Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste liikide jaoks toimivad need lasteaedadena - pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus
elupaiga kvaliteedis toimuvad muutused ajas pinnase temperatuuri, niiskuse koguse, toitainete ja teiste vajalike _ Kriitilist väärtust ületava vähese p kasvu korral suureneb kasvukoha elupaikade naabruses toimuvad kvalitatiivsed muutused, materjalide hulga maastikul. maksimumsuurus hüppeliselt. servaefekt, piiriala võib ise olla elupaigaks liikidele _ Lõunapoolsel nõlval enam päikesekiirgust - soojemad ja kuivemad _ Kui maastik üleni metsane (p=1) ja metsa pindala vähendatakse kuidas maastik mõjutab elupaikade vahelisi seoseid. tingimused, (raie) tasemeni p=0.9, ei oma see metsa mosaiiksusele ega Kokkuvõte _ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele. ökosüsteemile erilist tähtsust
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Pildil rasvatihane lendu tõusmas (Nagi pildid). Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned. Tihaste pekisöömise komme on ka kohanemisvõime tagajärg. Pildil tihane toitu otsimas (pildialbum ,,Linnud"). 4 Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta on paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on päevase eluviisiga. (Linnud"Eesti selgroogsed"). Ta on elav ja liikuv lind, keda võib kohata Eestis aastaringselt. Rasvatihastele meeldib uhkes üksinduses
20)Miks ei saa paigutada vetikaid loomariiki? Sest vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid(juuri, lehti, varsi) Tunnused Vetikas Taim Organite eristumine jah ei Toestus Ümbritsev vesi Vars Fotosünteesi toimumine Kogu talluses Lehtedes, rohelises varres Kinnitumine Haardeketas Juured 21) Tähtsus looduses ja inimese elus 1)on toiduks ja elupaigaks veeloomadele 2)rikastavad vett hapnikuga 3)toiduks 4)tarrendite valmistamine 5)põlluväetised 6)maiustused 7)paberitööstus 8)tekstiilitööstus 9)teaduslik töö 22) Veeõitseng- vetikate ajutine vohamine veekogus Veeõitsengu tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organism hukkuvad, kiireneb muda settimine Seened 23. Ehitus:1) seeneniit- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel
maastikel referaat õppeaines XXX Koostas : XXXX Juhendaja : XXXX Tartu 2013 Sissejuhatus Rahvastiku arv maailmas aina kasvab, kuid maailmaruum jääb ikka samaks. Inimtegevus mõjutab kõike siin maakeral, kuid üha suuremas ohus on praegu meie jaoks väga tavaliste taime- ja loomaliikide hävinemine. Erinevad liigid on muutunud haavatavaks, kuna nende elupaigaks sobivat maad on järjest vähem ja elupaigad on killustunud. Allesjäänud elupaikade vahelist liikumist pidurdavad maastiku läbitavuse vähenemine ja inimtekkelised takistused. Võimalus maastikul liikuda on liikide jaoks aga ellujäämiseks vajalik protsess, mida tuleb erinevatel inimmõjutustega maastikel uurida. Üheks selliseks uurimisviisiks on jägida liigi eluviise ja selle abil modelleerida võimalikud lahendused liigi ellujäämiseks.
