Eesti ajaloo exami materjal (0)

Talurahva olukorra muutumisest XIII-XIX sajandil
Eesti alal eksisteereis kaks omaette maailma vallutajate ja allutatud rahva oma.
XIII-XV sajandil: talurahva elu tegid raskeks kesine põllupind, endised põllupidamise viisid ja tööriistad ning feodaalne ükskõiksus põllumajanduses. Siia lisandusid veel kümnis ja hinnus . Lisaks tuli ülal pidada preestrit ja kirikut. 1315.a. tõi see kaasa näljahäda.
XV-XVI sajandil: Talupojad olid jagunenud vastavalt jõukusele ja päritolule: maavabadeks, adratalupoegadeks, üksjalgadeks ja sulasteks. Vana- Liivimaa üldine jõukus parandas talupoegade olukorda. Põllumajanduses valitses kolmeväljasüsteem. Talus oli keskmiselt 3-5 meeshinge, mitu hobust, härga,lehma ning muid loomi.
Suuri katsumusi tõi kaasa Liivi sõda /1558-1583/. Külad jäid kaitsetuks, kasvasid koormised , talupojad võeti sõtta. 1560 toimus talupoegade ülestõus, et võidelda end vabaks aadlist ja mõisatööst, kuid see suriti maha. Põhjasõjal /1700-1721/ tabas talurahvast katk ja suur nälg. Rootsi kuningas nõudis et talupoegade pojad saaksid haridust koolis. Karl IX mõistis hukka teoorjuse ja nõudis talupoegadele teistega võrdseid õigusi.
XVII sajandil: Kasvas mõisate arv. Rõhku pandi teraviljakasvatusele, eriti rukkikasvatusele.. Sai alguse kivikoristus ja kiviaedade ladumine ning hakkati põlde väetama. Põhjasõja lõppedes tuli talupoegadele koormisi veel juurde ning sõjavägi purustas kõik ettejääva., mehed võeti kindlustustöödele. Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu.
XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused , millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus ning sellega kaasnes perekonnanimede panek.
XIX sajandi: Kasvatati teravilja ja kartulit. Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus – vallavolikogu ja vallakohtud . Ühine viljaait , kust sai kaenu võtta.
Leia paarid
1) 1980-1986 2 Lootuseaastad
2) 1954-1968 3 Sõja-aastad
3) 1940-1945 1 Virgumisaastad
4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad
5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad
Eesti omariikluse saavutamine

1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang. Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus „Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile”(Jaan Tõnnisson).

Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov.võttis ta Tallinna enda võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks kõrgema võima kandjaks Eestimaal.
1918 aastal võeti vastu otsus kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks. Päästekomitee esimees K.Päts. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24.02.1918.a ja kuulutati välja Eesti Vabariik.

1918 tungis Punaarmee läände, kus ta tahtis parandada oma suhteid Eesti Ajutise Revolutsioonikomiteega. Polnud ootada mingit kokkulepet (EAR). Samal ajal tungisid venearmee Narva alla ning vallutasid selle. Sellega algas Eesti Vabadussõda(28.nov 1918). Sõja alal vallutas venemaa peaaegu kogu Eesti. Mõne ajapärast Punaarmee nõrgenes, kuna eesti hakkas vastu ründama.Soomusrongide tuleku abil suutsid eestlased vabastada ja Valga, Võru ja Petseri.

