Loodus (0)

Loodus
Alvaro-Mati Viilver
16.03.2014
Loodusreostus
Reostus  tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab 
inimest, loodust või keskkonda.
 
Keskkonnareostuse  piiramine  on  üks   suuremaid   probleeme  maailmas.  Peagi  võivad 
suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja 
surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama.
VING JA  HAIS
Autod  ja  tehased  paiskavad  õhku  ohtlikke  aineid.  Mõned  gaasid  kogunevad 
vihmapilvedesse,  nii  tekivad  ohtlikud   happevihmad .  Süsinikdioksiid  on  üks  nn. 
“kasvuhoonegaasidest”, mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC 
gaasid  (klorofluorosüsivesinikud)  hävitavad  aga  Maad  ümbritsevat  osoonkihti,  mis 
kaitseb  meid  ohtliku  kiirguse  eest.  Ka  liigkõva  müra  on   keskkonnasaaste ,  mis  mõjub 
tervisele halvasti.
 
Reostus
 * PRÜGIMÄED
Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna. 
Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust 
aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on 
loodusele  kahjulikud veel ka tuhandete aastate pärast. 
SURNUD JÕED
Jõgedesse suunatud tööstuslikud jäätmed võivad tappa ka jões elanud 
elusorganismid . Vette sattunud väetised panevad vohama  vetikad , need aga 
tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel  kalad  ja taimed hukkuvad. 
Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse 
ja jõgedesse juhtimist.
Click to edit Master text styles
PRÜGIMÄGI
Second level
Third level
Fourth  level
Fifth level
Tavaliselt on inimestel 
laiskuse tõttu komme  kahjuks 
mõtlematult prügi igale 
poole laiali loopida, mis 
reostab meie endi loodust ja 
keskkonda kus me elame. 
Laiali olev prügi vales kohas 
on väga inetu ja loodust 
saastav, kuid kahjuks 
inimesed selle peale ei mõtle 
ega viitsi ka prügi ettenähtud 
kohta viia või kodus 
sorteerida. Lihtsam on ikka 
loodusesse  visata . See on 
väga inetu tegu!
Surnud jõed
Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti  reostunud . Mitmeid 
huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et 
nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks. 
Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval  reoveed , mis lähtuvad nii kodustest 
majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga 
kahjulikke  aineid läbi  tervete  mandrite, reostades sealjuures loomade 
elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka  merd .
Reostuse põhjused
Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. 
Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km 
ulatuses jõgesid oli “surnud”. Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, 
keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda 
halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad  talviti . 
Seetõttu on nende isepuhastumisvõime väike ja hapnik lõpeb talvel kergesti. 
Ka mürkide aurustumine on  aeglasem .
TÖÖSTUS: Euroopa jõgedesse lastakse igal aastal  miljoneid   tonne  hõbedat, 
vaske, elavhõbedat,  tsinki  ja  arseeni  sisaldavaid ühendeid. Jõgedesse jõuavad 
ka vihmavees sisalduvad kahjulikud ained. Kütuste põlemisel paiskub õhku 
suur hulk vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi. Päikesevalgus muudab nad 
väävel- ja lämmastikhappeks, mis pöörduvad maapinnale tagasi 
happevihmade näol.
Reostuse põhjused
REOVEED: 1989. aastal valati ainuüksi Suurbritannias jõgedesse 1,4 
miljardit heitvett. Enamik jõuab sellest ojade ja jõgede kaudu otse merre. 
Reovetes leiduvad mürkained  toetavad  seente – orgaanilistest jäätmetest 
toituvate bakterite arengut.  Bakterid  levivad rohelistele taimedele ning 
kasutavad ära vees sisalduva hapniku, põhjustades taimede ja loomade 
surma.
PÕLLUMAJANDUS:  Pestitsiidid , kunstväetised ning  herbitsiidid  imbuvad 
vihmade ajal pinnase kaudu jõgedesse, lisades oma osa vees olevatele 
mürkidele.
KALAKASVATUS: On omamoodi irooniline, et kalakasvandused, mis 
üritavad taastada reostuse poolt hävitatud lõhe- ja forellipopulatsioone, 
vähendavad muude loomade ellujäämisvõimalusi. Pestitsiidide kasutamine 
liigsete veeputukate hävitamisel ohustab tõsiselt vähke, krabilisi ja molluskeid.
LEMLELISTE VOHAMINE
Puhastusseadmetest, tööstusettevõtetest ning põldudelt jõgedesse 
jõudvad lämmastiku- ja fosforiühendid põhjustavad protsessi, mida 
nimetatakse vee eutroofiaks – toitainete rohkusest põhjustatud 
intensiivseks taimestiku arenguks, mis on eriti ohtlik seisvatele vetele. 
Lemlelised katavad kasvades mineraaliderikka vee pinna rohelise 
kihina, seetõttu ei ulatu valgus teiste taimedeni ning need hukkuvad. 
