Ribbetrop (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

NARVA EESTI GÜMNAASIUM
REFERAAT
TEEMA: ULRICH FRIEDRICH WILLY JOACHIM RIBBENTROP

KOOSTAJA : JULIA MALÕSHEVA
KLASS: 9
ÕPETAJA: TANEL MAZUR
NARVA
2007
SISUKORD

Elulugu

Ribbentropi surm

Kokkuvõte
ELULUGU
Ulrich Friedrich Willy Joachim Ribbentrop sündis kolmekümnendal aprillil tuhande kaheksasaja üheksakümne kolmandal aastal (30.aprillil 1893) Weselis Reinimaal. Tema isa Richard oli teeninud Preisi kahurväerügemendis ja jõudnud ooberstleitnandi auastmeni. Ema Sophie , neiupõlvenimega Hertwig, oli Saksimaa mõisniku tütar. Ribbetropide perekonda peeti soliidseks, kuid selle elurütmi tuli kohandada vastavalt isa kahurväeüksuse igakordsele asukohale.Isa sõjaväeline karjäär leidis järsu lõpu 1908. aastal, kui tal tekkisid ülemustega poliitilised vastuolud. Joachimil kujunesid isaga tihedad suhted ning pärast ema varast surma muutus Richard Ribbentrop noore mehe elus peamiseks tugiisikuks. Tolle aja kohta polnud sugugi ebatavaline, kui Joachim Ribbentrop katkestas koolitee gümnaasiumit lõpetamata. Klassikaaslased on kirjeldanud teda “vaimuvaeseima” õpilasena, kelle silmapaistvamate omadustena võis nimetada vaid edasipürgimist ja ohjeldamatut edevust. Mõlemad iseloomujooned jäid talle omaseks kogu eluks. Selle kõrval ilmutas noormees erilist annet keelte suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit.
Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straβburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910 . aastal Kanadasse. Seal tegi Joachim küllap oma elu tähtsaima otsuse, mis viis ta lõppude lõpuks Nürnbergi tribunali ette. “Ma läksin algul vaid külla, jäin aga neljaks aastaks Esimese maailmasõja puhkemiseni, Kui ma oleksin tollal Kanadasse jäänud, mis oli teenistuskõlbmatuse tõttu võimalik, milliseks oleks siis minu elu kujunenud?” küsis surmakandidaat aastakümneid hiljem oma viimastes kirjapanekutes, Ükski Hitleri käsilastest polnud sõjaroimariks sündinud. Mõni tegi end selleks ise.
Noormees tundis end Kanada avarustes hästi. Üllatavalt lühikese ajaga muutus ta kõrgema seltskonna soosikuks. Teiste seas protežeeris teda ka Briti krooni esindaja Connaughti hertsog ning noormees sa peagi Ottawa ja Monatréali seltskonnas omanimeliseks. Briti kindralkuberneri uhkes residentsis Rideau Hallis ei toimunud pea ühtki pidu tema osavõtuta. Erilist kiindumust tundis noor sakslane “ kuberneri ilusa tütre Patricia vastu”, keda ta meenutas isegi veel surmakandidaadina. Ribbentrop astus Rideau´ spordiklubi liikmeks ja osales väljaspool riikigi tuntud jäätantsu trupis “Minto Six”. Ta oli vilunud golfi- ja tennisemängija ning šarmantse tantsija ja naistemehena pani tan ii mõnegi koorekihi peretütre südame kiiremini põksuma.
