üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit). (3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 4. jagu Sõjasüüteod § 94. Karistamine käesolevas jaos sätestamata süüteo eest (1) Sõjaajal toimepandud süüteo eest, mida ei ole sätestatud käesolevas jaos, karistatakse käesoleva seaduse eriosa teiste sätete alusel. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata); Kriminaalõiguslik sanktsioon. (2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele.
Haldusõiguse poolt reguleeritavate suhete paljusus ja mitmekesisus võimaldab neid teatud ühiste tunnuste abil rühmitada. Selle alusel on võimalik ühendada gruppidesse ka neid suhteid reguleerivad haldusõigusnormid. Seda eesmärki teenib iseseisvate õigusinstituutide väljatoomine. Õigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada haldusõiguse üld- ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käsitleb neid õigusinstituute ja printsiipe ning mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Haldusõiguse üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad näiteks: o Haldusõiguse põhiprintsiipe;
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse
(5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele. (6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. § 2031. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu (1) Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged,
seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mi, üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Kogu tsiviilõiguslik regulatsioon rajaneb
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustu...
kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust. Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1) asjaõigus, 2) obligatsiooni-/võlaõigus, 3) perekonnaõigus, 4) pärimisõigus. AVALIK ÕIGUS/ius publicum - rooma õiguse alusel avalik õigus, mis käsitleb küsimust, 3 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 lähtudes Rooma riigi huvidest
rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. 133. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle esimeses lõikes on antud vastava süüteo lihtkoosseis e. põhikoosseis ja sama, kuid oma iseloomult ohtlikuma teo kirjeldus vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. 134. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17
kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88- 451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad koossseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Hädakaitse seisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus ,kaudne tahtus, süüteo toimepanija. Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib ärahoidva vahendina., et ei pandaks seda süütegu tulevikus või tulevikus piirata
seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ). Kordame: selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu (EO 10111), riigiõigus (AO 10321), haldusõigus (AO 10441), õigusfilosoofia (AO 11572) ning õigusteooria eriosa (AO 11671), samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse
kordused ning uut lõpptulemit redigeeritakse normitehniliselt. Õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumit sisuline süstematiseerimine ning nende ühendamine terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks e koodeks. Et õigusharu sellise kodifitseerimise tulemuseks on õigusloov akt, millel on seaduse jõud, siis võetakse see uus õigusloov akt vastu ning kehtestatakse seadusega. koodeksite struktuur: üldosa, eriosa, peatükk, jagu, jaotis, paragrahv, lõige, punkt. 34. Õigussuhe on tüüpiline inimkäitumise akt. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks. Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne. Õigussuhtes leiavad antud abstraksest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse. Nimelt
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest, või sõidukijuhtimisõiguse äravõtmine. Süüteo koosseis koosneb teo objektiivsetest tegevustest, tegevusetustest, tagajärjest, põhjuslikust seosest teo ja tagajärje vahel ja subjektiivsetest tunnustest(tahtlus või ettevaatamatus jne..) Karistusseadus on: 1. KaS 2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest Karistusõigus struktureeritakse: I. Põhi- ja haruõigus II. Karistusõiguse üld- ja eriosa III. Karistusõiguse kolm sammast: a. Materiaalne õigus b. Menetlusõigus c. Täiteõigus Need väärteod, mille kohta eriseadust ei ole sätestatakse karistusseadustikus. Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 360 päeva. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elutasemest lähtuvalt. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem, kui miinimumpäevamäär(3,2 eurot).
teenistuse seadus) Kohaldatava organi järgani järgi kohtulikku vastutust ja haldusvastutust. Haldusorganite poolt rakendavad vastavad organisatsioonid n: politsei, toll jne. Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Eraõigus on õiguse osa mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus ja eriosa moodustavad kaubandus ja äri õigus, rahvusvaheline eraomandus, intellektuaalomandus. Rahvusvaheline reguleerib millise riigi seadusi tuleb kohaldada, kui õigussuhe on seotud mitme riigiga. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad PS mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes.
Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. 2.1 Üldosa Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.Hea usu 2.2 Eriosa: asja võla-, perekonna- ja pärimisõigus põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu Tsiviilõiguse areng Eestis vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. 1
see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitledes, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51
Paratamatult on juba mõjutanud, nt juriidiliste isikute kriminaalvastutuse koha pealt, ka tahtlus – keskkonnavastaste kuritegude direktiivides rõhutati, et ka hooletuse korral peaks olema kuritegu, osavõtt – ka kuriteost osavõtt peab olema karistatav. Kui jääb mulje, et ühtlustatakse kuriteoliike, siis mõju on laiem. Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus. Direktiivid – enne Lissaboni lepet olid konventsioonid ja raamotsused, konventsioone pidi
Tööõigus ja ohutus. Tööõigus: Olemus: Tööõiguse esemeks kõige laiemas tähenduses on inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine on vajalik elatus vahendite hankimiseks endale ja oma perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: ...
