MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID (0)

Koeru Keskkool
MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID
Uurimistöö
Autor: Keith Tauden, 11. klass
Juhendaja : õp. Siret Pärtel
Koeru 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID 3
1.1. Füüsiline kompetentsus 4
1.2. Erialane kompetentsus 4
1.3. Emotsionaalne kompetentsus 4
1.4. Sotsiaalne kompetentsus 5
2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID 5
2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust 6
2.2. Mesilasperede tihedus 6
2.3. Ilmastikuolud 6
2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine 7
2.5. Taimede eelistamine 7
2.6. Putukate konkurents 7
3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID 8
3.1. Mesilaste haigused 9
3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused 9
3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased 10
KOKKUVÕTE 12
LISA 1. SUVEKUUDE KESKMISED SADEMED JA TEMPERATUURID 13
LISA 2. FOTOD HAIGETEST MESILASTEST 14
LISA 3. FOTOD MESILASTE KAHJURITEST 16
KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Käesolev uurimustöö käsitleb mesindust mõjutavaid tegureid. Teema valik tulenes uudishimust mesinduse vastu, mis sai alguse sugulaste mesindustalust, mida olen oma sünnist saati igal aastal külastatud ja kus eelmisel suvel sain esmakordselt ka tööd teha.
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida mesindust mõjutavaid tegureid, kuid kuna mesinduse teema on väga lai, siis otsustasin piirduda otseselt mesinikke, meesaaki ja mesilasi mõjutavate teguritega. Selleks, et tööeesmärk täita, tuli liigitada tegurid kolme valdkonda:

mesinikuga seotud tegurid;

meesaaki mõjutavad tegurid;

mesilastega seotud tegurid.
Uurimisülesanneteks on saada ülevaade kõikidest käsitletavatest teguritest ja uurida lähemalt nende mõju mesindusele. Materjali saamiseks küsitlesin mesinikest sugulasi ja hankisin materjali Internetist ning raamatukogu mesindusteemalistest raamatutest.
Uurimustöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse otseselt mesinikega seotuid tegureid, teises peatükis meesaagikuse tegureid ja kolmandas mesilaste elu mõjutavaid tegureid. Kõige mahukam neist on viimane peatükk. See koosneb peatükkidest, mis räägivad mesilaste haigustest ja kahjuritest.

1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID

Mesinikuga seotud tegurid on seotud mesiniku enda poolt teostavate tegemistega. Näiteks mesitarude külastamine, ehitamine, parandamine, erialaste teadmiste täiendamine, meesaagi turustamine, reklaamimine ja nii edasi.

1.1. Füüsiline kompetentsus

Ehk mesiniku tervisega seotud pädevus. Mesindamise juurde kuulub väga raske füüsiline töö, näiteks pikad tööpäevad ja rasked koormused, mis vajavad tõstmist või paigutamist. Oht on ka allergia tekkimisel, millega ametit pole võimalik pidada. (Sildnik, 2006). Mesinikuna ei saa töötada mesilasmürgi suhtes allergilised inimesed. Väga ohtliku allergilise tundlikkuse korral võib inimesel juba ühe mesilasnõela toimel kujuneda välja raske mürgistus. Mõne minutiga tekib hingamispuudulikkus ,  nahk muutub sinakaks ja inimene võib surra, kui kiiresti arstiabi ei saa. Veidi nõrgema allergiavormi korral kaasneb mesilase nõelamisega tugev paistetus, võib esineda külmavärinaid. Mitme mesilasnõela toimel võib sellise haige elu ohtu sattuda.
Seega tugev füüsiline tervis võib osutuda paljudes olukordades palju tähtsamaks kui erialased teadmised. Selles sain veenduda omal nahal, kui pidin tassima siseruumidesse sadu kärgedega korpusi ja ühe korpuse kaal võis ulatuda üle kahekümne kilo. Nõrgema selja jaoks võib olla selline koormus vägagi ohtlik.

1.2. Erialane kompetentsus

On mesiniku ametialased teadmised, oskused ja kogemuste kogum. See on vajalik kuna mesindus on väga mitmetahuline ja nagu autor mainib: ,,See on protsess, mis peab toimuma pidevalt, sest üllatusi jagub mesinduses küllaga’’. (Sildnik, 2006). Erialane kompetentsus aitab näiteks vältida mesilaste haigusi või siis avastada haigeid mesilasperesid juba varakult ning määrata kindlaks haigestumise põhjus. Mesiniku teadmisi oleks veel vaja näiteks mee töötlemisel, hoiustamisel ja turustamisel .

