Korallid (0)

• Ettekannete teemad : vt tv lk 54 "punase raamatu" aadress ! , http://bio.edu.ee/taimed

• miks on taim-looom kaitse alla võetud ja mitmendasse kaitsealuste liikide kategooriasse nad kuuluvad .

• Mille alusel jagatakse kaitsealusaid liike katekooriatesse ?

• Mis on sinu liigi ohustatuse põhjus?

• Liigi kirjeldus: välimus , paljunemine , toitumine(loomadel) , elupaik jne..

• liigi tähtsus ökosüsteemis ja inimeste jaoks

• midagi huvitavat

• ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" .

I KATEGOORIASSE

kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on 
loetletud seaduses.

II KATEGOORIASSE

kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud 
liigid.

III KATEGOORIA

kaitsealused taime-, seene- ja loomaliikid ning 
kivististed.

Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas
Paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest.
Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu.
Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste liikide jaoks toimivad need lasteaedadena - pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus . Riffide hävimine tähendaks nälga paljude riikide jaoks. Teiseks pakuvad korallrifid kaitset tõusude, tormide ja kallaste erosiooni eest. Kui korallid surevad, siis satub ohtu ka riffide struktuur. Seoses kliima soojenemisega ookeani tase tõuseb, seega suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu- Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas . Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin . Korallid ise toodavad ultravioletkiirguse kaitseks ainet, mida kasutatakse päevituskreemide tootmises. Korallriffe kaevandatakse, et saada liiva ja lubjakivi , neid kasutatakse tsemendi valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema.
Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida. Kuid kogu maakeral pole tõenäoliselt ühtegi teist liiki, mis hävitaks endale eluks vajalikku keskkonda nii nagu, seda teeb Homo sapiens sapiens ehk siis mõtlev inimene.
Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk. Selline kalastamine on eriti levinud Ida-Aasias.
Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist , mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas. Samuti on oluline, et muda ja lahtine muld ei satuks kaldalähedastesse vetesse, sest see katab korallid ja lämmatab nad. Selle vastu on heaks kaitseks rannikualadel kasvavad mangroovisalud, kuna need filtreerivad muda enne merre jõudmist. Paraku on aga inimesed asunud neid kütteks ja asulate ehitamiseks maha raiuma ja seega võtavad ära hea loodusliku kaitsebarjääri.
Ka kliima muutustel on korallidele otsene mõju. Näiteks CO2-e tõus atmosfääris põhjustab veepinna happesuse tõusu, mis omakorda takistab korallidel lubjakiviskelettide moodustumist.
Sagedased on ka laevaankrute ja sukeldujate poolt tekitatud mehhaanilised kahjustused. Kõik eelpool mainitud mõjud on korallidele stressifaktoriteks, mis soodustavad erinevate haiguste levikut.
Viimastel aastatel on olnud mitmeid korallide haiguste epideemiaid. Samuti on avastatud palju uusi haigusi, samas kui juba tuntud haigused võtavad järjest hävitavamaid vorme. Levinumaks haiguseks on nn. korallide pleekimine. Nimi on tulnud sellest, et selle haigusega nakatunud korallid muutuvad valgeks. Haigust põhjustab liiga soe veetemperatuur , mille tagajärjel heidavad korallid endalt maha oma kudedes elavad vetikad . Kui veetemperatuur on liiga soe ainult lühikest aega, siis on korallid võimelised taastuma. Vastasel korral saab see haigus aga saatuslikuks, kuna korallid sõltuvad endal elavate vetikate fotosünteesist.
Mida saaksid inimesed ette võtta, et päästa koralle ja seega ka iseennast hävingust? Ühest vastust sellele küsimusele polegi. Ilmselt oleks kõige efektiivsem mitmete erinevete meetodite kombineerimine. Juba praegu tehakse edusamme kaitsealade loomisel. Ja kui kaitsta nn. "ülesvoolu" jäävaid korallriffe, siis aitab see taastuda ka "allavoolu" jäävatel riffidel. Samuti on teadlastel õnnestunud mõningaid koralliliike kasvatada akvaariumites ning sellega loodetakse alus panna korallide kasvtusele, mis vähendaks survet looduslikele korallidele. Seda meetodit saaks kasutada ka elusate "paikade" kasvatamiseks. See tähendab, et laboritingimustes kasvatatakse valmis väikesi korallide kolooniaid , mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt.
Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud.
 
93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus , mudaga üleujutamine ning kliimamuutused .
 
RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS
Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust.
Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest.
Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu “toob aastas sisse” umbes 50 miljonit dollarit.
Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees , kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.
Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed.
 
VAHETU OHT
Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi.
Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju. Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid.
Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada.
Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid.
Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid.
 
SAABUVAD HÄDAOHUD
Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed.
Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga . Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas.
Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks .
 
KORALLRAHUDE KAITSE
Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud.
Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd.
 

Erilise kaitse all olevad alad

Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks.
Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd.
 
KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT
Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri tõusu.
Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude “valgenemist” globaalse soojenemise tagajärjeks.
Kuni inimkonnal ei õnnestu kasvuhooneefekti piirata või vähemalt kontrolli alla saada, jätkub korallrahude edasine häving. Kui suur korallrahude hävimise ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata.
 
Kastutatud kirjandus:
http://www.loodus.envir.ee/3page.html
http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/korallriffide_kaitse.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korallrahude_kaitse_evelin.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Korallid
Tea laste ja noorte entsüklopeedia

slaid: tiitelleht

slaid:

• Korallid toituvad planktonist.
  
• Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini.
  
• Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega.
  
• Korallidel ei ole magu ega sooli . Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs.
  
• Korallid sigivad kiiresti pungumise teel.
  
• Elavad soojades meredes
  

slaid:

• Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine.
  

Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad.

• Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed.
  
• Nendest toituvate meritähtede hoogne paljunemine
  

slaid:

• Kuigi korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, on nad koduks 25%-le merekaladest.
  
• Bioproduktsioon  on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina. Bioproduktsioonil tekib näiteks elusaine, organismi ainevahetusjäägid jne.
  
• Inimesed kasutavad koralle kosmeetikas ja