Venezuela (4)

Puhja Gümnaasium
Madli Tuvike
10r
Venezuela
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja Aili Tamm
Mariann Karja
Puhja 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Riigi üldandmed 4
1.1 Üldandmed 4
1.2 Riigi asend maailmas 5
2. Loodus 6
2.1 Pinnamood 7
2.2 Veestik 7
2.3 Kliima 8
2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused 8
3. Arengutase 10
4. Vaatamisväärsused 12
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14
Lisad 15

Sissejuhatus

Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused. Üldandmete peatükis kirjeldatakse riigi teket, eluolu ja natuke ka riigi ajalugu. Looduse peatükis kirjeldatakse Venezuela loodust, kauneid vaateid, kliimat, pinnamoodi veestikku ja loomastikku. Arengutaseme peatükis kirjeldatakse riigi arengutaset , tööstusharusid ja inimeste tegevusalasid. Vaatamisväärsuste peatükis kirjeldatakse kauneid vaateid ja paiku kuhu tasuks minna.

1. Riigi üldandmed

1.1 Üldandmed

Venezuela (vaata lisa 1) on Lõuna-Ameerika põhjaosas asuv riik, mis on olnud Hispaania koloonia, Suur- Columbia osa. See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles „väike Veneetsia ”. See riik sai nime vee peale ehitatud indiaanielamute järgi, mis meenutasid itaalia meresõitjale, Amerigo Vespuccile, Veneziat. (1)
Venezuela riigikeeleks hispaania keel, riigis on elanikke 2 808 900, pealinnaks on Caracas , mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust . Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar . Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3)
Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954. Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise. Hugo Chávez lõpetas 5. juulil 1975 Venezuela Sõjateaduste Akadeemia, saades magistrikraadi sõjanduses ja inseneriteaduses. Edasi läks ta magistriõppesse politoloogia alal Simón Bolívari Ülikooli Caracases. See jäi tal pooleli . Endine langevarjur Chávez sai tuntuks ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde juhina 1992. (4)

1.2 Riigi asend maailmas

Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas, mis iseseisvus 5. juulil 1811. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. (3)

2. Loodus

Venezuela loodus on väga kaunus ja mitmekesine . Iga loodushuviline leiab sellest riigist endale midagi hingelähedast. Venezuelas valitseb troopiline kliima Tänu pinnaehituse ja kliima mitmekesisusele on taimestik väga rikkalik. Mäenõlvadel kasvavad lopsakad metsad , palju erinevaid palme ja orhideesid. Mäkke tõustes kohtame tüüpilist kõrgmäestiku taimestikku ja lõpuks igilund. Amazonase niiskes vihmametsas on võimalik imetleda niisuguseid võimsaid puid nagu kapokipuu ja tsekroopia. Ljaanosid iseloomustavad liigniisked alad ja rohtlataimestik. Sademete hulk on piirkonniti üsna erinev. Aprillist oktoobrini kestab vihmahooaeg. Rannikul kasvavad kuivad heitlehised metsad. (5)
Loomastik on samuti rikas ja mitmekesine. Seal elavad  suured imetajad : sipelgkarud, koaatid, laiskloomad , vööloomad, otselotid, jaaguarid, puumad, hirved, eri liiki ahvid. Hämmastab troopikalindude rohkus ja värvikus. Eriti kirevad on tuukan , flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda , lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5)
Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp – Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik , millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune . (1)
Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused ( kakaouba , tubakas, kohviuba ), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale piisavalt põllumajanduslikke saadusi toota ja suur, oluline osa (nisu, mais, uba, aedvili, liha) tuleb sisse vedada. (1)
Üheks vältimatuks looduse oskas on Venezuelas ka põlisasukad, kes veel alles, elavad kaugel sisemaal Brasiilia piir ääres. Suurim on yanomani hõim, kokku 17 000 indiaanlast. Yanomanid on kütid ja korilased . Nad elavad metsalagendikele püstitatud hiigelsuurtes ümmargustes roogmajades, mida nimetatakse yanos`teks. Yanos on elupaigaks 10-20 perele, kellest igaühel on oma sektsioon. Elamu koosneb palmilehtedega kaetud palkidest, mis on teostatud pikkade ritvadega, keskosa on tihti katuseta. Indiaanlaste elu ohustavad nii metstööstus kui ka maavarade otsijad, kes on huvitatud piirkonna loodusvarade ekspluateerimisest, aga samuti leetrid ja muud haigused, mille vastu nad on kaitsetud. (6)