Kirjas on 247 linnuliike, millest 114 liiki asub kevaditi pesitsema. Arvukalt on hahki, hallhani, jää-ja rohukoskel ning tuttvart (Lisa 3 pilt 5). Iga aasta peatub seal tuhandeid rändlinde puhkama ja toitu otsima, mõningad jäävad isegi lahtisesse veekogudesse talvituma. Vilsandi on üks suurimaid sigimisalasid ja lesilaid Läänemeres hallhüljestele, kes tulevad meresaartele poegima. Väga mitmekesine on ka merepõhjaelustik. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet)MATSALU RAHVUSPARK Ajalugu Matsalu rahvuspark asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. Algul oli loodud looduskaitsealana. Alates 2004. aastast kannab ta nime Matsalu rahvuspark. Matsalu rahvuspark loodi lindude pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, saarte, luhaniitude ja suudmeala roostikke kaitseks. Rahvuspargi pindala on 48 610 hektarit
Karvkatte värvus on isastel hüljestel pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emaste karvkate on heledam. Täiskasvanud isasloomapikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kg. Hallhüljes toitub enamasti kaladest, ka sööb ta mereselgrootuid ja taimi. Elab avamerel. Hallhülge pojad sünnivad veebruari lõpus-märtsis. · Rand hüljes (Phoca vitulina) ei talu jääd ja elab Läänemere jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare piirkonnas. Elupaigaks rannalähedased merealad. Puhkama tuleb ta kuivale maale. Eesti vetesse satub eksikülalisena. · Viigerhüljes (Phoca hispida) on väiksem kui hallhüljes ja ka tema on looduskaitse all. Kutsutakse ka kirjuks hülgeks. Ta toitub peamiselt kaladest, vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Viiger on jäänukliik. Ta poegib veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas. Sinna jääb ta mõneks kuuks
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................
On leitud, et mõne rabakiili arvukust mõjutab see märgatavalt: nende liikide vastseid on rohkem veekogudes, 11 kus kalu pole. Paljudel kiilidel on vastsete tagakehal ogad, mis neid kalade rünnaku eest kaitsevad. Mitmel rabakiilil on need ogad kas väga väikesed või kadunud. Siit tulenebki oletatav seos rabakiilide vastsete väliskuju, kaitsekohastumusliku käitumise ning veekogu elupaigaks sobivuse vahel olenevalt sellest, kas seal kalu on või ei ole. Põnevad uuringud on alles algjärgus. Joonis 1: Valge rabakiil 12 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-1.htm http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3
peremees rakk. Paljunemis viisid: · viiruse pärilikkuse aine + rakukromosoomid = rakkude kahekordistumisel jaguneb ka viirusaine · viiruse pärilikkuse aine tungib raku tuuma ning paneb rakutuuma kromosoomid ennast taas tootma. Bakterid jagunevad: · bakterid, kes kasutavad organismi oma elupaigana · kasulikud bakterid · tõvestavad bakterid Inimesi tõvestavad loomad Algloomad elupaigaks inimese organis: · düsenteerija amööb soolestik · trihhomonoomia tekitaja kudedes · malaaria tekitajad rakusisesed parasiidid · lambia seedekulgla. Seened kui haiguse tekitajad Mükodoksiin seene mürgine ainevahetussaadus, mis on vastupidav kuumutamisele ja külmutamisele. Põhjustab allergiat, haigusi. Mikoos seeneniidistik areneb inimese organismis. Alkaloidid lämmastikühendid, mida saadakse taimedest
alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis). Vanajõgede tähtsus kalastikule Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele. Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda õige paljudele liikidele.
Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst: skulptuur ja maalikunst..................6 Sissejuhatus Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast ...