Lagunedes kasutavad hukkunud taimed ära vees  leiduva  hapniku 
jäägid, mis omakorda põhjustab kalade ja teiste vees  elavate  loomade 
lämbumise.
 
MÕJU LOOMASTIKULE
Veereostus puudutab esmajärjekorras erinevaid söögikõlbulikke kalaliike.  Forellid  ja 
lõhed vajavad külma, hapnikurikast vett. Mitmete Euroopa jõgedes on nende kalade 
arvukus peaaegu nullilähedane. Ka visad kalad – karpkalad,  haugid , linaskid ja latikad, 
kes on  harjunud  elama madalama hapnikusisaldusega ning soojemates vetes, hävitavad 
vees lahustuvate kahjulike ainete tagajärjel. Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi 
viidud  uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli  latikas  seal äärmiselt 
arvukas, tänasel päeval on see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu 
on Euroopa jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur 
kogus mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja kaadmiumi 
sisaldavaid  sooli , mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime.
 JÕGEDE REOSTATUS – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM
Reostuse ärahoidmine
MIDA SAAKS ÄRA TEHA?
Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja kasutatud 
mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud kohtades.
Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist.
Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate 
rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.
Eelista mahepõllundustooteid, mille kasvatamisel pole keskkonda liigsete 
kemikaalidega mürgitatud.
Toeta kohalikke keskkonnakaitseliikumisi, mis osalevad vete kaitsmisel.
Aita kaasa info levitamisele vete reostust põhjustavate ettevõtete ja meetodite 
kohta ja toeta seaduste vastuvõtmist, mis aitaksid vete  seisundit  kontrollida.
Surnud jõed
Siin on  kambja  järve 
Click to edit Master text styles
Second level
kaldaäärsed surnud kalad ses 
Third level
Fourth level
surid hapniku puudusesse ja 
Fifth level
paksu jääkihi tõttu. Jõgesi 
reostavad ja ohustavad 
paljud tegevused nagu 
reoveed, põllumajandus ja 
kalakasvandus. Neil kõigil 
on suur kahju jõgedele, mille 
tõttu surevad 
veeloomastikud, vetikad 
vohavad ja kulutavad ära 
hapniku. Jõgede kontrolli 
tuleks hakata  RANGELT  
kontrollima. 
Turba kaevandamine
Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse  turvast , mille varu ulatub 1,64 
miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni.
Ohtu  raba  turbatootmisala
Eestis on  turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal 
kohal. 18. sajandi lõpus algas suuremas mahus  turba kaevandamine ning seda 
kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. 
sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300.
Turba kasutamine suurenes 20. sajandi alguses, kuna turvas oli 
elektrijaamades põhiliseks kütteaineks. Aastatel 1925–1935 võeti puit 
küttemajanduses laialdasemalt kasutusele ning turba osatähtsus vähenes. Veidi 
hiljem algatati  metsaraie  pidurdamiseks kütusereform ning turbakütuste 
osakaalu  suurendati.
Alusturba kaevandamine suurenes 1960. aastatel ning kaevandamist hakati 
riigi poolt  rahastama .
Freesturba kaevandamist alustati 1938. aastal ning kaevandamine kasvas 
kiiresti, sest suurenes nõudlus aiandusliku- ja alusturba järgi. Kodumaise 
freesturba kasutamine on tänapäeval vähenenud, kuid kaevandamine 
ekspordiks on suurenenud 116 000 tonnilt kuni miljoni tonnini 2008. aastaks. 
Tõenäoliselt jätkub freesturba eksport ka edaspidi, kuna kõrgekvaliteetse 
rabaturba varud on Lääne-Euroopas piiratud. Eesti on maailmas aiandusturba 
ekspordimahu poolest 3.–4. kohal.
1980. aastatel oli kaevandamise maht maksimaalne (kuni 2,8 miljonit tonni), 
kuna hakati kaevandama väetusturvast. 1976. aastal oli kõige suurem 
briketitoodang (340 000 tonni). Kaevandamise aastane maht pole 1990. 
aastate algusest ületanud 1,5 miljoni tonni piiri.
Kaevandatavate turbaväljade kogupindala on praegu 20 281 ha. Kaevandamine on 
lõpetatatud umbes 15 000 hektaril. Sellest tulenevalt võib järeldada, et otseselt on turba 
kaevandamisega  hävitatud umbes 30 000 hektarit rabasid ning umbes sama palju on 
kaevandamise naabrusmõju tagajärjel  kaudselt  kahjustatud rabasid. Järelikult võib 
Eestis turbakaevandamise tõttu kuivendatud rabakoosluste pindala ulatuda 50 000–60 
000 hektarini.
Iga aastaga suureneb kaevandamise tõttu  ammendatud  ja hüljatud turbaväljade pindala. 
2009. aastal lõpetatud märgalade inventuurimise põhjal ulatub nende pindala 9371 
hektarini, paaril järgmisel aastakümnel suureneb see pindala enam kui kaks korda. 
