Eesti tihaste elukombed (0)

Eesti tihaste elukombed
Referaat bioloogias
7. klass
2007/08 õppeaasta
Sisukord:
Kes on tihased ? 3
Rasvatihase (Parus Major) elukombed 4
Sinitihane (Parus caeruleus) 6
Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus) 7
Teisi tihaste liike 8
Sabatihane (Aegithalos caudatus) 8
Musttihane (Parus Ater ) 8
Kukkurtihane (Remis Pendulinus) 9
Tutt - tihane (Parus Cristatus) 10
Eesti linde mõjutavad tegurid 11
Kasutatud kirjandus: 12

Kes on tihased?

Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga .
Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid.

• Sinitihane
  
• Sabatihane
  
• Musttihane
  
• Rasvatihane
  
• Põhjatihane
  
• Sootihane
  
• Kukkurtihane
  
• Tutt tihane
  

(Linnud „Eesti selgroogsed ”)
Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada.
Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R. Ling , 1980).
Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane tihedasti vastu puutüve ainult mõnele oksakesele toetuvana, või jämedama puuoksa küljes rippuvana ja peente okste külge punutuna. (Linnud „Eesti selgroogsed”). Üldiselt tehakse pesi varjatud kohtadesse (R.Ling, 1980).

Rasvatihase (Parus Major) elukombed

Rasvatihane on tihastest arvukaim Eestis, pesitseb u. 200 000, talvel kuni 900 000 isendit (loodus igapäevaelus).
Teda kohtab linnusöögimajade juures ja ta on äratuntav oma kollase kõhu, kollakasrohelise selja, valgete põskede ja musta maski järgi, lisaks on tal must triip kõhu peal (H. Relve , 2001).
Mida laiem on kõhupealne triip ja mida kollasem kõht ise, seda paremas seisukorras see isend on - enamasti on sellised vanad isaslinnud (loodus igapäevaelus).
Pildil rasvatihane lendu tõusmas (Nagi pildid).
Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad , puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned. Tihaste pekisöömise komme on ka kohanemisvõime tagajärg.
Pildil tihane toitu otsimas (pildialbum „Linnud”).
Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad ). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta on paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on päevase eluviisiga . (Linnud”Eesti selgroogsed”). Ta on elav ja liikuv lind, keda võib kohata Eestis aastaringselt . Rasvatihastele meeldib uhkes üksinduses söömas käia, aga suure külmaga näeb neid ikka mitmekesi koos. (H.Relve, 2001)
Rasvatihasel ehitavad pesa mõlemad vanemad 4-7 päevaga, mis vihmasel ajal võivad venida kuni 12 päevani. Pesa ehitatakse väga hoolikalt, kõigest kättesaadavast. (R.Ling, 1980). Pesitsusajad on aprillis ja juunis, aga rasvatihase laulu võib kuulda alates jaanuarist . Rasvatihase laul kõlab kui sitsikleit-sitsikleit või tindipott-tindipott, aga rasvatihasel on mitmeid reputaare, mis kõlavad meeldivalt ja malbelt (H.Relve, 2001).
Pessa munetakse 9-15 muna. Munad on valged, veidi läikivad ja punakaspruuni täpilised. Neid haub ainult emaslind ja isaslind toob emaslinnule harva süüa. Seejärel, kui pojad kooruvad, toidab linde ainult isaslind, emaslind soojendab neid ja see kestab 3-5 päeva. Poegade toitmiseks tehakse umbes 400 toitelendu ja pojad on peres 19-21 päeva (H.Relve, 2001). Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu. (L.Jonsson, 1992).
Alguses söövad pojad ainult ämblikke ja liblikaröövikuid, alles siis hakatakse sööma muid selgrootuid ja putukaid. Kui poegade peres viibimis aeg hakkab lõppema, muneb emaslind uue kurna mune. Isaslind tegeleb sel ajal esimeste poegade järeltoitmisega, mis kestab 7-10 päeva. (H.Relve, 2001). Võib juhtuda, et pojad ei jõua veel pesastki välja kui uued munad tulevad. Pojad uitavad veel mõnda aega perena sünnikoha lähedal ja asuvad siis tavaliselt pesaõõne läheduses asuvasse teisse , uude pesaõõnsusesse (R.Ling,1980).
Rasvatihane piirab kahjurite arvu, tema suurim konkurent pesades on metsis .
Rasvatihane ei ole looduskaitse all (Linnud”Eesti selgroogsed”).