ühiskonna huvides. Omand on suurim ja üldisim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini ,,omand" all omandiõigust, mitte õiguse objekti asja. Omand ja omandiõigus on sisult sünonüümid. Piiratud asjaõigused on tuletatud omandist kui laiaulatuslikust õigusest. Omand on pigem õiguste põhjus kui õigus ise. Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omand on isiku täielik võim asja üle. Asjaõigusseaduse ülesehitus on selline, et algselt sätestatakse omandit kui omanikule kuuluvat suurimat võimu asja üle, kuid seaduse hillisemad osad sätestavad järjest omandi kitsendusi
7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS), haldusmenetluse kord (HMS), avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS), haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) 2) Eriosa – liigitamine teatud ühiste tunnuste alusel. Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus,
taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega. 4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes
See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega. 4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes
Näiteks koondab kriminaalkoodeks kõiki kriminaalõigust reguleerivaid sätteid. Kodifitseerimisel kõrvaldatakse kõik erinevused ja vatuolud eri aktide vahel ja antakse neile ühtne hinnang. Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt. Koodeksitel on kindel struktuur, mille suurimaks jaotuseks on üld-ja eriosa, väikseimaks aga punkt. 31 Kasutatud kirjandus: 1) "Riik ja õigus" Jüri Liventaal. Tln. 1999 2) The Sources of English Law" Tln. 1998 3) "Õiguse entsüklopeedia" Raul Narits, Tln. 1995 4) "Eesti konstitutsiooniõigusest", Kalle Merusk, Raul Narits,Tln 1998 Teema: Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimise vormid 1.1 Õiguse järgimine (täitmne) 1.2 Õiguse kasutamine 1.3 Õiguse kohaldamine 2
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks: - Haldusorganisatsioon - Üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest - Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlusõiguse põhijooned - Halduse tegevusvormid - Halduse tüüpilised vead ja nende tagajärjed - Üldised reeglid avalik-õiguslike õigussuhete kohta Haldusõiguse eriosa tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega: - Avaliku teenistuse õigus - Munitsipaalõigus - Politsei- ja korraõigus - Maksuõigus - Sotsiaalõigus - Kultuuri- ja teadushaldusõigus - Eelarve- ja finantsõigus - Andmekaitseõigus jm. 5) Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad.
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid
19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus keskseks objektiks sai kurjategija, mitte kuritegu. 18.saj keskpaigast alates anti paljudes Euroopa riikides välja spetsiaalseadusandlusi, mis põhinesid nii loomuõiguse kui ka valgustusliikumise reforminõuetel. 16. Austria õigus. Austrias jõustus 1811.a Austria Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch für die deutschen Erblande (ABGB). Keiser Joseph II- üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest. Üld- ja eriosa. Tunnistas nullum crime põhimõtet. Kuriteo mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud- pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud karistused. Erinevalt ALR-st on Austria seadusteraamat puhas tsiviilõiguslik seadusandlus. Järgib loomuõiguslikku süstemaatikat
6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu – väga kiire protsessori sagedusel töötav mälu, vahetult teisendatavate operandide, vahetulemuste ja lõpptulemuste salvestamiseks. Lippude registris säilit info ALU-s tehtud operatsioonide tulemuste kohta (nt tulemus oli 0, tekkis
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
PS 76: Riigikogu liig ei ole puutumatu. Teda saab krimaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekus Laieneb tegudele, mis on time pandud väljaspool parlamenti Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni volituste lõppemiseni LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE! Loeng 02.03.2017 raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks PÕHIÕIGUSTE ERIOSA (vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast) - Põhiõigused on keelunormid § 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus (formaalne, materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse
käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad). Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid valdustegevuse valdkondi nt ehitusõigus, lennundusõigus. Õigusaktid jagunevad kaheks: o Normatiivakt üldakt/õigustloov akt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus) o Mittenormatiivne üksikakt õigust rakendav - akt, mis annab subjektiivsed