Pahaaimamatud troojalased tõmbasid hobuse oma linna, hobusesse peitunud sõdurid avasid öösel omadele linna väravad. Järgnes otsustav lahing ja Trooja langes. Trooja hobune olevat olnud meisterdatud vahtrapuust. Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks. Viimased sündisid ja surid koos puudega. Sageli kuuldi neid kaeblevat, kui kirvehoop puud tabas ja veritses hoopide all nagu elusolend. Kui puuderüvetaja jumalanna Cerese hiies püha puu pihta lõi, purskus veri haavadest ja puu südamest kostus nümfi anuv hääl, et teda säästetaks, sest on ta ju jumalanna teener. Kuid kurjategija vastas: “Ole sa jumalanna kaaskodanlane või jumalanna ise, mind see ei sega!” ja viis oma patuteo häbematult lõpule
Lään maa Feood lään, maalapp mis on saadud senjoorilt valitsemiseks Pärusvaldus maaomad, mida omanik võis piiramatult kasutada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: talupjad pidid alluma oma isandale Katedraal peakirik Preestervaimulik kel on õigus riituste läbiviimiseks Visitatsioon piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust Eremiit üksiklane, isik kes jumala teenimiseks kõrvaldub tsivilisatsioonist KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase. Bond Taluperemees skandinaavias Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures
putukaid. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Ränne Aafrikasse ja tagasi toimub peamiselt Bosporuse väina, Lähis-Ida ja Niiluse oru kaudu. Suur-konnakotkas saabub meile alates märtsi lõpust, esimesi väike-konnakotkaid võib kohata natuke hiljem aprilli alguses. Mõlemad liigid lahkuvad septembris, kuid üksikuid linde võib kohata veel oktoobris. Konnakotkaste elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkad on enam kohastunud elama põllumajandusmaastikul kui nende suuremad sugulased. Pesa ehitavad konnakotkad enamasti ise ning asustavad seda korduvalt mitmel aastal, eriti kui neid ei häirita. Vahel kasutavad nad ka teiste suuremate röövlindude (hiireviu, kanakull) või must- toonekure vanu pesi. Mõnikord on konnakotkapaaril mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Pesa
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Töökeskkonna ohutus Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul vii...
loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha. Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel. See "linnutee" ühendab Kirde -
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
Eestis oli merikotkas vahepeal väljasuremisohus, kuna sajandivahetusel oli neid umbes 30 haudepaari, 70ndatel vaid 9-10 paari. Kuid praeguseks arvatakse neid olevat 35-40 haudepaari. Kaljukotkas (Aquila chrysatos) On suur, kuid suhteliselt saleda kehaga röövlind. Ta terve keha on kaetud pruuni värvusega, kuid noka tüvik on kollane ja alates ninasõõrmetest must. Jänesed ja suuremad kanalised on kaljukotka põhitoiduks. Kuid kui kotkas on näljane, võib ta rünnata ka nõrku kitsi. Elupaigaks valib ta endale rabamaastikke või nende äärealasid. Jämedatest puuokstes pesa rajab ta tavaliselt kõrge männi tipmisse kolmandikku või tippu. Kuid nad asustavad ka kord kasutatud pesasid. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub poeg ainult ühest. Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta
Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra, Malta, Lichtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 16)Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust. 16)Miks on vaja soid kaitsta? Soid on vaja kaitsta, sest sood on: 1) puhta mageda vee hoidlad 2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad 16)Nimeta eesti kõrgeim juga. Sügavam järv. Lisa ka arv! Valaste juga (30,5m), Rõuge Suurjärv (38m)
Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine 10 Juhised 11 3 M I KS LLUUA UUA OM A TA LU M OM A A LE T I I K VÕI MÄR MA MÄRGGA L A? Avatud veesilm on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See pakub avatud aladel head vaheldust ning on samas väärtuslikuks elupaigaks paljudele liikidele. Veesilmaks võib olla looduslik oja, jõgi või järv. Paljudes taludes on need olemas, kuid nende puudumisel võib kaaluda: o uue tiigi loomist või o vana täissettinud veekogu taastamist. Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid. Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on
Tal õnnestus saada õpetajakoht Koléa väikelinnas, sinna jäi ta ajateenistuse lõpuni 1959. aastal. Derrida suhtumine Alzeeria sõtta oli liberaalne ja lähenes Albert Camusseisukohtadele, ta oleks eelistanud kompromissi, mis oleks võimaldanud Alzeeria prantslastel elada ka iseseisvas Alzeerias. Nõnda aga ei juhtunud, tema vanemad jäid oma varast ilma ja kolisid pärast sõja lõppu Nice'i, mis sai paljude Alzeeria põgenike uueks elupaigaks. 4 1.2 19601982 1960 sai Derrida Sorbonne'is filosoofia lektori koha. 1962 lõpetas ta Husserli ,,Geomeetria algupära" tõlke (L'origine de la géométrie), see ilmus koos tavatult mahuka eessõnaga ja võeti asjatundjate ringis väga soodsalt vastu. 1963 sündis Jacques ja Marguerite Derridal poeg Pierre, 1967 poeg Jean. 1964 hakkas Derrida õpetama École normale supérieur'is, jätkates seda peaaegu kakskümmend aastat
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on võimelised selle info alusel kas muutma ainevahetust, käitumist või hakkavad end kaitsma 4) On paljunemisvõ...