1.3. Emotsionaalne kompetentsus

Emotsionaalset pädevust on eelkõige vaja stressi jaoks. Mesindus on hooajaline tegevus ja kohustused panga ees jäävad tihtipeale hiljaks, võibki juhtuda, et raha ei jätku mõnikord lõunakohvikski kuna vahendusfirma on pankrotti läinud ja sinna kadunud ka mesiniku tähtis sissetulek. Seega stressija riskitaluvus peab olema üsna kõrge. Seda kõike suudavad tegelikult positiivselt mõjutada perekonnaliikmed, mistõttu on mesinduses pereettevõtted edukamad. (Sildnik, 2006).

1.4. Sotsiaalne kompetentsus

On oskus end ettevõttena ostjatele nähtavaks teha. Toetudes autori väitele, et kui ikka ennast nähtavaks või kuuldavaks teha ei suudeta, siis pole teid ka olemas, on vaja oskusi ja teadmisi, et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006).
Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist.

2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID

Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik .

2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust

Mesilane korjab taimedelt 40 - 60 milligrammi nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 kilomeetri kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. (Nõmmisto, 2009).
Mis on õige kaugus? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 meetrit. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest selle ala nektar on vajalik mustadeks päevadeks jätta. (Nõmmisto, 2009).
Mesilaspere vajab aastas eluks 80 - 90 kilogrammi mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150 - 180 kilogrammi mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18 - 30 kilogrammi mett pere kohta. (Nõmmisto, 2009).

2.2. Mesilasperede tihedus

Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3 - 4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. (Nõmmisto, 2009).

2.3. Ilmastikuolud

Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari . 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed ( pajud , murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009).
Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem.
Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust. Uurisin erinevaid hooaegasid 2007 – 2011 aastani ja võrdlesin nende meesaagikust. Tulemusena oli meerikkam suvi 2011. aastal. Meesaagikuste erinevused 5 aasta jooksul on toodud välja tabelis (Tabel 1). Erinevused tulenesid suvekuude niiskuse ja õhutemeratuuride erinevusest (Lisa 1).
Tabel 1. Meesaagikus 5 aasta jooksul
Aasta
Meekogus (kg)
2011
 
2010
 
2009
 
2008
 
2007
 
Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Ja viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi . (Nõmmisto, 2009).

2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine

Järgmiseks oleks mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. (Nõmmisto, 2009).
Mõju avaldab kindlasti ka maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 1 - 6 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. (Nõmmisto, 2009). See mõjutab mesilaste poolt korjatud nektari hulka kuna põhjapoolsematel kallakutel hakkavad taimed nektarit eritama 1 - 6 päeva hiljem. Selle mõju on suurem, kui sel kallakul kasvavad enamus mesilaste poolt külastavad taimed.

2.5. Taimede eelistamine

Viimaseks mainiks meesaagikust mõjutavaks teguriks oleks teatud taimede eelistamine. Peale viljapuude külastavad mesilased ka teisi taimi, kuid mis taimed täpsemalt nendest ’’teistest’’ meeldivad mesilastele, millised mitte?
Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas- kurereha , harilik käokannus, harilik hiirehernes , ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune , võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009).

2.6. Putukate konkurents

Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased , kimalased, kärbsed, liblikad , mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009).
Minu arvates, kui korralikult arvestada nende teguritega, siis meesaagikus Eesti aladel ei tohiks olla sugugi väike. Neid tegureid uurides, tundub, et Eestis mesindusega tegeleda ei ole sugugi võimatu. Nende teguritega on väga lähedased mesinikud ise, kuid peab tõdema, et siiski lähedasemad on neile mesilased ise, kuid ka neil on paar tõsisemat tegurit mesindamisega toimetulemise kõrval. Nende kahe teguri kohta on uuritud järgmises uurimustöö osas.

3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID

Et mesindamine saaks ilusti toimuda on väga oluline mesilaste heaolu ehk siis nende eest hoolitsemine ja soodsate elamistingimuste tagamine kuna iga aasta suremust mõjutavad puudulikud pidamistingimused, mis oleks järgmised: vähene mee- ja suiravaru talvepesas, nende halb kvaliteet, mesilaste veresugulus , ebasobivad tarud ja mesila asukohad ning halb hooldamine. ( Talts , 1977).

