1
Tiigi ja märgala rajamine2
SISUKORD
MIKS LUUA OMA TALU MAALE TIIK VÕI MÄRGALA?
3
MIS ON OLULINE?
3
ASUKOHA VALIK
4
Madal asukoht
4
Aluspinnase
veepidavus 4
Vesi tiigi täitmiseks
4
Muud tingimused
4
TIIGI KUJUNDAMINE
4
Suurus
4
Kaldajoon
5
Kaldad 5
Veesügavus
5
Saared
5
TIIGI RAJAMINE
6
Veetoide
6
Kaevetööd 6
Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine
7
Põhja veepidavuse
suurendamine 7
Pervevallid
7
Veetaseme muutmine
8
Sette
sissevoolu tõkestamine 9
TAIMESTIKU RAJAMINE
9
Kust saada taimi
9
Juhised
9
HOOLDAMINE
10
Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine
10
Juhised
11
3
MIKS LUUA OMA TALU MAALE TIIK VÕI MÄRGALA?
Avatud
veesilm on maastikus alati ligitõmbavaks paigaks. See pakub avatud aladel
head vaheldust ning on samas väärtuslikuks
elupaigaks paljudele liikidele.
Veesilmaks võib olla looduslik oja,
jõgi või järv. Paljudes
taludes on need olemas, kuid
nende puudumisel võib kaaluda:
o uue tiigi loomist või
o vana täissettinud veekogu taastamist.
Paljudel juhtudel on taime- ja linnuliike ligi meelitava tiigi või märgalakoosluse loomine
küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid.
Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on
tüüpiline sügavam veekogu osa (ka üle 2 m), kus
taimestik üle
veepinna üldjuhul ei
kasva. Märgalana mõistetakse laugete nõlvadega ja madalaid (alla 50 cm) veekogusid
või veekogu kaldaosi, mis annavad
alale mitmekesisuse ja väärtuse elupaigana.
Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad
loodule ka loomuliku ilme. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks just neid
omadusi arvestada.
Oluline on tõdeda, et hea tiigi loomine on palju enamat, kui lihtsalt augu
kaevamine lootuses, et see veega täitub.
Tehismärgalasid saab kavandada ka põllumajandus- ja olmereovee
puhastamiseks , kuid
sellises tähenduses märgala
rajamist selles trükises ei käsitleta.
MIS ON OLULINE?
o Veenduda tuleb asukoha sobivuses.
o Tiigi rajamise plaan tuleb kooskõlastada omavalitsusega ja taotleda
projekteerimistingimused, kus on
näidatud ka ehitusprojektile vajalikud
kooskõlastused. Enne ehituse alustamist tuleb taotleda ehitusluba.
o
Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt tiigi asukoha skeemi, plaani ja läbilõike
joonised.
o Kui tiigi loomine võib mõjutada olemasolevaid kuivendussüsteeme, tuleb tegevus
kooskõlastada maaparandusbüroo ja naabermaaomanikega.
o Tiigi pervevallid ja muud
konstruktsioonid peavad vastama tugevusnõuetele.
o Tiigi kavandamine ei tohiks kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi.
4
ASUKOHA VALIK
Madal asukoht
Lihtsaim ja sageli ka kõige
tulemuslikum viis tiiki luua on tõsta veetaset olemasoleval
märjal alal. See hoiab ära suured kaevamistööd ja vähendab taimestiku rajamise töid.
Aluspinnase veepidavus
Selle testimiseks tuleks kaevata plaanitava tiigi asukohale kuni 2 meetrised
kaeved .
Tekkivat veetaset tuleks jälgida üle suve, et teha kindlaks selle minimaalne kõrgus.
Tehislik põhja vettpidavaks muutmine on üldjuhul kallis ning ei ole nendel eesmärkidel
põhjendatud.