Eesti 1919 valmistus pealetungile aga väejuhtaus pani suurt tähelepanu naaberriikide omavahelistele probleemidele.Läti ei suustnud luua oma sõjaväge ning jäi ustavaks Saksamaa väeosale Landewrei.
Eesti puhastas Põhja-Läti punaväest siis haarasid sakslased Riia enda kätte ja hakkas nende omavaheline sõjategevus.
Pärast seda suurt omavahelist võitlust sakslaste ja eestlase vahel toimus siiski sakslaste taganemine 23.juunil mida meie nimetame „Rahva võidupühaks”
5) Esimene rahukõnelus toimus tulemusteta, kuna väike riigid ei tahtnud väljuda sõjast.
Ka teine kõnelus kujunes pingeliseks, mida juhtis J.Poska, mille esimene etap oli sõlmida vaherahu . Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad.
31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents , mille probleemiks oli majandus. Eesti võlad Venemaa ees tunnustati olematuteks ja maksti eestile 11.5 tonni kulda mis soodustasid majanduslepinguid.
Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil.
ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena.
ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. 2)arendada riikide omavahelisi suhteid. 3)organiseerida rahvusvahelist koostööt kõigis küsimustest, tehes kõik rahvused samaväärseks rassi, soo ja usundi alusel. Eesti Vabariik võeti ÜRO liikmeks 17.sep.1991.a.
EL-Euroopa Liit(asutai kuna peale II maailma sõda Euroopa riikide sõjaline-poliitika,majanduslikud jõud teiste ülimriikidega polnud võrreldav.)
Oli küll kaks võimalust aga otsustai koostöö kasuks.
1948.a. moodustati Lääne Euroopa Liit- Suurbritannia , Prantsuse, Belgia, Hollandi, Saksa, Läti, Itaalia, Luksenburgi vahel.
1952.a.moodustai Euroopa Söe ja Teraseühendus.
1957.a. moodustati Aatomi- ja Majandusühendus
1967.a. moodustati EÜ (Euroopa ühendus) Eesmärgid 1) demokraatia tagamine Euroopas. 2) Sisemise majanduse arengu tagamine, tollide kaotamine, Poliitika ühtlustamine ja võtta kasutusele ühtne valuuta ECÜ (eküü).
3)Majandus suhete reguleerimine teiste maailma regioonidega.
1992.a. areneb EÜ-st EL (Euroopa Liit)- mille moodustamise alusex oli Maastrichti leping.
1.01.1995.a. on EL 15 liikmesriiki-Austria, Belgia, Hispaania , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Luksengburg, Madalmaad, Portugaal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Ühendkuningriigid. (seal hulgas ka Eesti alates 1.mai 2004.)
EL ülesandeks oli: Euroopa riikide rahu, majandus stabiilsus, demokraatia, demokraatija ja edu. Euroopa võttsi kasutusele EURO praegu kasutab seda 12 riiki.
NATO-Põhaj-Ameerika ja Lääne-Euroopa poliitiline sõjaliit. Asutati 24.aug.1949.a.
Loomis põhjus oli NSV Liidu sõjalise võimu kasv ja rünnakud.
Peakorter asus 1949.a.-1966.a. Pariisis pärast seda Brüsselis(Belgias)
Sellest ajas liitus sellega 12 riiki- Belgia, Holland , Island , Itaalia, KanadaLuksengburg, Norra, Portugaal, Pantsusmaa.
1966.a.astus välja- Suurbritannia, Taani, USA, Hiljem lisandus veel Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi , Ungari.
Eesi soov astuda NATO-sse saab rahuldatud 1.aprill 2004.a.
NATO tegeleb peamiselt rahuliku kooseksisteerimise probleemiga.
Ülesanded
Kriipsutage alla õige vastus:

Mahtra sõda toimus : 1340, 1208, 1700, 1858, 1856

Riia linn rajati : 1210 , 1343, 1700, 1201, 1202, 1802

Tartu rahuleping kirj alla : 1310, 1922, 1716, 1918, 1920, 1816

Reformatsiooni algus Eestis : 1241, 1388, 1906, 1523, 1535

Sõlmiti uusikaupungi leping : 1856, 1963, 1721, 1918
Reastage ajaloosündmused õiges järjestuses:
3. Jäälahing ( 1242 )
1. Mõõgavendade ordu moodustamine (1202)
2. Ümera lahing (1210)
6. Pärisorjuse kaotamine (1816)
5. Tartu ülikooli taasavamine(1656)
4. Jüriöö ülestõus (1343-1345)
Nimetage vähemalt 3 eesti heliloojat või koori juhti laulupeolt.
Jansen, Ernesaks , Surva
Millist ajaloolist tähtpäeva tähistati I laulupeol Tartus?
Pärisorjuse kaotuse 50. aastapäeva
Millele pühendati laulupeod Nõukogude ajal?
Igasugustele Nõukogude tähtpäevadele
Millised sündmused toimusid:
1201: Rajati Riia linn.
1217 : Madisepäeva lahing
1208-1227: Muistne Vabadussõda
1343-1345: Jüriöö ülestõus
1210: Ümera lahing
1525: I eesti keelne raamat, mis ei ole säilinud
1535: Eesti keelne säilinud raamat
1601 - 1603 : Näljahäda Eestis
1684 : Tartu lähedal piiskopi mõisas rajas Forseelius õpetajate seminaari
1700-1721: Põhjasõda
25. märts 1949: Suur küüditamine
Milline sündmus lõpetas Vabadussõja - Tartu rahu sõlmimine
Kes oli Eesti delekatsiooni juht – Jaan Poska
Algkirjastati dokument..millal? kus? – 2 veb 1920
Dokumendi tähtsus – Peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks
Eesti Vabariigi esimene president , kes ja millal? – K. Päts 1934
Nimetage Eesti presidendid iseseisvumisel? – L. Meri, A. Rüütel, T.H. Ilves
Milliste erakondade poolt on moodustunud praegune valitsus – Reformi, rohelised ja sotsid
Mitu ministrit on praeguses valitsuses - 14 ministrit. Ansip, Padar , Jänes, Paet
Mitu ministeeriumit on Eestis – 11 ministeeriumit
Mõisted:
Okupatsioon – ebaseaduslik maa hõivamine
Tartu Maks – maks vene tsaarile iga meeshinge eest
Animism – usk, mille kohaselt on igal olendil hing
Kümnis – talupoegade maks mõisnikule
Mobilisatsioon – sõjaväkke kutsimine
Stagnatsioon – poliitiline majandus seisak
Dissident – teisiti mõtleja, võimud kiusavad neid
Poliitiline sulamisperiood – 1953 peale Staalini surma
Vaikivajastu – 1934-1939, Päts valitses riiki üksi ja tegi reformatsioone
Reduktsioon – mõisamaade riigistamine
Kadaka sakslus – Eestlased, kes kummarasid sakslasi ja saksastusid
Reformatsioon - usupuhastus