Milline on inimtegevuse mõju metsadele? Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Mis tähtsus on metsadel? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest
õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi. Soost lääne pool voolab Käru jõgi (Reier ja Kukk, 2000). Tegemist on ovaalse, kirde-edelasuunal väljavenitatud sooga. Suurema osa moodustab rohkete laugastega lageraba
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajand...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia ...
....................................................................................................14 Kokkuvõte...................................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega, sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus. Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga. 3 AMEERIKA PÕLISKULTUURIDE KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE Mesoameerika: Olmeegi kultuur 1250-400 a eKr
tuua nakkushaiguste leviku, kuigi nad võivad toituda ainult surnud mesilastest, haudmest ja tarulangetisest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Suuri kahjusid võivad tuua mesilasperedele ka need putukad, linnud ja loomad, kes hävitavad mesilasi. Nad võivad oma tegevusega olla samaaegselt nii vaenlased kui ka kahjurid. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kärjeleedik on kogu maailmas levinud ohtlikumaid kärjekahjureid ja mesilaste haiguste levitajaid. Sobivaimaks elupaigaks on kärjeleedikutele abasanitaarsetes tingimustes, lohakalt peetavais mesilais. Nende paljunemine on kiire kuna emane suur kärjeleedik muneb oma 26- päevalise elu jooksul 400 - 1000 muna. Munad arenevad 5 - 10 päeva ja seejärel kooruvad röövikud, kes tarvitavad toiduks kärjemassi ning rikuvad seega hulgaliselt kärjekannusid oma käikudega ja siidise võrguga, mis on neile kaitseks teiste vaenlaste eest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madud...
küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist. Askees ehk asketism usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis. Eremiitlus eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist. Eraklus tagasitõmbumine ilmalikust elust. Klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu. Abt katoliku mungakloostri ülem Ketser usust kõrvale kalduja, väärusuline. Kardinal katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. suur skisma aastatel 13781409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. ristisõda (teada mõiste kitsamat ja laiemat tähendust):
KORDAMISKÜSIMUSED Loodus- ja keskkonnakaitse areng 1. Miks kaitstakse loodust ja mis selle läbi saadakse? Loodust kaitstakse selleks, et säiliks looduslik tasakaal ja mitmekesisus. Kui loodust ei kaitstaks, siis looduslik tasakaal oleks paigast ära ja selle tõttu hakkaks meie toiduahel vähenema, mis pidevalt vähendes viiks selleni, et meil pole süüa. Loodust tuleb kaitsta ka selleks, et meil oleks piisavalt puhast vett. Looduspaik on oluline ka loomadele elupaigaks ja et neid ei reostataks, sest kui need hävitada ei oleks neil kuskil ohutu ja samuti oleksid nad väljasuremisohus (näiteks: kui kile jätta vedelema koos söögiga, siis loom võib üritada sealt toitu süüa, riskides sellega oma elu nimel sest kinnijäämisoht on suur). Looduse kaitse kaudu on meil piisavalt kohti, kus saame jooksmas käia ja n-ö aega maha võtta ning hingata värsket ja puhast õhku, mida igal pool ei leidu. Samas saame kuulata ka