3.1. Mesilaste haigused

Iga mesinik peab oskama ära hoida mesilaste haigusi ja avastama neid juba varakult ning selgeks teha haigestumise põhjuse. (Talts, 1977).
Mesilaste haigustest on kõige sagedasemini esinenud nosematoosi. Selle põhjuseks on sügisesed halvad korjetingimused, soojad talved ja pikaleveninud külmad. (Talts, 1977).
Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks ( infektsioon - ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid . Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. ( Kulbin , Raudsepp , Vahenõmm, 1989).

3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused

Infektsioonhaigused (Lisa 2):

• ameerika haudmemädanik;
  
• euroopa haudmemädanik;
  
• kotthaue;
  
• askosferoos;
  
• melanoos;
  
• aspergilloos ehk kivihaue;
  
• viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs;
  
• suirahallitus.
  

Parasitaarhaigused (Lisa 2):

• akarapidoos ehk lesttaud;
  
• amöboos;
  
• brauloos;
  
• nosematoos ;
  
• varroatoos.
  

Mittenakkavad haigused (Lisa 2):

• haudme jahtumine ;
  
• mesilaste kõhulahtisus;
  
• mesilaste mürgistus;
  
• mesilaste nälgimine.
  

3.3. Mesilaste kahjurid ja vaenlased

Mesilasperedele suuri kahjusid toovad suur- ja väike kärjeleedik, harilik nahanäkk ja harilik teesklane, kuid suuri kahjusid võivad tuua ka tarus elutsevad kõrvahargid, mardikad ja teised putukad ning mitmesugused lestad , sest nende tungimine ühest mesilasperest teise võib kaasa tuua nakkushaiguste leviku, kuigi nad võivad toituda ainult surnud mesilastest, haudmest ja tarulangetisest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Suuri kahjusid võivad tuua mesilasperedele ka need putukad, linnud ja loomad, kes hävitavad mesilasi. Nad võivad oma tegevusega olla samaaegselt nii vaenlased kui ka kahjurid. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Kärjeleedik on kogu maailmas levinud ohtlikumaid kärjekahjureid ja mesilaste haiguste levitajaid. Sobivaimaks elupaigaks on kärjeleedikutele abasanitaarsetes tingimustes, lohakalt peetavais mesilais. Nende paljunemine on kiire kuna emane suur kärjeleedik muneb oma 26-päevalise elu jooksul 400 - 1000 muna. Munad arenevad 5 - 10 päeva ja seejärel kooruvad röövikud, kes tarvitavad toiduks kärjemassi ning rikuvad seega hulgaliselt kärjekannusid oma käikudega ja siidise võrguga, mis on neile kaitseks teiste vaenlaste eest. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Harilik teesklane (Lisa 3) on 3 - 4 millimeetri pikkune, kollaste tundlatega ning punakaspruunide kattetiibadega mardikas, kes sobivates tingimustes võib munast valmikuni areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on tagakeha tipul tugevad tangjad lisandid. Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab ta ka mett, surnud ja haigeid mesilasi ning võib tarus levitada mesilaste nakkushaigusi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Soomuklane on välimuselt kuni 10 millimeetri pikkune, hõbehallide soomustega kaetud, kahe harjasja tundlaga, tiibadeta, kolme tagakehalisandiga elavalt liikuv putukas , kes eelistab niiskeid ja sooje ruume . Soomuklased liiguvad alles videvikus söögiotsinguile. Toituvad nad meest, tarupõhjalt leiduvast prahist ja panipaikades olevast suhkrust. Nende soodsad elutingimused on liigniiske keskkond ning tuulutamata tarud või laod . (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Lestad ei ole paljale silmale nähtavad. Toiduks on neile suiras olev valk, mille tõttu nietatakse neid ka suiralestadeks. Piisavas niiskuses 25 - 30 oC ruumis võivad lestad suira pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Sipelgatest tülikamad on meil mullamurelased, kes võivad mesindusele tunduvat kahju teha. Nad ehitavad oma kaevandpesi mullas või pesitsevad kändude koore ja kivide all. Kui nad tarude toppematerjalis hakkavad pesitsema, siis on neid sealt üsna raske välja ajada. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Mesilashunt (Lisa 3) on välimuselt herilasega väga sarnane putukas, kuid pea on tal tunduvalt suurema ningvarustatud tugevate suistega. Emane mesilashunt uuristab 25 - 40 päevase elujooksul lagedale, rohukamarata maapinda 4 - 8 pesa, kuhu ta paneb kõikidesse pesadesse 3 - 8 surmatud mesilast ning muna muneb ta ainult ühe mesilase rindmikule. Kuna mesilased on ainsad kes sobivad mesilashundi vagla söödaks, siis on mesilashundi elu ilm mesilasteta võimatu. Vaglast areneb välja nukk , mis talvitub ja valmik väljub kevadel. Täiskasvanud mesilashunt toitub aga mesilaste meepõiesisaldisest, mille saab ta surmatud mesilase tagakehale surudes . (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Tondihobu (Lisa 3) on hästiarenenud rindmiku , suurte võimsate lõugadega ja pika tagakehaga kiililiste seltsi kuuluv röövputukas. Ta keha pikkus ulatub 70 millimeetrini. Vastsed elavad tal vees. Tondihobud peavad jahti mitmetele putukatele (sääsed, parmud jt.). Kui tondihobusid on massiliselt, võivad nad mesilale suurt kahju tekitada, hävitades palju lennumesilasi.. Pärast lühikest röövlendu tondihobu poolt võib mesilas maast leida palju surnuid mesilasi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Koduhiir koos teiste hiirlastega toovad mesindusele palju kahju. Nad levitavad mesilaste haigusid, tungivad tarudesse, rikuvad kärgi, hävitavad mett, suira ja mesilasi. Kärjehoidlates ja ladudes võivad nad rikkuda kärgi igal aastaajal. Mesilased ei kannata hiirte lõhna ega taasta väherikutud kärgi ning need tuleks vahaks sulatada. Suvel võib harva hiirt tarus leida. Sügisel aga tungivad tarudesse laiadest lennuavadest, tarusolevatest pragudest ja aukude kaudu ning pesitsevad kattematerjalis. Hiired pesitsevad tarus, kui taru langetises leidub hiirte väljaheiteid ja söödud mesilaste jalgu , tiibu ja kehalülisid. Eriti suurt kahju tekitavad nad talvel, kui mesinik pole korralikult pikemat aega peresid kontrollinud. Hiired häirivad peret, kes kasutavad talvel rohkem sööta, mis võib põhjustada kõhulahtisust ja seejärel hukkumist. Tarus on samuti rohkem langetist, pere muutub nõrgaks või hukkub. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).