2.1 Pinnamood

Kariibi mere kaldal ning piki Orinoco kaunist viljakat orgu laiuvad Venezuelale kuuluvad toredad jõukad maad. Mäeahelikud ümbritsevad peaaegu kogu riiki. Lõunas eraldub Guajaana mägismaa Amasoonia ürgmetsaorge; rannikuahelik põhjas varjab mereäärset, tihedasti asustatud maariba, läänes kerkivad Andide võimas de Merida ahelik ja Perijà mägismaa Kolumbia piiril . Mäestike vahel laiuvad suured lijaanod ehk savannid , mida valitsevad Orinoco jõgi oma avara deltaga ja Lõuna-Ameerika suurim järv Maracaibo. (5)

2.2 Veestik

Venezuela on vägevate, enamikus laevatavate jõgede maa. Tähtsaim on muidugi pikkuselt Lõuna-Ameerika kolmas jõgi Orinoco. Orinoco jõgi on tuntud oma massiivse, 37-harulise delta poolest. See delta on maailma suurim ja kannab nime Amacuro. Orinoco jõgi on Lõuna-Ameerikas pikkuselt kolmas jõgi. Riigis asub maailma kõrgeim juga – Angeli juga (979 m). (1)
Riigi suurim järv on Maracaibo järv. See on üks Lõuna-Ameerika suurimatest järvedest. Järve pindala on vaid veidi väiksem Titicaca järve pindalast. Maracaibo järv on eriline, sest tema peal kõrgub enam kui 4000 puurtorni ning pidevalt võetakse kasutusele uusi nafta leiukohti. (5)
Maracaibo järve ümbrus ning Orinoco delta peidavad maapõues hiigelsuuri naftavarusid. Riik on väga rikas ka maagaasi-, rauamaagi-, teemantide- ning boksiidivarude poolest. Oluline osa Venezuela ekspordiartiklitest kuulub naftale ja selle saadustele. Tööstuses on arenenumaks suunaks rasketööstus (raua- ja alumiiniumitootmine, naftatöötlemine ning masinatööstus). (1)

2.3 Kliima

Venezuela kliima on väga mitmekesine: troopiline, kuum, niiske, mägismaadel mõõdukam (Maracaibo rannik on ebatavaliselt kuiv ja kuum; Orinoco on vahelduvalt kas kuivusest paakunud või hoopiski suurelt üleujutatud; mägismaade piirkondades on jahe: 800 m kõrgemal on kliimavöönd mõõdukas ja temperatuur keskmiselt 21°C, kõrgemal kui 2000 m on tingimused inimasustuse kujunemiseks liiga rängad, sest seal on väga jahe; sademete hulk on varieeruv vastavalt piirkondadele, kuid aprillist oktoobrini ei tasu Venezuelas viibides vihmavarju unustada) (1)

2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused

Angeli juga ehk Salto Angeli juga on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem). Juga on ka arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil. Vesi kukub alla suurelt Auyantepui tepuilt ehk platoolt Guajaana mägismaal. Kuna vesi kukub kilomeetri kõrguselt, aurustub see vahepeal ära ja moodustab keskel aurupilve, mis all taas veerohkeks joaks muutub. Juga on saanud oma nime USA seikleja , kullaotsija ja lenduri Jimmie Angeli järgi, kes avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased . Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains ). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. (7)