Noor välissakslane ei olnud ainult galantine seltskonnalõvi, vaid ka edukas ettevõtja. Osa varandusega, mis ta oli kopsutuberkuloosi surnud emalt pärinud, kinnitas ta kanda veiniäris, tegeldes selle impordi ja ekspordiga. 1913. aastaks olid edukaks karjääriks Kanadas kõik eeldused loodud, kuid siis sundis rank neeruhaigus teda tõvevoodisse heitma. Ravimiseks otsustas ta Saksamaale naasta. Sellest alates oli ta tervis tihti põdur. Seda kasutas ta hiljem meeleldi ettekäändena, kui seisis silmitsi raskete poliitiliste olukordadega. Pärast paarinädalast ravipuhkust pöördus ta Kanadasse tagasi, kus teda 1914. aastal üllatas Esimese maailmasõja puhkemine. Kuigi ta oleks neeruhaiguse üärast väeteenistusest pääsenud, järgnes ta keisri kutsele ja lahkus kiiruga maalt. Mille külalislahkust ta veel aastakümneid hiljemgi taga igatses. Ärasõidu eelõhtul kutsus ta aja jooksul suureks paisunud sõpraderingi Chateau Laurier´ pidulikult ehitud ruumidesse viimasele dineele. Järgmisel hommikul oli Ribbentrop jäljetult kadunud. Suurte seiklustega jõudis ta laevaga Saksamaale. Tema ülepeakaela ärasõidu kohta liigub Kanadas tänini kuulujutt , et ta olevat olnud Saksa spioon . Ribbentropi kaasaegne Jodie Hughson on selles ikka veel veendunud: “Tollal oli kõigil selge, et good old Ribb oli spioon ja et ta seetõttu saigi kiiresti maalt lahkuda. Kõik teised sakslased interneeriti veel samal päeval.”
Joachim Ribbentrop läks sõtta ja elas 20. sajandi esmesele rahvaste heitlusele kaasa kõigil rinnetel, ta edutati ülemleitnandiks ja teda autasustati esimese klassi Raudristiga. Pärast haavatasaamist aprillis 1918 oli ta paar nädalat laatsaretis ja möllis ennast seepeale sõjaministeeriumis, kust ta suunati saadikuna Saksa konsulaati Konstantinoopolis.
Konstantinoopolis tutvus Ribbentrop kindral Hans von Seectiga. 1919. aastal määrati tolle adjutandina Saksamaa degelatsiooni koosseisu Versailles ´ läbirääkimistel.
1919. aasta suvel tutvus ta Otto Henkelliga, Saksamaa suurima vahuveinikeldri omanikuga, See tutvus sai tallr pöördepunktiks nii kutsetöös kui ka eraelus. Pisut rohkem kui aasta pärast abiellus ta Henkelli tütre Anneliesiga. Koos pulmapäevaga algas mehel, kes kunagi oli üritanud midagi samasugust Kanadas, märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne tähelend. Vastne väimees võttis Henkelli Berliini peaesinduse ja temast sai iseseisev kaupmees .
Alates aastast 1925. oli ta firma „Schönberg und Ribbentrop” omanik ja sellega nii tuntud jookide nagu „Pommery” ja „Johnie Walker ” ainuturustaja. Kiiresti rikkastuv Ribbentropide perekond tõsteti samal aastal aadliseisusesse.
Tõusniku tähelelennule aitas kaasa ka vana tuttav Franz von Papen. Nad olid tutvunud Konstantinoopolis ja sidemed säilitanud. Pärast mitut ebaõnnestunud katset suutis von Papen sokutada uusaadliku Berliini eksklusiivsesse seltsi „Union-Club”. Neil kahel olid ka ühesugused poliitilised vaated ja Hitleri võimutulekuni 1933. aastal tegutsesid nad sageli koos.
Reich ´i pealinna poliitilistes ringkondades omandas Ribbetropi nimi aja jooksul siiski hea maine. Vahuveinikaupmees oli Hjalmar Schachti, Gustav Stresemanni, Franz von Papeni ja teiste tollaste tähtsate tegelaste hea tuttav.
Franz von Papen
