Nõukogude okupatsioon (0)

Nõukogude okupatsioon 
1940-41/44 – 1955 
Sotsrealism  / kunst ,  muusika , teater, kirjandus
Muutused kultuurivallas
Koheselt hakati  teostama  nõukogulikku 
Click to edit Master text styles
kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme 
Second level
täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega 
●
Third level
(venekeel,  marksism - leninism, NSV Liidu 
●
Fourth  level
ajalugu ja  konstitutsioon ). Likvideerite 
●
Fifth level
enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. 
Massitiraažides ilmusid nõukogulikud õpikud, 
tõlked nõukogude ilukirjandusest ja 
ühiskondlik-poliitiline kirjandus.
Kujutava kunsti ette seati ülesanne „vabaneda 
manduva Euroopa dekadentliku kunsti 
mõjutustest“ ning ülistada nõukogude võimu. 
Peamisteks kunstiliikideks kujunesid 
propagandistlikud  plakatid ja riigijuhtide 
paraadportreed .
Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati 
senine   repertuaar  nõukogundliku loominguga, 
lubades eesti ja välisautorite teoseid esitada 
vaid piiratud ulatuses.
Sotsialistlik  realism
Sotsialistlik realism  on leninistlik- stalinistlik kunstivool . 
Sotsialistlik realism oli Staliniajal Nõukogude Liidus 
ainus ametlikult lubatud kunstivool.
Sotsialistlikule realismile kõige lähedasem kunstivool on 
neoklassitsism , eriti arhitektuuris.
Kunstiloomingutele rakendati range järelevalve ja 
tsensuur .
Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude 
Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse 
saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase 
loomingulise  tegevusega üksnes salaja . Mitmed loobusid 
üldse ja läksid teistele elualadele.
Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei 
otsustele. Polnud kindlaid ega ühesel tmõistetavaid 
reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene 
sattuda "kriitika" alla ja saada pagendatud. Aeg-ajalt 
korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise 
kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid 
laiaulatuslikud repressioonid.
Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; 
Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks 
propagandaks.
Lipulaev  kino  „Sõprus“
Sotsialistlik realism Eestis
Koos Nõukogude Liidu okupatsiooni ja  Click to edit Master text styles
anneksiooniga kehtestati ka Eesti NSVs 
Second level
samasugused tingimused sotsialistliku 
●
Third level
realismi viljelemiseks. Kõige 
●
Fourth level
tugevamalt ilmnesid selle 
●
Fifth level
tulemused1950. aastatel. Stalini võimu 
viimastel aastatel mõisteti enamik Eesti 
prominentseid kultuuritegelasi hukka 
kui "kodanlikud natsionalistid" ning 
püüti partei diktaadile alluvate inimeste 
abil kujundada Eestis uus 
kultuurimaastik, kus domineeriks "hea 
ja ideaalilähedase" nõukogude elu 
ülistamine ning selle võrdlus 
"allakäinud ja  mandunud " kodanliku 
korraga.
Eesmärgiks seati „ sisult  sotsialistliku ja 
vormist  rahvusliku“ kultuuri 
juurutamine ühiskonnas.
Eesti NSV oli eraldatud 
läänemaailma vaimsest 
arengust ja 
suundumustest. Selline 
Click to edit Master text styles
infosulg tingis omakorda 
Second level
orienteerituse vene 
●
Third level
kultuurile . Lisaks püüti 
●
Fourth level
hävitada  eelmiste  
●
Fifth level
põlvkondade 
kultuuripärandit (ulatuslik 
raamatukogude puhastus).
Kultuurielu lõhestus
II maailmasõda ja nõukogude võimu 