Sinitihane (Parus caeruleus)

Sinitihane on väga sarnane lind rasvatihasele, aga sinitihane on rasvatihasest palju väiksem. Teistest sugukonna liikidest erineb helesiniste toonide poolest (H.Relve, 2001).
Sinitihast näeb harva, sest lind ei lasku maapinnale toitu otsima . Sinitihast on võimalik näha lindude söögimajas, paarina lendamas või tuleb teda otsida leht- ja segametsadest, enamasti lehtpuudelt (R. Ling, 1980).
Sinitihane sarnaneb rasvatihasele natuke ka laulu poolest, aga ta laulab helisevamalt, nagu hõbekelluke (H. Relve, 2001). Märtsis sagenevad võitlused isaslindude vahel ja intensiivistub laul. Kirjanduse andmeil esineb ka rituaalne tants, mida isaslind pesa ligidal oksalt oksale hüpeldes esitab (Linnud”Eesti selgroogsed”).
Rasvatihasel ja sinitihasel on pesitsemisel nii sarnasusi kui erinevusi. Sinitihaselgi ehitavad pesa mõlemad vanemad ja sinna muneb emaslind 9-13 muna. Sinitihast on nähtud ka endale pesa jaoks talumajade akende vahelt sinna tuulekaitseks topitud takku välja tirimas (R.Ling, 1980). Kuid sinitihastel toidab isaslind haudumise ajal emaslindu pidevalt umbes 1-2 korda tunnis. Haudumine kestab umbes 12-14 päeva. (R.Ling, 1980). Vahel katab emaslind selle aja sees munad udusulgedega ja lahkub pesast (H.Relve, 2001). Kui pojad kooruvad, soojendab emaslid neid pidevalt, aga 4-6 päeva pärast lakkab emaslind neid soojendamast päevasel ajal. Sellel ajal toidab isaslind üksi poegi, tehes umbes 300 toiteringi. (H.Relve, 2001). Sinitihase mõlemad vaemad püsivad talviti paarina koos.
Eestis on sinitihane levinud üle kogu maa. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. Lehtpuulembese linnuna on sinitihane pesitsusajal seotud eeskätt lehtmetsadega ja selliste segametsadega, kus lehtpuud on ülekaalus. Sageli pesitseb ta ka linna parkides ja aedades (Linnud”Eesti selgroogsed”). Eestis leidub sinitihaseid väiksemaarvuliselt. Enamasti lendavad nad talvel tunduvalt lõuna poole (H.Relve, 2001). Sinitihane on hulgulind (Mati Martin, 2001).
Sinitihane ei ole looduskaitse all, aga ta piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab ka mitmete puude seemneid (Linnud”Eesti selgroogsed”). Pildil on sinitihane (Linnud”Eesti selgroogsed”).

Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)

Sootihase nimi on eksitav, nimelt sootihane ei ela soodes , vaid elab parkides, leht- ja segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid . Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt piiritletud must laik.
Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992).
Linnukesi on kergem eristada laulu järgi, sootihasele on iseloomulik hele järsk kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L.Jonsson, 1992).
Tihased on mitmetes asjades vägagi sarnased. Mõlemad on umbes ühekaalulised, levinud Eestis samaarvuliselt, ka rahvapärased nimetused on samad: hall-, paju- ja väiketihane. Emalind haub mõlemal üksi 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad tihastel mõlemad vanalinnud. Pojad on mõlemal pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad nii sootihane, kui ka põhatihane järgmisel kevadel. Mõlemad on putuktoidulised ega ole looduskaitse all (Linnud”Eesti selgroogsed”).
Aga kui sootihane armastab leht- ja segametsi, siis põjatihane eelistab okasmetsi ja vahel segametsi.
Põhjatihase mõlemad pesitsuskaaslased on võimelised uuristama pehkinud puutüvesse pesa. Kuid põhjatihase nõrkuse ja vähese agressiivsuse tõttu peab ta tihti selle loovutama teistele lindudele. (R.Ling, 1980). Põhjatihase vanalinnud hoiavad tugevalt ühte. (Linnud”Eesti selgroogsed”).
Sootihase teeb eriliseks komme, kus paarilise leidmisel annab isaslind emaslinnule seemnekese või mõne muu toiduiva. Kui emaslind selle vastu võtab, tähendab see nõusolekut ja siitpeale jäävad linnud kokku (Linnud”Eesti selgroogsed”).
Pildil 1 on sootihane (Observations habituelles) ja pildil 2 on põhjatihane (Unsere europäische Vogelwelt)

Teisi tihaste liike

Sabatihane (Aegithalos caudatus)

Sabatihane on väike värvuline, kelle saba on pikem kui ta keha. (British Garden Birds ). Linnud ei külasta tavaliselt lindude söögimaju, kuna taimset toitu nad peaaegu ei söögi (L.Jonsson, 1992).
Sügisel ja talvel hulguvad sabatihased ringi, ilma kindla teekonnata. Hulgutakse ringi koos perekonnaga ja mõnikord ühinetakse teiste tihaste parvedega.
Kui keegi perekonnast kinni püütakse, jäävad perekonnaliikmed paigale, sulist tagasi ootama. Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001).
Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos ).