Augustis 1932 kohtus ta esimest korda Adolf Hitleri, keda ta jäi kuni viimase enesetapuni tuliselt austama. Kõnelused Franz von Papeniga natside vüimaliku osalemise kohta valitsuses nurjusid. NSDAP maalihkele sarnanev valimisvõit 1932. aasta juunis – 37 protsenti valijate häältest – ning konservatiivsete ja rahvuslike parteide katostrofaalne kaotus ei leidnud kõnelustel vom Papeniga väärilist tähelepanu. Hitler oli meeleheitel ja samas vihane , sest tal ei õnnestunud võimu „legaallselt võimu enda kätte haarata”, hoolitsemata sensatsioonilisest võidust valimistel. Hitleri taotlus kantsleriks saada jäi rahuldamata ja Papeni valitsus ametisse edasi. Sel hetkel tuli mees nagu Joachim von Ribbentrop, kes seni polnud Hitleriga kohtunud, natsidele otsekui tellitult. Ta tundis niihästi Franz von Papenit kui ka auahnet kindralit Kurt von Schleicherit, tal olid seltskondlikud sidemed muldvana presidendi Paul von Hindenburgi lähikonnas, tal olid aastatepikkused kontaktid inimestega, kes olid kujunenud seisus hindamatu väärtusega. Kõike seda Hitleril polnud! Veelgi enam: Ribbetropi näol oli tegemist mehega, kel olid sidemed ka Inglismaa ja Prantsusmaaga , kes valdas keeli ja pakkus nüüd ummikusse jooksnud olukorras oma vahendajateeneid.
Hitler ja Ribbentrop 1939.aastal
Tänu Ribbentropile sokutati Hitler lõpuks võimule. Enamik Euroopa valitsusi suhtus Hitleri nimetamisse kantleriks skeptiliseks. Hitler kasutas meeldi Ribentropi teeneid, kui uut valitsust oli tarvis välismaal paremas valguses näidata. Ribentrop mõistis, et NSDAP-s pole kedagi teist, kel oleks samasugune suhteliselt kerge juurdepääs mõjukatele ringkondadele Euroopa riikides. Ta ajas oma äriasju ning täitis justkui möödaminnes Hitleri huvides Londonis ja Pariisis ka „diplomaatilisi ülesandeid”. Selle eest tõsteti ta võimuherarhias järgmisele astmele . 1934. aastal nimetas Hitler Ribbentropi „valitsuse välispoliitikanõunikuks ja täievoliliseks esindajaks desarmeerimisküsimustes”. Tema büroos nimetusega „Ribbentropi ametkond ” töötas 1937. aasta lõpuks juba üle 70 inimese ning see arv kasvas edaspidi rohkem kui 300-le. Juunis 1935 järgnes nimetamine „Saksa Reich´i erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks”. Formaalselt oli Ribbentropi büroo nüüd parteihierargias ühel astmel Alfred Rosenbergi „välispoliitika – ametiga”. Rosenbergil kui vanal võitlejal ning ideoloogoajuhil oli parteis ja selle allüksustes tugev positsioon, Ribbentrop aga sattus peagi „vahuveiniparuni” ja „Ribbensnoobina” Göringi ja Goebbelsi naerualuseks. Talle heideti avalikult ette ülbust ja oportunismi. Kutselised diplomaadid nägid temas tõusnikut ja Hitleri vaimuvaest kannupoissi, kes peaks poliitikaareenilt võimalikult kähku lahkuma . Selles olukorras otsustas Ribbentrop astuda SS-i, sidudes sel moel oma poliitilise saatuse Himmleri omaga . Nimelt: kes tegutses Ribbentropi vastu, sel tuli tegemist ka Himmleriga.
Heinrich Himmler
Vastutasuks pidi tulevane välisminister määrama oma ministeeriumi kõigile otsustavatele ametikohtadele SS- lased , võimaldades sel moel Himmlerile otsese juurdepääsu Kolmanda Reich´i välispoliitikale. Nõnda saavutas Ribbentrop järgnevatel aastatel riigis ja parteis kindla positsiooni. Nüüd võis Ribbentrop üritada jõuda ka kõrgemale ametikohale, milleks ta polnud küll ette valmistatud, kuid mille poole ta iga hinna eest püüdles – Saksa välisministri koht.
Kuid enne seda pidi auahne alkoholikaupmees osutama diplomaatilisi teeneid välismaal, et olla Hitlerile meelepärane. Esimene võimalus selleks avanes Londonis, kus ta pidi füüreri volitusel välja kauplema laevastikukokkuleppe Inglismaaga. Pärastvisaloomulisi läbirääkimisi kirjutatati 18.juunil 1938 Saksa-Briti laevastikuleppele lõpuks alla, sätestades Saksa laevastiku suuruseks ühe kolmandiku Briti omast.