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Sageli ägenevad allergianähud öösel või varahommikul. 4.1. ABINÕUD LESTADE VÄLTIMISEKS Lestad ei talu kuivamist. Seepärast peakski hoidma pideva ventilatsiooni ja kütmisega toaõhu suhteline niiskus alla 45%. Niiskem on jahedate põrandate ja välisseinte läheduses, seetõttu ei tohiks sinna paigutada vaipu ega pehmet mööblit. Sooja põranda tagab põrandaküte või põranda all olevate ruumide kütmine. Kodus peaks olema võimalikult vähe lestade elupaigaks sobivaid paiku. Lihtsa sisustusega kodus piisab kui koristada kord nädalas. Siledatelt pindadelt peaks eemaldama tolmu niiske või mikrokiust lapiga. Vaipu ja pehmet mööblit peaks puhastama kloppides või tolmuimejaga. See ei mõju küll elusatele lestadele, kes kinnituvad iminappadega kangakiududele, kuid eemaldab allergeenina toimivaid surnud lesti ja nende eritisi. Teadmiseks Euroopas reisides: Palju lesti on niiske kliimaga soojades Vahemeremaades, eriti rannikul, aga ka
oluliselt agressiivsemad. 3 1. Linnud linnas 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus Kuigi ka linnas on linnud üks keskkonna osa põhjustavad linnud linnas tõsiseid probleeme. (Lodjak 2008) Põhjus, miks linnud linna tulevad, on lai toidu ja elipaikade valik. Linnas on palju lahtisi prügikaste ja mahavisatud toitu ning suuri õõnsustega pargipuid ja katusealuseid, mis on lindudele sobivaks elupaigaks. Linnud linnas on inimestega harjunud ja kohastuvad kiiresti. Näiteks võib tuua tuvi, kes seavad end kiirelt sisse kortermaja katusel, rõdudel või pööningul, kui vaid üks elanikest neid toidab ning reostavad väljaheidetega aknalaudu, vihmaveetorusid, ventilatsiooniavasid jm. (Teder 2008) . Sellised situatsioonid tekitavad lindude ja inimeste vahel probleeme. Seoses inimpopulatsiooni ekspansiooni ning linnade laienemisega on loomade-lindude ning
aastast, kus üürnikeks on peamiselt parema sissetulekuga perekonnad, kes hindavad mugavat ja moodsat elukeskkonda. (Tammelinn.ee) Kõige madalamad üürihinnad on Jaamamõisas ning Annelinnas, mis on peamiselt paneelmajadest koosnevad linnaosad, kust sobiva üürikodu leiavad kõige 9 suurema tõenöosusega just tudengid. 2013. aastal läbi viidud uuringust selgub, et Annelinna peab linnaosadest vähemsobivaks elupaigaks lausa 42,2% küsitlusele vastanutest, Jaamamõisa, mis on samas uuringus kolmandal kohal, peab ebasobivaks 9% vastanutest. Peamiste põhjustena tuuakse välja turvalisuse puudumine, suur asustustihedus, vähene privaatsus, suurte paneelmajade rohkus, kaugus kesklinnast, vähene rohelus, probleemid parkimiskohtadega ning võõrkeelse rahvastiku suur osakaal. (OÜ Cumulus Consulting, 2013, lk 22-23). Vaatamata sellele, on Annelinn
Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid
Enamasti kasvavad Vahemeres. Värvus ulatub roosast mustani. Need asetsevad kuni 60 meetri sügavusel. Punavetikatest tuntuim on agarik, millest tehakse marmelaadi ja liimi. 15. VETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses: Vetikad on toiduahela esimene lüli. Nad rikastavad vett hapnikuga ja fotosünteesivad. Vetikad on esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on toiduks väikestele loomadele ning osaliselt ka vaaladele. Toitumis-, sigimis- ja elupaigaks väikestele loomadele. Inimesele: Veekogu saastatuse hindamine. Ravimtaimed ( merekapsas ehk lehtadru). Klorellat kasutatakse laborites uurimisel. Põlluväetis. Toit. Saadakse erinevaid aineid nt jood. Loomade toit. Kasutatakse teaduses. 16. SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad juur ja juhtkude, mis on teistele iseloomulik. Seetõttu on neil ka vee ja muude ainete omastamine raske ja aeglane ning nad ei saa kasvada suureks