Õigustused (juriidiliselt luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Avaliku võimu käsud on ühepoolsed. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. Haldusõiguse süsteem: Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (määrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa: haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord) eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (nt. liiklusõigus, haridusõigus)
Õigusaktide süstematiseerimine 1) Inkorporeerimine: õigusktide monoamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude vm järjestuses. 2) Kodifitseerimine: paljude seni üksikute õigusnormide või õigusaktide kaupa nende normide kogumite sisuline süstematiseerimine enamasti mingi õigusharu ulatuses ning nende ühendamine uueks kvaliteediks - terviklikuks, ühtseks, süsteemseks ja seejuures sünteesitud koguks. SEADUSTIKE STURKTUUR 1) üldosa 2) eriosa 3) peatükk 4) jagu 5) jaotis 6) paragrahv 7) lõige 8) punkt ÕIGUSAKTIDE TÕLGENDAMINE Tõlgendmaise mõiste Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise viisid ja võtted Tõlgendamine liigitatakse: 1) tõlgendusvõtete järgi: - grammatiline - loogiline - süstemaatiline - ajalooline 2) tõlgendamise ulatuse järgi: - sõnasõnaline ehk adekvaatne - kitsendav või laiendav Grammatiline tõlgendamine
teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus · perekonnaõigus ODYSSEUS (lad Ulysses, Ulixes) · pärimisõigus Odysseus Institutiones Ithaka saare valitseja · 533 pKr Laertese poeg · 4 raamatut (liber), ametlik üks ilusa Helene kosilasi > Trooja
3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise
3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. Kui vaadelda Saksa eraõiguse süsteemi (kehtib ju Saksa eraõiguses BGB ehk Bürgerliches Gezetzbuchi), kus eraõiguse jaotuse aluseks on Pandektiline süsteem, siis on näha pandektilise
· Endistes Prantsuse koloonia osades Aafrikas. CC retseptsioon liigitatakse normiretseptsiooni alla. Struktuur BGB Code Civile Pandektiline: Üldosa Institutsiooniline: isikud, asjad ja omandi Eriosa saamise erinevad viisid. See on mõeldud juristile või mõnele muule Mõeldud tavakodanikele, kes ei ole õiguse spetsialistile, kes tunneb õigust. küsimustega iga päev seotud. Rooma õiguse alge- tänu pandektilisele ja Ta on kui Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaa ajaloolisel koolkonnale. koondõigus. Prantsuse õigus saab alguse Frangi riigist,
Panašaaz Valimisprotsess Parlament Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus Parlamendi struktuur Seadusandlik protseduur Parlamendi sisestruktuur Parlamendi abiaparaat Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a
Üldosa on kujundada aidanud ka kohtupraktika (kohtulahendid). Üldosas sisaldub: - haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS) - halduskandjate/-organite regulatsioon (HMS) - haldusmenetluse kord (HMS) - avaliku teenistuse ja teenistujate õiguslik seisund (ATS) - haldusvastutus, halduskontroll (AtSS, RVS) - haldusõiguse eriosa reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Liigitus selle järgi, kes ja kuidas ühte või teisi norme rakendab: - materiaalõigus reguleerib keelde, käske, õigustusi e. isikute ja halduse (org. mõttes) vahelisi suhteid - formaalõigus organisatsiooniõigus organid ja nende pädevus
6. Panga ja kliendivaheline usaldus Pangasaladust peetakse silmas, pangatöötajad ei tohiks klientidelt vastu võtta pistist. Mida võib kinkida 7. Kliendil on õigus valida panka ja pangateenust Ei luba raskendada kliendil nii teenuse vahetamist kui ka panga vahetamist. Lugege üldtingimusi! 8. Seotud kogu pangategevuse tutvustamisega Info kättesaadavus kliendile. 9. Panga ja kliendivaheliste suhete vormistamine Siin on kindlasti üheks üldaluseks võlaõiguse üld-ja eriosa. Klient peab olema alati kindlaks tehtud. Euroopas olemas üks riik, kus on olemas numbrikontod - sveits 10. Klientide nõustamine Oleneb sellest, kui hea pangatöötaja vastas on. Kas saame professionaalse vastuse ja kas ta oskab kõiki riske kirjeldada. 11. Kaebuste lahendamine Kaebuste läbivaatamise juures on kindel süsteem. Klient peab kaebuse kohta saama tagasisidet. Tarbijakaitsesse pole mõtet pöörduda. Mõtekam on pöörduda finantsinspektsiooni poole. 12
protsessorisse. Käsukood sisaldab infot selle kohta mida pea protsessor tegema (liitma, lahutama vms). Pärast käsu dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. Iga käsu täitmine koosneb teatud hulga elementaaroperatsioonide tegemisest. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritm riistavaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskudel on alguses ühisosa käsukoodi lugemine, käsuloenduri modifitseerimine ja eriosa operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine. Opetaiooniautomaat vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire protsessori sagedusel töötav mälu, avahetult teisendatavate operandide, vahetulemuste ja lõpptulemuste salvestamiseks. Puutetundlikud ekraanid. Resistiivsed puuteekraanid Neljatraadiline ekraan. Resistiivne ehk takistuslik puuteekraan koosneb kahest läbipaistvast plastkileplaadist
narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?