3. Arengutase

Venezuela on majanduslikult väga vastuoluline . Vaatamata sellele, et tegemist on ühe tugevaima majandusega riigiga Ladina-Ameerikas, on Venezuela valitsuse rahandus kriisis . Aastaid kestnud riiklike ettevõtete toetamine poliitilistel eesmärkidel koos valitsuse bürokraatiaga on riigis esile toonud vastutamatuse sündroomi. Hetkel on valitsuskulude kärpimine ja erastamine küsimuse lahendamist vähe mõjutanud. 1996. aastal avati naftatööstused erakapitalile. (1)
Riigis elavate vaeste inimeste elu-olu pole peale 1991. aastal Caracases toimunud toidumässu, mis oli väga vägivaldne, paranenud. See teadvustas küll avalikkusele inimeste olukorda, aga muutusi paremuse poole pole toimunud. See sündmus ja hirm võimalike sõjaväeliste riigipöörete ees pidurdab uute investeeringute saamist. (1)
Venezuelas on hiigelsuur ja kohmakas riiklik sektor . Hoolimata mõningatest erastamistest on paljud riikliku sektori alad seni ebatõhusad ja kasutavad liiga palju tööjõudu. Ühiskondliku teeninduse tase on madal ja seda hallatakse kohmakalt. Ka riigi infrastruktuuride uuendamine on lootusetult hiljaks jäänud. Riigis hoidutakse palju kõrvale maksudest ja puudub poliitiline tahe teha maksureformi. Siiski tänu suurtele juurdemaksetele on riigis maailma odavaim bensiini hind. Riigi valuutagi on nõrk. (1)
Venezuela on maailma edukaim kvaliteetse alumiiniumi tootja. Lisaks boksiidile leidub seal veel väga suuri kivisöe-, rauamaagi-, kulla- ja naftavarusid. Nafta on riigi kõige suuremaks rikkuseks. Orinoco deltas toodetakse bituumenirikast kütust, orimulsiooni, edukalt. Venezuelas asuvad suurimad naftavarud väljaspool Lähis-Ida ja Sõltumatute Riikide Ühenduse riike. (1)
Majandusjaotus Venezuelas: põllumajandus 0,1%, tööstus 46,5%, teenindus 53,4%. SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 7200. Sündimus on 18,91‰, suremus on 4,9‰, laste arv naise kohta on 2,26 last, keskmine eluiga 73 aastat, keskmine vanus meestel 24,98 ja naistel 26,24, rahvastiku tihedus 7,95 inimest/km2.Venezuela kuulub ka OPEC -i riikide hulka. Imporditakse: masinaid, ehitusmaterjale, transpordivahendeid, keemiasaaduseid, toorainet. Eksporditakse: naftat ja naftasaaduseid, alumiiniumi ja boksiiti, rauda, terast, maagaasi, keemiasaaduseid, põllumajandustoodangut. (1)

4. Vaatamisväärsused

Mérida linna kohal töötab maailma kõrgeim köisraudtee, mis veab inimesi linnast 4765 meetri kõrgusele üle merepinna . Teel on kolm ümberistumist ja kokku võtab sõit aega rohkem kui tunni. (6)
Kindlasti peab ära käima pealinnas Caracases. Suurema osa oma 400-aastasest ajaloost on Caracas olnud 900m kõrgusel mägedes Kariibimere rannikul asuv unine linnake. Kui kui siin avastati naftat, kasvas linnaelanike arv kiirest mõnelt tuhandelt rohkem kui 4 miljonile. Tänapäeva Caracas on moodne linn terasest ja klaasist majade, kiirdeede ja metroodega. Aastal 1973, kui dollar maksis 4,3 venezuela boliivarit, oli Venezuela suurim Chivas Reg’i viski ja Prantsuse šampanja importija maailmas. On teada tõsiasi, et Miamis nädalalõpu veetmine on palju odavam kui sama teha Caracases.(1, 6)
Venezuelale kuuluv Margarita saar (La Isla de Margarita), tuntud kui “Kariibi pärl”, paikneb 38 km kaugusel Lõuna-Ameerika mandrist. Tema soodne asukoht Kariibi mere saarena pakub avastamiseks ohtrasti idüllilisi randu. Margarita saar on ideaalse kliimaga - aasta keskmine temperatuur on +27 C ja saarel sajab üpris vähe. Idaosas asub saare pealinn Asuncion ning ööklubide ja poeparadiis Porlamar. Lääneosa (Macanao poolsaar) aga on metsik, mille randu külastavad põhiliselt kohalikud kalurid. Populaarsemad rannad on Playa el Agua, Playa Guacuco ja Playa el Tirano. Purjelauduritele sobib aga kõige paremini Playa el Yaque tänu oma rahulikule merele aga samas püsivatele tuultele.(8)

Kokkuvõte

Autor kirjeldab käesolevas referaadis Venezuela eluolu, majandust, vaatamisväärsusi jpm. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi majanduselu mõjutab nafta eksportimine ning naftahinna tõus ja langus. Venezuela on väga kaunis ja vaatamisväärsuste rohke maa nt Angeli juga, kuna autor sai väga palju huvitavat teada, tahab ta seda riiki kindlasti kunagi külastada. Heaks kogemusks peab autor pikema töö koostamist kus olid kasutusel mitmed allikad.

Kasutatud kirjandus

1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/venezuela_siimkornel.doc . 05.12.2008.
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Caracas . 09.01.2009.
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela .09.01.2009.
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Hugo_Ch%C3%A1vez .05.12.2008.
5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/venezuela_liinametskula.ht m .05.12.2008.
6. Kindersley, D. Maad ja rahvad . Tallinn: Varrak, 2000 .15.01.2008.
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Angeli_juga .15.01.2009.
8. http://www.wris.ee/op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=41 .15.01.2009.

Lisad

lisa 1