Vesi tiigi täitmiseks
Tiigi täitmiseks peab aastaringi jaguma vett. Tiiki sattuv vesi peaks olema ka piisavalt
puhas. Juhul, kui see on nt põllult valgunud vesi ja sisaldab rohkesti toitaineid, tuleks
enne tiiki sisenemist luua vee puhastamiseks eraldi taimestik-pinnasfilter. Toitainete-
rikas vesi põhjustab
tiigis kiiresti vee õitsemise ja taimestiku liigvohamise ning tiigi
hooldamine on kulukaks.
Muud tingimused
Tiik peaks olema ohutus kauguses olemasolevatest insenerivõrkudest – maa-alustest
telefoni- ja elektrikaablitest, veetorustikest ja õhuliinidest.
TIIGI KUJUNDAMINE
Suurus
Liikidele pakub elupaika iga veesilm, ka väga väike. Mida suurem see aga on, seda
suuremaks muutub elukeskkondade vahelduslikkus, liikide arv ja tiigi väärtus.
Kaldajoon
Kaldajoon võiks olla võimalikult liigendatud. See annab tiigile loomuliku väljanägemise ja
suurendab kaldataimestiku kasvukohti. Kaldapiirkonna vahelduslikkus pakub paremaid
pesitustingimusi lindudele.
5
Kaldad
Kaldad tuleks kujundada lauged. See tekitab head tingimused veetaimestiku kujunemiseks
madalasse vette. Samuti on see ohutum näiteks lastele.
Veesügavus
Tiigi sügavus peaks kaldalt keskosa suunas astmeliselt suurenema. Sobivad sügavuste
astmed on nt 30, 50, 100 ja 150 cm. Üksikute osade sügavus võiks olla ka üle 2 m. Need
osad on vähem tundlikud temperatuurikõikumisele, sinna ei kasva ka veetaimi, mis
hoiab tiiki kinnikasvamast.
Saared
Väiksed saared on iga tiigi või märgala oluline osa. Need pikendavad kaldajoont ja pakuvad
varjumispaika lindudele.
Igasse tiiki tuleks püüda paigutada vähemalt üks saar, suure-
matesse kaks või kolm. Saared ei pea olema suured. Nende läbimõõt võib olla nt 2 - 5 m.
Saared võiks moodustada eelistatult väljakaevamata
pinnasest , mitte vastupidi, kuhjesse
paigutatud pinnasest. Suurte saarte kaldajoon tuleks omakorda
liigendada .
Lõunaossa võiks jätta madalama veega sopi, mis soojeneb kiiremini. Saarte kaldajoonele
tuleks
istutada kõrgemaid veetaimi.
6
TIIGI RAJAMINE
Tiigi ehitamine võib olla kulukas. Elupaigana hästi toimivaid ja ilusaid tiike on siiski võimalik
luua ka väga lihtsa ehituse ja minimaalsete kaevamistöödega, nt kui õnnestub üle ujutada
juba olemasolev liigniiske ala. Väärtuslikke märgalakooslusi ei tohiks seejuures rikkuda.
Veetoide
Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende
kombinatsioonist.
Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat
märga ala. Kõrge veetase
täidab augu pinnaseveega. Selline veekogu ei vaja ülevoolu ega sissevoolurajatist ning on
üldjuhul odav ehitada.
Kraavi või oja
olemasolul saab kasutada selle vett. Tiigi võib seejuures rajada otse kraavile
või selle kõrvale.
Otse kraavile loodava tiigi puhul tuleb arvestada, et:
o
selle rajamist võib olla vaja korraldada mitmes
etapis (eraldades kaevetööd
olemasolevast voolusängist)
o
suhteliselt kiiresti võib toimuda sette kogunemine
o
rajada tuleb ülevool, kust suurvee-aegne vesi pääseks vabalt üle
Kraavi kõrvale rajatavatele tiikidele on iseloomulikud:
o
üldjuhul madalamad loomiskulud kui kraavile rajatavatel tiikidel
o
väiksem tundlikkus reostuse suhtes
o
lihtsam vee läbivoolu tagamine
Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või
veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide
loomisega .