kehtestamine 1944. aastal lõhestasid 
eesti kultuuri kaheks: välis- ja 
kodueesti kultuuriks.
1944. aastal siirdus pagulusse 
nõukogude süsteem nägi ette 
arvukalt loovinimesi (kirjanike, 
teatud professionaalse kultuuri 
kunstnike, teadlasi jpt), kes küll 
harude olemasolu ja 
jätkasid oma  senist  tegevust uutes 
institutsioonide  funktsioneerimise  
asukohamaades ja kelle saavutused 
igas vabariigis
kuuluvad vaieldamatult Eesti 
kultuurilukku. Kuid nende 
kultuurilooming jäi kodueestlastel 
enamikule kuni 1980. aastate lõpuni 
kättesaamatuks. Eesti kultuur jäi 
püsima siiski kodumaal, kuhu jäi 
eestlaste enamus. Just nende 
vastupanuvõime ja elujõulisus 
tagasid  eesti kultuuri järjepidevuse 
ka nõukogude aastatel.
Rahvakultuuri aktiivsus, Muusika
Kõrgkultuur sai küll ränga 
Click to edit Master text styles
tagasilöögi kuid seevastu rahva 
Second level
kultuuriline aktiivsus jäi püsima 
●
Third level
ja väljenda eelkõige 
●
Fourth level
iseseisvusharrastuses. Maal 
●
Fifth level
tegutsesid pilli-, rahvatantsu-, 
näitemänguringid ning 
laulukoorid.
Mõjukaks organisatsiooniks sai 
Heliloojate Liit, mida üleliiduline 
Musfond üsna heldelt 
finantseeris.
1947. aasta ( taastati ) 
suursündmuseks üldlaulupidu. 
Gustav  Ernesaks  oli Nõukogude 
ajal üks peamisi laulupidude 
tradistsioonide  edasikandjaid
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
Click to edit Master text styles
●
Fourth level
Second level
●
Fifth level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
TEATER
Suur rõhk teatri arendamisele, 
eraldati raha
Click to edit Master text styles
Nõukogude ajal on 
Second level
asutatudRakvere Teater, Vene 
●
Third level
Draamateater , Nukuteater 
●
Fourth level
(nüüdne  Linnateater ). "Estonia" 
●
Fifth level
draamatrupp viidi 1949. aastal 
Draamateatrisse, millega liideti 
ka Töölisteatri tugevamad 
näitlejad.
Võimumuutus avaldus eelkõige 
repertuaaris . Massiliselt tulvasid 
sisse nõukogude näidendid. 
Teemadeks revolutsioonilised 
sündmused, indiviidi 
ümberkasvatamine nõukogude 
Stseen M. Gorki näidendist Vassa Železnova.
inimeseks .
Kirjandus
Nõukogude Eesti kirjandusele on 
iseloomulikud  tihedad  suhted riikliku 
kontrolli, tsentsuurija ametlike 
tunnustus- ning 
karistusmehhanismidega. 
Kaotati ära erakirjastused, riigistati 
Click to edit Master text styles
kogu kirjastustegevus, koostati 
Second level
keelustatud kirjutiste nimekirjad, 
●
Third level
hävitati raamatuid, suurened 
●
Fourth level
raamatute tiraaž, alandati hindu.
●
Fifth level
Mitu  nõukogude  eesti  kirjanikku  – 
näiteks  August   Jakobson ,  Juhan 
Smuul–  on  täitnud  rolle  Eesti  NSV 
ametlikes  võimustruktuurides.  Juhan 
Smuul  pälvis1952.  aastal  ja  Hans 
Heberecht  pälvis  1953.  aastal  Stalini 
preemia.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kasutatud kirjandus
Eesti Entsüklopeedia 7
Eesti Entsüklopeedia 11 Eesti üld
Üldine kunsti ajalugu, Jaak Kangilaski
Eesti teater, Jaak Rehesoo
Eesti ajalugu, Tõnu  Tannberg , Ain Mäesalu, Tõnis  Lukas , Mati  Laur , 
Ago Pajur
Lähiajalugu, Einear Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Aitäh!

Document Outline

• Slide 1
• Muutused kultuurivallas
• Sotsialistlik realism
• Slide 4
• Slide 5
• Kultuurielu lõhestus
• Rahvakultuuri aktiivsus, Muusika
• Slide 8
• TEATER
• Kirjandus
• Slide 11
• Kasutatud kirjandus
• Aitäh!