka sajad tuh. Eesti venelased. Interrinne alustas vaenulikke protestiaktsioone. Vihane Gorbatšov noomis avalikult Eestit NSVLi seaduste rikkumise eest. Interrinne marssis Toompeale, Eesti Kapitooliumi. Nad esitasid valjuhäälseid nõudmisi, nõudes ENSV lipu staatuse taastamist ja Ülemnõukogu tagasiastumist. Meeleolu oli vaenulik , olukord nägi välja nagu riigipöördekatse, hakati raputama lossiväravaid, nad karjusid, ronisid akendest sisse, rebisid vardas Eesti lipu. Lõpuks murdis rahvamass väravaist sisse ja sattusid lossiõue, valmistudes valitsushoonet ründama ja riigiamentnikke pantvangi võtma. Peaminister Savisaar teatas raadiole-Toompead rünnatakse ning inimesed tulid appi, arvati, et puhkeb vägivald. Interrinne jäi lõksu ning lõpuks tõmbus rahvahulk kahte lehte(eestlased) ja lasi Interrindel segamatult taanduda. Me ei pidanud valama tilkagi verd. 1991-teistes Balti riikides ei arenenud asjad nii rahulikult . Sajad in. said haavata . Viimase katsena NSVLi koos hoida soostus Gorbatšov ümberkorraldusega, mille tagajärjel NSVList sai pooleldi iseseisvate riikide ühendus, millel oli ühine valitsus ja sõjavägi. Gorbatšov vahistati.Riigipööre Moskvas. NSVL väeüksused ületasid Eesti piiri, et suruda maha iseseisvuslaste vastupanu. Inimesed olid hirmul, eestlased põlgavad sõjaväe rünnakut. Kaks noort Eesti militsionääri kutsuti kaitsma Tlna Teletorni, takistamaks Nõukogude armeel hõivata tele-ja raadiokanaleid. Kui nende missioon oleks luhtunud, oleks vaikinud Eesti ainus infoallikas . Selle oleks vahetanud välja padukommunistlik propaganda. Militsionäärid pidasid vahti Teletornis. Toompeal kutsuti kokku erakorraline istung. Võeti vastu otsus, et Eestil on vaja iseseisvuda. Koidikul jõudsid Nõukogude tankid Teletorni peasissepääsu juurde. Eestlased tulid tänavale, et kaitsta telemaja . Kõik olid valmis võitlema. Militsionääride plaan-täita teletorn gaasiga, nii oleksid surnud nemad kui ka venelased, kes tungisid teletorni sisse. Teg. oli see bluff . Vaieldi, mida teha. Jeltsin mõistis riigipöörde juhid hukka, ta asus tegutsema, et putš paika panda. Gorbatšov oli koduarestis. Jeltsin kuulutas avalikult, et Venemaa irdub NSV-st, just nagu Eesti oli toiminud eelmisel õhtul. Putš suruti maha ning NSVL väed Eestis kutsuti Teletorni juurest tagasi.