Hitleri ja Ribbentropi väljaarendatud välispoliitilise konseptsiooni antikommunistlik komnponent nägi ette tiheda liidu meresid valitseva Suurbritannia ja Saksamaa kui mandrihegemooni vahel. Inglismaal oli nõutav positsioon juba käes, kuid Saksamaa pidi selleni alles jõudma. Nii suur kui Hitleri ja Ribbentropi üksmeel antibolševismi asjus ka polnud, ilmnes siiski üks oluline erinevus: Hitleri bolševismivaenulikkus rajanes rassideoloogial, Ribbetropi oma teenis vaid rahvuslikke huvisid. Hitleri lõppeesmärgil – rassideoloogilisel hävitusretkel „eluruumi vallutamiseks idas” – polnud Ribbentriopi mõttemaailmas kohta. Kuigi ta järgis ka selles tingimusteta füürerit, ei taotlenud Ribbentrop ometi „ rasside võitlust”. Mistahes ideoloogiad olid talle vaid siis tähtsad, kui ta sai need lülitada omaenda võimusüsteemi. Lisaks ei olnud Ribbentropile omane Hitleri verejanuline antisemitism, mille nimel füürer oli valmis kõik mängu panema . Ribbentrop hoiatas küll alatasa „bolševistliku maailmaohu” eest, ent idee haakristiretkest itta oli talle esialgu võõras. Tema jaoks oli esmatähtis Saksamaa võimu poliitiline kindlustamine Euroopa südames.
Eriti seldelt avaldus tema ja Hitleri nägemuse erinevus Inglismaa poliitika – suhtes. Kui selgus, et Suurbritannia pole üldsegi nõus sõlmima Saksamaaga relvaliitu, muutus Ribbentropi välispoliitika lausa Briti-vaenulikuks. Selleks, et tegutseda nüüd Inglismaa vastu, liitus Ribbentropi sepistatud Komintenri – vastase paktiga 1936. aastal Jaapan ja aasta hiljem Itaalia. Samaaegselt pakkus ta selle paktiga Hitleri utoopilisele Inglismaa-poliitikale edu tõotavat alternatiivi. Füürer lubas tal sellegipoolest edasi tegutseda.
Vahepeal viie lapse isaks saanud Ribbentrop laskis oma Berliini villa riigi kulul ümber ehitada ja seda laiendada, Oderi orus ostis ta Sonnenburgi mõisa ja valis selle perekond von Ribbentropi alaliseks elupaigaks . Sageli võttis ta oma eravaldustes vastu välismaiseid riiklikke külalisi ning aiapeod ja suurejoonelised vastuvõtud tõstsid esile kiret karjääri teinud Joachim von Ribbentropi nüüdseks pea ohustamatut positsiooni.
1936. aasta keskel vabanes ametiiskute surma tõttu kaks diplomaatilist ametikohta. Ribbentrop nägi otsekohe võimalust ametiredelil pulga võrra ülespoole ronida. Kui Hitler nimetas ta 26. juulil Saksa suursaadikuks Londonis, oli see pettumus, sest välisministeeriumis oli vabanenud ka riigisekretäri koht. Vaatamata sellele jõudsid mõlemad mehen (Hitler ja Ribbentrop) arusaamisele, et Ribbentrop on Suurbritannias õige mees.
Hitleril oli üks suurim palve Ribbentropile. Nimelt ta tahtis, et viimane tooks talle Inglismaa Kominterni – vastase pakti liikmeks. Selle Hitleri isikliku ülesandega reisis perekond Ribbentrop Inglismaale , kus uut Saksa saadikut ootasid ees kaks vaheldusrikkast ja kokkuvõttes edutut aastat. Suursaadikuna Londonis tegi Hitleri kasvandik peaaegu kõik valesti. Ta vastas kuningas George´ile „saksa tervitusega” ja peletas kitsarinnalise käredusega ka heasoovlikud inimesed eemale. Eriti suure pettumuse valmistas see, et Vriti poliitikute enamik suhtus temasse tõrjuvalt. Sõpru leidis ta - nagu tavaliselt – eranditult kõrgemas seltskonnas.