Kaevetööd
Alustada tuleb tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Pealmine huumusrikas
mullakiht tuleks ladustada eraldi, et seda saaks hiljem kasutada pervede haljastamiseks.
Liiga märjas kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks
rajatakse šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleks enne laialaotamist muldesse nõrguma
tõsta.
Kaevamisega ei tohiks rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi.
7
Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine
Vältida tuleks suures
mahus pinnase äravedu. Tiik tuleks kavandada
selliselt , et suur osa
väljakaevatavast pinnasest läheks pervevallide ehitamiseks või ala planeerimiseks.
Tasasele alale sügava tiigi loomisel ei
õnnestu äravedu siiski vältida. Pinnast ei tohiks aga
kuhikutesse jätta.
Põhja veepidavuse suurendamine
Kui looduslik pinnas ei taga vee kinnipidamist, saab veepidavust tehislikult suurendada.
Materjalidena saab kasutada savi või tehismembraane (EPDM, HDPE, PVC).
Savist vahekihi
paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis.
Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski
piiratud.
Pervevallid
Kui veetaset tahetakse paisutada üle olemasoleva maapinna võib teatud kaldajoone
osades osutuda vajalikuks pervevallide rajamine. Et nende põhiülesanne on vastu võtta
vee poolt tekitatud rõhk, tuleb need rajada sobivast savikast materjalist ja piisavalt
8
vastupidavatena. Savi sisaldus võiks olla kasutatavas pinnases 20 - 30% (ülejäänu on liiv
või kruus). Vajalikuks võib osutuda savi vaheekraani loomine. Nõlvus peaks olema 1:3 või
laugem. Jälgida tuleks, et vesi ei pääseks liikuma ka tammi aluseid kihte pidi. Saviekraan
tuleb sel juhul ehitada sügavamale. Suuremate rajatiste korral on otstarbekas konsulteerida
hüdrotehnika asjatundjaga.
Pärast pervevalli valmisehitamist tuleb see
katta mullakihiga ning külvata erosioonitõkkeks
muru. Kasutada võib ka spetsiaalseid põhu-
kookose kiududest erosioonitõkkematte.
Veetaseme muutmine
Tiike on hoolduseks aeg-ajalt vaja tühjaks lasta. Seetõttu võiks luua võimaluse sissevoolu
sulgemiseks ja väljavoolus veetaseme alandamiseks.
Sissevoolu reguleerimise seadeldis tuleb kavandada kõikidele kraavi-oja kõrvale
loodavatele tiikidele. See võib olla lihtne puitplankudega suletav lüüs, mis tekitab
vooluveekogus paisutuse.
Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka
kaev , kus on veetaseme
reguleerimiseks sisse ehitatud 90°
põlv . Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema
dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida
pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni.
Sette sissevoolu tõkestamine
Sette
sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele.
Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada
9
sügavam
laiend , mille järel on tiheda taimestikuga kaetud lävend. Nn “settetaskut” on
hõlpsam puhastada.
TAIMESTIKU RAJAMINE
Tiigi või märgala loomine eeldab kindlasti ka taimestiku rajamist. Veetaimed ning
kaldapealsed puud ja
põõsad on oluline toiduallikas ja
varjupaik paljudele liikidele.
Märgalataimestik kujuneb rajatud veekogusse ka iseeneslikult. Kiiremini toimub see nt
aladel, kus enne kasvasid veelembesed taimed. Täiesti uude kohta tiigi või märgala loomisel
võib see võtta aga väga kaua aega ning otstarbekas on taimestiku kujunemisele kaasa
aidata.
Kust saada taimi
Taimi tuleks koguda loodusest. Ühest kohast ei tohiks aga võtta korraga liiga palju taimi.
Otstarbekas on istutada taimed nende esialgse kasvukohaga sarnastesse
tingimustesse .
