Tiigi ja märgala rajamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Tiigid ja allikad

Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine..................................................................4 Veetoide................................................................................................................. 5 Põhja veepidavuse suurendamine.......

Keskkonnaõpetus

6

doc

Veesilmade aastaringne hooldus

Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid. VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi

Haljasalade rajamine

8

docx

Vähikasvatustehnoloogiad Eestis

Tiik peab vastu pidama veesurvele ning bassein ei tohi roostetada ega eraldada toksilisi aineid, mis vähkidele kahjulikud on. Tiigipõhjad võib tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga või plastikkilega. Tiikide kuju ja asend sõltub palju maastikust. Tasasele põllumaale võib kergesti ehitada ükskõik, mis kujuga tiigi; nõlvakule sobivad piklikud ja kitsad nõlvaga paralleelsed tiigid. Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või hoopis pinnase süvendamise teel. Tiigi võib teha veekindlaks näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Veepinna kalle peaks olema 1-5%, mis on veejuhtimisel abiks. Pinnasetiigid peavad olema lihtsasti tühjendatavad. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kasvutiikide põhja tehakse tavaliselt V või W kujulised ristlõiked.

Põllumajandus

4

doc

Kiilid

Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu aastat, seega ei pruugi ka vastsete olemasolu puhul valmikud kohe aias lendama hakata. · Kõik kiililiigid vajavad püsiva veekogu lähedust. · Kõik kiililiigid sõltuvad oma paljunemiskohtade keskkonna stabiilsusest ning toitumis ja puhkamisvõimalustest seda ümbritsevatel aladel. Tiigi võiks teha võimalikult suure. Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu. · Arvestada tuleks sellega, et tiik ei tohiks talvel läbi külmuda, seega peaks see vähemalt keskpaigas olema üsna sügav. Et kahepaiksed ja vettekukkunud pisiimetajad veest välja pääseksid ning linnud juua saaksid, võiks tiik olla laugete kallastega. · Soojus on hädavajalik

Bioloogia

55

pdf

Vähk ja vähikasvatus

Poegade koorumise ja tiikidesse viimise õige ajastatus on tähtis. Õige asustustihedus oleneb liigist, hautamismeetodist ja noorvähi tiikidest. Liiga madala tiheduse korral on tiigid alakasutatud ja liiga kõrge tiheduse korral suureneb suremus. Sobiv asustustihedus oleneb varjepaikade arvust ja tiigi toidubaasist. Asustustihedust saab teatud määral suurendada näiteks poegade söötmise abil (kui on juba 2-3 cm pojad) või suurendades tiigi pindala kasvatusperioodil. 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus Lihtsa ehitusega pinnasetiigid, kuhu asustatakse vähki. Vähid kasvavad ja paljunevad ise. Asustatakse suguvähke või erivanuseid noorvähke. Populatsiooni väljakujunemine kestab olenevalt liigist ja asustusmaterjalist 5-10 aastat. Tiigipind on tavaliselt suur ­ 0,1 - 10 ha, mille ehitus ja ülalpidamiskulud on aga suhteliselt madalad. Vähkide tihedus ja toodang on suhteliselt madalad, parimal juhul 1

Kalakasvatus ja varude rikastamine

11

doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. 3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga ­ täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks rajatakse selle põhja kogumiskraavid ja antakse talle väljavoolu suunas vähemalt 3 kalle.

Kalakasvatus ja varude rikastamine

344

pdf

Karpkalakasvatus 2014

 Kasvutiigid ja tootmistiigid II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,5–2 m sügavused tiigid 55 56 Karpkalatiigi tamm Ilmatsalus 57 58 Munk 59 Karpkala kasvutiik 60 Väike karpkalatiik Haaslaval – hobikasvatajale paraja tiigi näide 61 Harvest 62 Tühi karpkalatiik sügisel Ilmatsalus 63 64 Sugukarpkalad tühjendatud tiigi väljavoolu ees kevadel - enne valimist paljundamiseks 65 66  Talvitustiigid Talvitustiigid on väikesed, 0,1–1 ha suurused ja pikliku kujuga (laiuse ja pikkuse suhe1 : 5–1 : 8), kuid kasvutiikidest sügavamad. Suuremates tiikides saab küll kalu talvitada, kuid

Kalakasvatus ja varude rikastamine

21

docx

Veekaitse eksami konspekt

Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 ­ veehaare, 2 ­ I astme pumpla, 3 ­ veepuhastusjaam, 4 ­ mahuti, 5 ­ II astme pumpla, 6 ­ veetorn ?, 7 ­ veevarustuse välisvõrk, 8 ­ tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla ­ veetorn (hüdrofoor) ­ tarbijad Veehaare ­ rajatis vee võtmis

Veekaitse

Meedia

Kommentaarid (0)