414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

aastast alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste džässorkestrite “taimelavadeks”. Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande- kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert Kulm, Raimund Kull 71 , Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir Padva, Villem Reimann jpt), keda me hiljem oleme harjunud nägema hoopis teises rollis ja kes iseäranis õpinguaastail olid vähem või rohkem seotud selle uue ja põneva muusikaga. Kuigi enamik neist ei jõudnud džässi alal tippude hulka, oli nende osalemine selle muusika

Muusika → Muusika ajalugu

10 allalaadimist

16

doc

Eesti ajalugu

looming, Mati Unt, Juhan Viiding, raamatusarju oli paar isegi. Filmikunst ­ ,,Viimne reliikvia" , ,,Siin me oleme" piletid odavad, ,,Mehed ei nuta", panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (23 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid. Ajakirjandus ­ anti välja suurtes tiraazides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk. Muusika ­ Propeller, Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Teater ­ piletid odavad, Estonia avati uuest, oli palju kutselisi teatreid. Jaan Tooming, Voldemar Panso. Ants Eskola, Juhan Viiding Sport ­ Erika Salumäe, Paul Keres, purjeregatt, Jaan Talts, Uudmäe, Ants Antson. 1.06.09 VälisEesti ja väliseestlased Lahkumine ja ümberasumine hakkas juba 1860. aastatest Venemaa erinevatesse paikadesse. Mindi kas maa või töö pärast. Üks osa nendest tuli EV ajal tagasi. Teine osa jäi NSVL ning 1930

Ajalugu → Ajalugu

34 allalaadimist

20

rtf

Teatriteaduste alused

(postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. Ooper ­ klassikaline muusikateatri zanr. On draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. Johann Strauss (,,Mustlasparun"); eestlastest Boris Kõrver (,,Ainult unistus"). Muusikal (ing k musical), kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Tavaelust võetud sündmustik, tegevuse kiire areng. Popmuusika

Teatrikunst → Kirjandus- ja teatriteaduse...

159 allalaadimist

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika ­ G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater ­ Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst ­ Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon ­ 1940-1941 Saksa okupatsioon ­ 1941-1944 II ms 1. September 1939 ­ 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon ­ 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud.

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu

112 allalaadimist

17

doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu

104 allalaadimist

22

doc

Olümpiamängud

Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz 1928 Eestlastest olid võistlemas seitsmekordne Eesti meister kiiruisutamises Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. IX suveolümpiamängud, Amsterdam 1928 Eesti eest võistleb 21 sportlast. Seekord võideti päris palju medaleid. Eduard Pütsepa kuues koht maadluses ja Johan Meimeri kaheksas koht odaviskes olid samuti tublid tulemused.

Sport → Kehaline kasvatus

65 allalaadimist

24

doc

11. klassi kokkuvõte

Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst. Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas". Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport

Ajalugu → Ajalugu

180 allalaadimist

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormasov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss ja nüüd ka rock-muusika. Tänapäeva Eesti kultuur Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Samas ei ole kadunud ka side rahvakultuuriga. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2008

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu

125 allalaadimist

278

doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

stimulated the national spirit and willpower to resist all alien oppression. The poetess and playwright Lydia Koidula (1843-1886, daughter of Johann Voldemar Jannsen) played an exceptionally important role in the two decades before her death; her poetic talent emotionally and inspirationally expressed the national spirit, glorifying her homeland and its people. Koidula’s song, Mu Isamaa on Minu Arm (My Country is My Love) with the music written by Gustav Ernesaks (1908-1993) finished every song festival since 1947 (a tradition still very much alive), and became the unofficial anthem during the Soviet occupation when her father’s Mu isamaa, mu õnn ja rõõm (My Country is My Pride and Joy), the anthem of the first independent Estonian Republic (music by Friedrich Pacius, 1809-1891) was banned. For the Vanemuine Society, as a founder member of the national amateur theatre, her first play,

Keeled → Inglise keel

9 allalaadimist

83

doc

Eesti ajalugu

Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). + K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Hilary Karu 66 D 11 EESTI AJALUGU Muusika Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor.

Ajalugu → Ajalugu

125 allalaadimist

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu

72 allalaadimist

51

doc

Eesti ajalugu - konspekt

moodustavad rühmituse "Arbujad" (Heiti Talvik, Betty Alver, August Sang, Uku Masing) Kunst. Keskuseks Tartu, kus asus Konrad Mäe rajatud "Pallas". Eestisse levisid kiiresti moodsad kunstivoolud (nt kubism, ekspressionism jt). Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper ­ Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed ­ Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport

Ajalugu → Ajalugu

1458 allalaadimist