Konspekt Vana-Kreeka ajaloost (19)

VANA-KREEKA
 
Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta -Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood .
Kreeta-Mükeene – Kujunes umbes 2000 – 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb „ Trooja sõja“ temaatika .
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 – 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt . Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine.
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 – 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase „Theogoreia“.
Umbes 500 – 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid , Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis „Kettaheitja“ ja „ Odakandja “.
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 – 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh . Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest . Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda).
Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus.
Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine ), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise , Ištari, Dionysose jt. jumalate kultus .
Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus
Kreeta kultuur kujunes 2000 – 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult dešifreeritud.
Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee . Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa „kükloopsete“ müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis – nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi.
Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid .
Kreeka polis ja valitsemisvormid
Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud . Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas ( kogukond tervikuna ) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia , demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm.
Sparta ja Ateena
Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas , Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek.
Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid ). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi.
Vana-Kreeka teadlased
Pythagoras –> matemaatik , maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel ( Pythagorase teoreem )
Hippokrates –> arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi ( Hippokratese vanne )
Herodotos –> ajaloo ja etnoloogia isa („ Historia “)
Platon
Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad . Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe . Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog „Riik“. Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
Kreeka teater
Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana .
Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra , mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee . Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale . Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis . Pidustusele valiti välja kuus etendust, kolm lõbusat näitemängu e. komöödiat ning kolm tõsise sisuga teost e. tragöödiat. Nende kõigi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja . Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna . Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süžeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva.
Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus.
Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos („Oresteia“) ja Sophokles („Kuningas Oidipus “)
Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile.
Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?:
* Perikles - Ateena riigimees , teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme.
Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu .
Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku.
* Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik . Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet.
* Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast.
* Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose “ Ilias ” ja “Odüsseia” autoriks . Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana.
*Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione.
*Aischylos - kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Ta lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osakaalu kooriosade arvelt, kujundas ilmekad , jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. “Aheldatud Prometheus”
*Sophokles  - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja(“ Antigone ”,” Kuningas Oidipus”, “Elektra”). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega.
* Thales - kreeka filosoof . Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm. Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine.
* Anaximandros - kreeka filosoof , kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose “Loodusest” autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast .
*Demokritos - kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid , seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos “Väike diakosmos”. Kirjutas uurimusi astronoomia ,füüsika, matemaatika jm aladelt.
*Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom . Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna (pütagoreism), mis oli ka poliitiliselt mõjukas salaühing. Keskne oli arvu, kui kosmogoonilise alge käsitus. Antiikaja lõpus kirjutati tema elust ja legendidest selle kohta 4 mahukat biograafiat.
*Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted.
*Herodotos - kreeka ajaloolane , nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maadeja rahvaste kohta. Säilinud teos “Historia”,mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr
* Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse.
*Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis (“Pidujooming”, “Phaidon”, “Riik”)
* Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.