KOKKUVÕTE

Uurimisülesanne oli saada ülevaade kõikidest käsitletavatest teguritest ja uurida lähemalt nende mõju mesindusele. Siinses uurimustöös käsitlesin mitmeid tegureid, mida saab põhjalikumalt veel palju rohkem uurida. Uurimustööd tehes sain teada nende tegurite põhilisemaid külgi, mis mõjutavad mesinikke, meesaaki ja mesilasi.
Käesolev töö aitab saada suurepärase ülevaate mesindusele, inimesele kes mesindusega väga tihti kokku ei puutu .
Mind aitasid selle uurimustöö tegemisel juhendaja Siret Pärtel, mesinikest sugulased ja kirjalikud allikad.
Kokkuvõtteks võib väita, et uurimustöö tulemusena sain mesinikke, meesaaki ja mesilasi mõjutavatest teguritest piisava ülevaate.

LISA 1. SUVEKUUDE KESKMISED SADEMED JA TEMPERATUURID

Suvekuude keskmised temperatuurid ( EMHI , 2007 - 2012)
Suvekuude keskmised sademed (EMHI, 2007 - 2011)

LISA 2. FOTOD HAIGETEST MESILASTEST

Mesilase mürgistus (2009)
Nosematoos (2011)
Ameerika – haudmemädanik (Tabor, 2008)

LISA 3. FOTOD MESILASTE KAHJURITEST

Harilik teesklane
Mesilashunt
Pruun-tondihobu (Darkone, 2005)

KASUTATUD KIRJANDUS

Kulbin, V., Raudsepp, N., Vahenõmm, V. 1989. Mesilaste haigused ja kahjurid. Tallinn: Valgus.
Nõmmisto, I. 2009. Millised tegurid mõjutavad meesaaki? http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mes i. 07.04.2012.
Sildnik, A. 2006. Mesindamine on protsess. http://mesindus.ee/files/Mesinik . 07.04.2012.
Talts, H. 1977. Üldandmeid mesilaste haiguste kohta. Talllinn: Valgus.
Mesilaste haigused. http://www.eau.ee/~aland/6meshaig.pdf .
Temperatuuride ja sademete aasta kokkuvõtted. http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&aasta_k=1 .
18