Musttihane (Parus Ater)

Külastab harva ja arglikult söögimaju, napsab mõne seemne ja teeb kohe minekut, nii tegutseb suurte metsade tagasihoidliku eluviisiga metsalind. Musttihast peeti marjuliste õnnelinnuks, kes marjakohad kätte näitab. (tihaste toidulaud ). Samuti toitub musttihane kuuseseemnetest. Kuuseseemnesaagi ikaldumine võib tekitada ulatusliku väljarände. Eesti loodusmaastikulaamades ja saartel väikesearvuline kuni harilik, mujal harv haudelind ja talikülaline (L.Jonsson, 1992).
Pildil musttihane kuuseoksal (naturfoto)

Kukkurtihane (Remis Pendulinus)

Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Nokk on sirge, peenike ja väga terav (Linnud”Eesti selgroogsed”). Kukkurtihane on saanud oma nime pesa järgi. Meisterlikult suur kukrukujuline pesa on kinnitatud oksa tipu külge ja enamasti ripub vee kohal. Seetõttu vajab elupaika lisaks veekogule ka hundinuiasid, pajusid, sookaske, papleid jm. Eestis elab Emajõe piirdes väikese arvuliselt. (L.Jonsson, 1992,).
Pildil on kukkurtihane pesas (naturfoto).

Tutt-tihane (Parus Cristatus)

Tutt-tihane on meil esinevaist värvuline, kelle pealage ehib suletutt. Just peas asuv mustavalgekirju suletutt muudab muidu tagasihoidlikult pruunikashalli sulestikuga tutt-tihase hõlpsasti äratuntavaks. Tutt-tihase puhul on tegu eranditult okaspuumetsade linnuga.
Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris (Linnud Eesti selgroogsed)
Pildil tutt-tihane kaugusse vaatamas (Linnuklubi pildid).

Eesti linde mõjutavad tegurid

Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Nendeks liikideks on eelkõige suured röövlinnud ja teised inimpelglikud liigid.
Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam inimeste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine ja täiendav toitmine.
Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule kahtlemata olulist negatiivset mõju avaldanud (Linnud „Eesti selgroogsed”).
Samuti on ammustest aegadest inimene kasutanud linde ja linnumune toiduks, sulgi ehtimiseks ja kollektsionäärid koguvad kas linde või linnumune (Mati Martin, 2001).
Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Tihased ei ole looduskaitse all (Linnud „Eesti selgroogsed”)

Kasutatud kirjandus:

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m
(Linnud „Eesti selgroogsed”)

http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0601soogimajatihased
(Tihased)

http://dukelupus.wordpress.com/category/loodus/page/3/
(Loodus igapäevaelus)

http://garden-birds.co.uk/
(British garden birds)

www.hampshirecam.co.uk/apr2307.html
(Spring Birds)

http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7278&old_art=34720&old_nu m=
( Maaleht „Tunne tihaseid”)

Euroopa linnud, Lars Jonsson, 1992, Eesti entsüklopeedia kirjastus, lk 460-468.

Loomade elu/Linnud, R.Ling, 1980, Tln „Valgus”, lk 390-393.

Eesti elusloodus, H. Relve, 2001, kirjastus Varrak, lk 248-250.
Pildid:
www.pildialbum.ee/pics/all/ score
http://nagi.ee/photos/stna/169725 (rasvatihane1)
http://www.pildialbum.ee/pics/all/score (rasvatihane 2)
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCAE2.ht m (sinitihane)
http://www.llk.ee/galerii/index.php (tutt-tihane)
http://www.naturephoto-cz.com/penduline-tit:remiz-pendulinus-photo-475.html (musttihane ja kukkurtihane)
http://www.aves.be/septembre07.ht m (sootihane)
http://www.vogelstimmen-wehr.de/vogstim9.ht m (põhjatihane)
http://www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=525&u=95345,21 (sabatihane)
12