Hundinui ja
pilliroog arenevad hästi ka risoomidest, mis on kaevatud tiigi põhja. Suurtele
pindadele võib hundinuia külvata ka seemnetest, kuid tuleb silmas pidada, et hundinui on
üks kiiremini arenevaid taimi ning selle liigset levikut tuleks vältida.
Juhised
o Väljakaevatud taimede juured tuleb hoida märjad kuni tiiki istutamiseni. Vajadusel
tuleb need säilitamiseks asetada madalasse vette.
10
o Taimed tuleb istutada kevadel. See jätab neile kogu vegetatsiooniperioodi
arenemiseks . Oluline on teada, et suurem osa märgalataimi vajab kasvuks väga
palju valgust.
o Ühte liiki taimi on soovitatav istutada grupina. See vähendab liikidevahelist
konkurentsi taimestiku kujunemise alguses.
o Istutada ei tohiks eksootilisi liike (nt vesihüatsint), mille paljunemist ei suudeta
hiljem kontrollida.
o Liiga palju taimeliike ei ole vaja istutada. See võib hiljem hooldamist raskendada.
Sobilik valik on nt 4 üle veepinna ulatuvat ja kaldapiiri taime, 2 ujulehtedega taime
ja 2 veealust taime.
o Loomade karjatamisel tuleks tiigi ümbrus tarastada, et jätta võimalus taimestiku
väljakujunemiseks.
o Puid ja põõsaid on soovitatav istutada rohkem põhja- ja lääneküljele. Põõsad peaks
paiknema vähemalt 3 meetrit ja puud 15 m veepiirist.
HOOLDAMINE
Hästi kujundatud veekogu vajab vähe
hooldust . Mõningane sekkumine on aga iga
kunstlikult loodud veekogu säilimiseks reeglina vajalik.
Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine
o
Täissettimine. Settest puhastamist vajab eelkõige oja või jõe veest toituv veekogu.
Tiigi kohal vee vool aeglustub ning tekivad head tingimused veega kaasaskantavate
osakeste settimiseks. Ajapikku muutub veesügavus voolu
suudmes järjest väiksemaks
11
ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks
jääma . Setet saab eemaldada draaglain
kopaga.
Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis
võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda – see vähendab oluliselt töö
mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu,
looklevat kaldajoont ja
saari . Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse.
Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega.
o
Vetikate
vohamine . See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist.
Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks
põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad
toitained . Toitained võivad vette
sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest
mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim
on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel.
Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestik-
pinnasfiltri ehitamisega.
o
Kõrgemate veetaimede vohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigi-
märgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku
piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest
koristada ,
sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav
kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid
veekogusse tagasi
liikuda .
o
Kalda puittaimestiku liigne kasv. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head
eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks
hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised
paigad vahelduksid.
Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda.
See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja.
Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus
väga oluline.
Juhised
o
Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem
kui pool tiigi
taimestikust või põhjasettest.
o
Hooldustöid tuleks teha hilissuvel või sügisel. Sellega häiritakse elustikku kõige
vähem. Näiteks ei võeta ära erinevate liikide harjumuspärast toidulauda.
o
Puittaimestiku eemaldamise ajaks tuleks valida hilistalv. Sellega säilitatakse
lindudele oluline toidulaud – seemned ja marjad.
12
NÕUANNE
pinnase veejuhtivuse analüüs
põhja vettpidavaks muutmise soovitused
tiigi ja märgala kavandamine
taimede valik
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus
J. V. Jannseni 4, 51005 Tartu
Tel. 07 422 051,
faks 07 422 746
Tekst: Tõnu
Mauring Illustratsioonid:
Marek Strandberg
Trükise koostamisel on kasutatud Põhja-
Iirimaa põllumajanduse keskkonnaprogrammi materjale
Trükise väljaandmist rahastas Põllumajandusministeerium
Trükk AS Triip Grupp
© Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2001
ISBN 9985-9041-5-X
Kõik kommentaarid