Oma eesmärki meelitada Suurbritannia Kominterni – vastase pakti liikmeks ta ei saavutanud. Vastupidi – tema esinemise tõttu nägid Briti diplomaadid temas Inglismaa ja Saksamaa tüllimineku peamist põhjust. Sellest järeldus: isegi geeniusest diplomaat poleks teinud „ aaria vennast” liitlast, sest britid ei mõelnud uneski ohverdada oma järeleproovitud balance of power ´i poliitikat logiseva pakti kasuks vastiku diktatuuriga. Pärast kuudepikkust kaalutlemist jõudis ta viimaks nii kaugele, et tunnistas füürerile oma jõupingutuste lõplikku ebaõnnestumist füüreri soovitud Saksa – Briti liidu loomisel.
Ribbentropi strateegia Hitleri suhtes oli ilmne. Tolle plaan Inglismaa toomiseks enda poolele oli küll ebaõnnestunud, ent Hitleri tegelikku sihti, mis seisnes „eluruumi vallutamises idas”, järgis Ribbentrop edasi. Nüüd tuli poliitiline reaalsus Ribbentropi taktikale appi, sest algselt bolševismi vastu suunatud Kominterni – vastane pakt muutus nüüd tema soovi kohaselt lõplikult Inglismaa – vastaseks liiduks.
Ribbentropi välispoliitikat saab hinnata tema märgukirja põhjal, sest selles visandatud mõtted tegi ta välisministrina suuremal või vähemal määral teoks. Loobunud illusioonidest, et kokkulepe Inglismaaga on võimalik, tipnes tema nägemus Euroopast Saksa – Nõukogude mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid. Seda nimetati Molotovi – Ribbentropi paktiks. Jossif Stalin saavutas sellega oma eesmärgi. Nimelt tahtis ta lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa.
Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.
Ühesõnaga ei olnud ühtegi diplomatilist aktsiat, milles Ribbentrop ei osaleks. Austrias anšluss; Tšehhoslovakkia okupeerimine; Poola ründamine; Taani, Norra, Belgia ning Hollandi vallutamine; Prantsusmaa purustamine; Jugoslaavia ja Kreeka okupatsioon ; sõjaliste plokide purukslöömine; ökonoomiline riisumine – vastutades nende kuritegude eest oli Ribbentropil väga suur süütunne.
Aprillis 1945 aastal puges Hamburgi lähedal peitu, kuid ta tabati peagi. Inglise sõdurid ei suutnud mehe indentiteedis selgusele jõuda, sest ta kinnitas, et on Ribbentropiga ainult sarnane. Nad seadsid talle lõksu.
Võitjate tribunal kuulutas Ribbentropi kõigis neljas süüdistuspunktis süüdi: vandenõu, kuriteod rahu vastu, sõjaroimad ja roimad inmsuse vastu.
Joachim von Ribbentrop ei nõustunud ühegi nimetatud punktiga . Liikumatul ilmel , peaaegu emotsioonideta jälgis ta 218 päeva Nürnbergi protsessi ja ei ilmutanud kummalisel kombel mingit huvi. Ta ei suutnud äratada ei uudishinu ega kaastunet. Võibolla ainult häbi selle üle,et temasugusel mehel võis kunagi olla nii suur võim kõik, kes teda sõjapäevilt tundsid, avaldasid imestust, kui väga oli see kunagi nii suurelinevõimukandja muutunud .Nüüd oli ta nii kehaliselt kui vaimselt alla käinud. Sisimas oli Hitleri abilisele teada, et ta peab surema. See oli talle lõppkokkuvõttes ükskõik. Ilma oma heeroseta, kellele ta oli olnud sedavõrd andunud naguvaid vähesed teised, puudus tema olemasolul maagiline toetuspunkt. Hitlerita oli käsilane Ribbentrop kadunud.