Ribbentropi sepistatud Komintenri vastase paktiga 1936. aastal Jaapan ja aasta hiljem Itaalia. Samaaegselt pakkus ta selle paktiga Hitleri utoopilisele Inglismaa-poliitikale edu tõotavat alternatiivi. Füürer lubas tal sellegipoolest edasi tegutseda. Vahepeal viie lapse isaks saanud Ribbentrop laskis oma Berliini villa riigi kulul ümber ehitada ja seda laiendada, Oderi orus ostis ta Sonnenburgi mõisa ja valis selle perekond von Ribbentropi alaliseks elupaigaks. Sageli võttis ta oma eravaldustes vastu välismaiseid riiklikke külalisi ning aiapeod ja suurejoonelised vastuvõtud tõstsid esile kiret karjääri teinud Joachim von Ribbentropi nüüdseks pea ohustamatut positsiooni. 1936. aasta keskel vabanes ametiiskute surma tõttu kaks diplomaatilist ametikohta. Ribbentrop nägi otsekohe võimalust ametiredelil pulga võrra ülespoole ronida. Kui Hitler nimetas ta 26
· Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu · Rohurinne: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, angervaks, hanijalg, kullerkupp, pääsusilm, harilik metsvits · Tähtsamad lamminiidud : Kasari jõe delta, Soomaa, Alam- Pedja märgala, Emajõe luhad: Ropka-Ihaste luht, Kärevere luht, Emajõe suudmeala ja Piirissaa; Mustjõe luht Luhaniidud: · Üheks ohustatumaks elupaigaks Euroopas. · Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine. · Niidud, mida enam ei niideta või kus enam ei karjatata võsastuvad ja kaotavad seeläbi oma väärtuse. · Luhaniitude linnud: rohunepp, tikutaja, suurkoovitaja, kõrkja-roolind, sookiur, rukkirääk Rannikuniidud: · Rohumaad, mis paiknevad rannikul ja jäävad merevee mõjualasse, kus lained ja
moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. Taksonoomilised tunnused. · Taksonoomias kasutatakse parameetritena substraadi- ja õhumütseeli olemasolu ja püsivust, spooride morfoloogiat, spooride paiknemist, mütseeli värvust, peptidoglükaani ehitust, eriliste suhkrute esinemist rakukestas. Loomulikult ka 16SrRNA geenide järjestusi. Roll looduses ja elukoht: muld sobib aktinomütseetide elupaigaks väga hästi. · Looduses on aktinomütseedid orgaanilise aine lagundajad. On biotehnoloogiliselt olulised, kuna toodavad antibiootikume. Nende põhiasupaik looduses on muld. Nad toodavad eksoensüüme, mis lagundavad polümeerseid ühendeid mullas. Kuivanud mullas säiluvad aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid hästi. Ka Arthrobacteri kokifaasi rakud on väga kuivataluvad. Mütseeli moodustamine on hea võimalus
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis.
a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3
a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatsepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel). 2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused. Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool, käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu........................................................................................................9 Jooniste loetelu.........................................................................................................10 Tabelite loetelu.......................
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
kuusemetsad. Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja
linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel, kuid siiski tuleb tõdeda, et nad jäid alati hoidma teist positsiooni. Näiteks kui Jupiteri flaamen lahutas oma abielu flaminca-ga, ei võinud ta enam oma ülesandeid täita, ilma Vesta neitsiteta poleks Rooma suutnud oma ajaloolist rolli täita. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsitel oli palju privileege, kuid siiski olid nende kohustused vastavuses nendega. Vestaalide elupaigaks oli pühamu, kus meestel polnud õigust ööbida, küll aga oli seal lubatud päeva ajal käia. Vesta neitsid elasid seal kolmkümmend aastat ilma et oleksid tohtinud abielluda ehk pidid jääma vallaliseks. Peale seda aega ei keelanud seadus neil abielluda ega peret luua. Nad võisid oma ameti maha panna ning suunduda tavaellu. Pühamus elamise ajal sooritasid nad riitusi ja ohverdamisi, mis seadus neile ette oli näinud. Esimene kolmandik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