I) Seos karistusõigusega Karistusõiguslikult võivad vastutada nii eraõiguslik juriidiline isik kui ka tema organite liikmed. Süüteod: kuriteod ja väärteod. Kuriteokoosseisud üksnes KarS-is. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus on tuletatud ehk derivatiivne. Vt KarS § 14 lg 1 ja 2. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse spetisaalsuspõhimõte juriidilise isiku vastutus konkreetse süüteo eest nähakse ette KarS eriosa vastavas sättes. Juriidilisele isikule kohaldatavaks ainsaks põhikaristuseks on rahaline karistus suuruses 4000-16 000 000 (KarS § 44 lg 8). Juriidilist isikut ei ole võimalik KarS-i 4 alusel karistada sundlõpetamisega, vaid TsÜS § 40. Juhtorgani liikme karistus: tegutsemiskeeld (§ 49) või ettevõtluskeeld (§491).
mastaap/standard ja kas see on täidetud? Standard on § 103, § 104, § 119 § 218 lg 1 (mittekohase täitmise vastutus sõltumata vääramatu jõu asjaolust). Oluline on küsida, kas esineb mõni välistus, mis tuleneb § 101 lg 3, § 103 lg 2, § 218 lg 4. Lisaks küsida kokkuleppe kohta § 106 lg 2, § 221 lg 2, § 42 lg 3 p1. 4. ÕKV-> täiendavad eeldused, seejuures tuleb vaadelda nii üld- kui eriosa. Siis tuleb vaadelda sisu ja tagajärgi. Müügilepingu rikkumise puhul tegu tavaliselt mittekohase täitmisega. Oluline on teada, mis ajahetkel rikkumine olemas oli. Riisiko üleminek ostjale-> § 214 lg 2, ta ei saa nõuda, et temale antaks uus asi. Vastutuse puhul lasub see müüjal alati, kui mittevastavus on olemas juba asja üleandmise hetkel. Siis tuleb kontrollida vastutust välistavad asjaolusid § 218 lg 4, § 219, § 220, § 221 lg 1 ja § 101 lg 3
käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21222 ). Selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning nn praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi teiste õppeainetega nagu: õiguse ajalugu, riigiõigus, haldusõigus, õigusfilosoofia ning õigusteooria eriosa, samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel.
Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistust kergendavad asjaolud. Karistust kergendavad asjaolud on: 1) süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C. Toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile: haldusõiguse eriosa mitmesuguste valdkondade õigusnormides leidub regulatsioone, mida saab vajaduse korral üle kanda teistele, reguleerimata faktilistele asjaoludele. D. Tuletised nn õiguspõhimõtetest: kirjanduses erneva teooria kohaselt eksisteerivad õiguslikud põhimõtted (fundamentaalsed õigusnormid), mis tulenevad vahetult õiglusprintsiibist ja on oma üldisuse tõttu igaühele arusaadavad. Haldusõiguse valdkonnas on tegu halduse üldpõhimõtetega. Punktides a-d
a. Võrdsuse põhimõte § 11 lg 1 lause 1 b. Ebasoodsa tagasimõju keeld § 23 lg 1 lause 2 c. Õiguspärane ootus Tuleb tuvastada, kas on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga või kas on alust õiguspärasele ootusele. Vahend selle väljaselgitamisele on kaalumine. Nulla poena sine lege Õiguskindlus § 10, õigusselgus § 13, 2.ptk eriosa üksikud põhiõigused § 19 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus § 19 lg 1 Kõik inimesed on loomult võrdselt vabad. Bill of Rights 1976 II Kaitseala 1. Esemeline kaitseala - Kitsas teooria väärikad ja ebaväärikad viisid - Lai teooria midagi teha või mitte teha, lõik on vaba Kui kõikehõlmavat vabaduse sfääri ei oleks, saaks avalik võim privileegid. Alles siis kui see põhimõte kehtib on tegemist vabaduse riigiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