RIBBENTROPI SURM
Trepist alla astuv mees ei mõju üldse iseteadvalt. Närune mapp varjab nägu. Asjatult püüab ta fotograafide välklampide laustule eest varju leida. Aeg-ajalt toob kahvatu valgus siiski esile mehe pea. Vaevaga läbib ta tee Nürnbergi kohtuhoone saali nr.602. Seal alustab Rahvusvaheline Sõjatribunal kohtumõistmist tema, Joachim von Ribbentropi, Hitleri välisministri vastu. Tema koht saalis on esimeses reas Hermann Göringi „kaebealuse nr.1“, ja Rudolf Hessi, füüreri endise asetäitja vahel.
Närviliselt silub Ribbetrop sel esimesel kotupäeval ikka ja jälle juukseid. Ta püüab oma nägu publiku eest kätega varjata, otsekui peljates saali kogunenud inimeste hukkamõistu. Kuid ei sellel ega ka järgmistel kohtupäevadel ei ilmuta ta vähimatki kahetsust: Ribbentrop ei tunne end süüdi olevat. Otsekui kivistunult ja hetkekski erutumata laseb ta prokuröri süüdistustel mööda külgi maha libiseda. Näib, et mitte ükski kirjeldus, ükski dokumentega film ei ärata kunagi nii vägevas mehes kaas- või süütunnet. Süüdi – milles ometi, küsib Ribbentrop. Totaalses kaotuses? Süü ei lasu temal . Mida sai tema teha, kui kindralid osutusid võimetuks? Kas ta ei sepistanud liitusid , mis tugevdasid Reich’i? Ja mida on temal, diplomaadil, tegemist kuritegudega, milles kohus Hitleri abilisi ikka ja jälle süüdistab? Vae victis , ütleb Ribbetrop, see on võitjate kohus. Viimse hetkeni jääb ta Hitleri tuliseks pooldajaks.
Selle eest esitatakse talle arve: 16. oktoobril 1946. öösel kell 1.19 avaneb tema kongi uks ühes Nünbergi gümnaasiumis. Ta on esimene, kes sel hommikul hukatakse. Kahe Ameerika sõduri vahel läbib ta oma viimase teekonna kooli võimlasse. Seal ootab teda ühe völla ees, mida on kokku kolm, Joseph Malta, „Nünbergi timukas “. Ta talutab Ribbentropi seitsmest astmest üles. Siis paigutab ta Kolmanda Reich’i välisministri luugile ja seab talle silmuse kaela. Hukatav soovib pöörduda viimast korda saksa rahva poole: „Minu soov on, et Saksamaa unistus täitub ning Ida ja Lääne vahel sünnib üksteisemõistmine. Ma soovin maailmale rahu.“ Luuk avaneb. Hukkamise vähesed tunnistajad elavad järgmistel minutitel kaasa jubedale stseenile: Joachim von Ribbentrop ei sure kohe. Ta väänleb surmaheitluses. Ta tõmbleb. Pea peksleb vastu võllapuud. Juba tuuakse sisse järgmine surmakandidaat feldmarssal Wilhelm vom Keitel, kuid Ribbentrop viskleb ikka veel. Möödub kümme minutit, kuni Joseph Malta saab käsu riputada ennast tõbleva keha külge, et murda lõpuks jõuga tema kael. Nürnbergi timukas meenutab: „Ma surusin siis parema käe tema vasaku kõrva taha, kõlas raksatus ja ta oli surnud.“
Ribbentropi enda arvamused ja mõted:
(kokkuvõte)
*Ka rahu ajal on sõda. Kes seda ei mõista, ei saa välispoliitikat teha.
*Nüüd on meil vaid üks väljapääs: Venemaaga kokku leppida, kui me ei taha, et meid täielikult ümber piiratakse.
*Minu rahu muudab igasuguse vanas stiilis välispoliitika üleliigseks.
Mind nimetati riigisekretäriks, ent ma palusin füüreril end Londonisse saata.
*Nimetamine Reich´i välisministriks tuli mulle täiesti ootamatult.
* Kahtlemata oli Saksamaa enne 1933. aastat juudiprobleem.
*Kuni 22. aprillini 1945 ei laudunus Hitler sõnagi juutide tapmise kohta.
*Hitler kaldus äkkvihale ja ei suutnud ennast valitseda .
*Ma kinnitan teile, et me kõik oleme nende tagakiusamiste ja hirmutegude pärast pettunud . See ei ole lihtsalt tüüpiliselt saksalik! Kas te suudate ette kujutada, et mina kedagi tapaksin?
*Igatahes mina ei osalenud salasepistuses, vaid jäin Adolf Hitleri suhtes kuni lõpuni asjalikult lojaalseks ja isiklikult truuks.
*Ribbentrop oli Hitlerile orjalikult kuulekas.
*Ka mina soovisin tugevat Saksamaad, aga ma lootsin seda saavutada tasapisi diplomaatiliste võimaluste abil, mis avanevad koos Reish´i võimsuse kasvuga.
*Ainus võimalus kommunismi peatamiseks oli natsionaalsotsialism .
*Poliitika, mida ma järgin...pole minu, vaid füüreri oma.
*Ma tahtsin Adolf Hitlerit tugeva õitsva Saksamaa loomisel aidata. Aga see ei läinud füüreril ja tema rahval korda. Miljonid langesid . Riik hävitatud ja rahvas maatasa tehtud.
*Kui sõda saab läbi, lasen endale teha peente nikerdustega laeka . Sinna panen ma kõik riiklikud lepingud ja muud valitsustevahelised lepped, mida ma olen oma ametiaja kestel murdnud ja mida ma murran ka tulevikus.
KASUTATUD TEOSED:

http://en.wikipedia.org/wiki/Joachim_von_Ribbentrop

http://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt

raamat „Hitleri abilised ” Guido Knopp

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chrysalide Õppematerjali autor

elulugu, lepingud, tegevused

joachim von ribbentrop

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Molotovi-Ribbentropi pakt

Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Poola ja Saksamaa suhted 1939. Aastal 4 Poola ja Saksamaa suhted 1939. Aastal 5 Poola ja Saksamaa suhted 1939. Aastal 6 Poola ja Saksamaa suhted 1939. Aastal 7 Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel 8 Lepingu allakirjutamine Moskvas 9 Salajane lisaprotokoll 10 Lepingu tagajärjed 11 Sissejuhatus Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene ) ehk Molotovi- Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 all

20. sajandi euroopa ajalugu

docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased dik

Ajalugu

doc

Molotov, Vjatšeslav Mihhailovitš

Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. PÄRITOLU JA VA

Ajalugu

doc

Nürnbergi protsess

Referaat Nürnbergi protsess Sisukord Kohtuprotsessi eelnõu...........................................................3 Koht..........................................................................3 Kohtuprotsessi läbiviijad..............................................3 Kohtuprotsessist lähemalt.................................................4-7 Võitjate kuritegusid ei arutatud.....................................8 Lääneriigid kandsid kommunismi kuriteod maha............9 Nürnbergi kohtu alla olnud natsikurjategijad.................10 Kohtuotsuse kokkuvõte..............................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................11 Kohtuprotsessi eelnõu 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "

Ajalugu

ppt

Molotovi-Ribbentropi pakt

Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad

Ajalugu

doc

Miks puhkes Teine maailmasõda?

Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus s?

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Miks puhkes II maailmasõda? Kes selles kõige rohkem süüdi oli? · I MS ebaõiglased tagajärjed: kaotajate kättemaksusoov; osade võitjate pettumus (Jaapan, Itaalia) ei saanud mida tahtsid · Diktatuuride teke, demokraatia nõrgenemine: dikt. Riikidel kergem sõda alustada (pole kellegi nõusolekut vaja) · Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhos

Ajalugu

doc

SAKSAMAA 1871-1945

SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1). Teine mõjukas suguvõsa Saksamaal on olnud Wittelsbachid, kes 12. sajandist on valitsenud Baierit. Ida-Saksamaal Brandenburgis ja Preisimaal valitses Hohenzollerni dünastia. Keiser Maximilian I Habsburg abiellus 1477 Burgun

Ajalugu

Rohkem sarnaseid