Ammendatud turbaväljad avaldavad ümbruskonna veerežiimile negatiivset mõju ning 
need on ka kasvuhoonegaaside allikaks, samuti suurendavad põlengute riski, 
vähendavad bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Seega on Eestis kaevandamise 
poolt kahjustatud rabade ja siirdesoode  kasvuhooneefekt  ligikaudu 10 korda suurem 
sellest, kui need alad oleksid looduslikus olekus.
Ohtu raba turbatootmisala
Siin pildil on näha Ohtu raba turbatoomis ala, kus 
kaevandatakse olulist turvast.
Rabade ja  soode  
Click to edit Master text styles
kuivendamine
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kahjuks on tänapäeva 
inimestel kombeks  soid  ja 
rabasid kuivendada, et saada 
kaevandada  turvast. Kuid 
soode ja rabade 
kuivendamisel hakkab see 
välja surema ja on ohuks seal 
elavatele loomadele. Näiteks 
raba rebane, sipelgad  ja 
kalad. Õnneks on hakatud 
nüüd rabasi ka looduskaitse 
aladeks lisama ning nüüd on 
osades kohtades nende 
kuivendamine seadusega 
keelatud.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Loodust ja looduse  osasi  
tuleks kaitsta mitte neid 
hävitada ega oma soovi järgi 
muuta. Rabad on meile kõige 
olulisemad õhusaastuse 
puhastajatena ning 
rabaloomade elukoht. 
Turbakaevandamisel 
väheneb seda kiirelt kuid 
tagasi tekib see 
katastroofilise aeglasusega 
ning seetõttu, ei suuda raba 
inimese poolt tekitatud kahju 
vajalikuks tähtajaks 
likvideerida  ning võib välja 
surra.
Mets
      Mis on mets?
Mets on  taimekooslus , kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli 
raske määrata. Kõige üldisemalt võib  metsad  jaotada kahte suurde rühma: aru- ja  soometsad . 
Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke 
(looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis 
on  metsadega  kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, 
lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad.
      Millised taimed kasvavad metsas?
Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud 
kindlad taimeliigid, mis sõltuvad  vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed 
(puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed  rohttaimed  saavad kasvada vaid 
hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired 
ei suuda läbi puuvõrade  tungida , kasvavad  varjutaimed  või puuduvad rohttaimed hoopis.
Kuidas kujunevad metsad?
Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad 
kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel 
on aga  salumetsad . Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning 
soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa 
maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus –- alguses 
valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega.
Milline on inimtegevuse mõju metsadele?
Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid 
selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb 
praht, algupärane  taimkate  kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad 
muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad 
varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest 
niiskuslembesed taimed.
Mis tähtsus on metsadel?
Metsad on elupaigaks paljudele  taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene 
küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest 
korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna 
tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja 
lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad  
veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra 
eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest  gaasidest . 1 ha 
männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust 
süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas 
umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab 
hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks 
auto  kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude 
hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab 
tervist ja suurendab töövõimet.
Mest
Mets on eluks vajalik resurss, mida tuleb kaitsta ja 
hoida puhta õhu ja seal elavate loodmade nimel!
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Metsade häving
Fourth level
Fifth level
Kuna me oleme nii 
nõudlikud, siis hävitatakse 
suurtes  kogustes  metsa, et 
neile paberit teha, et kütet 
saada ja paljudeks teisteks 
tegevusteks. Kuid me ei 
mõtle metsas elavatele 
loomadele ja sellele kui 
oluline meile mets on. Me 
ainult tahame kõike hävitada 
mitte kaitsta. Me ei hooli 
millestki  enne kui valusad 
tagajärjed käes. Mets on 
puhta õhu puhastajana väga 
oluline ressurss.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Me peame hakkama 
säästlikumalt oma 
resurssedega tegelema, 
kuna liigse kulutuse tõttu 
hävitame me endi 
keskkonda kus me ise 
elame ja see kahjustab ka 
loodust. Metsadel on 2 
tähtsat omadust:
Loomade elu ja 
varjupaiks
•
Saastatud õhupuhastaja.
Me peame hakkama metsi 
rohkem hoidma, mitte neid 
hävitama.
Lõpetuseks
Meie oleme ise enda looduse  kujundajad , kaitsjad ja tuleviku määrajad. Kui me 
tahame parema, puhtamat ja korralikuma elu ka tulevikus peame me hakkame 
rohkem  hoolima loodusest, seda uurima, kaitsma ja hoidma. Loodus ja selle osad 
on nii meile, loomadele kui ka loodusele endale olulised. Metsad puhastavad 
saastatud õhku ja on metsloomadele ning putukatele koduks. Mets kingib meile 
marju, lilli ja seeni. Ka kütet saab metsast, kuid seda tuleb tarbida mõistlikus 
koguses. Iga loodusresurssi võib kasutada kuid peab kasutama mõistlikus 
koguses. Igalt looduse osalt saame me midagi vastu. Näiteks mets-seened, marjad , 
küte ja lilled; Meri/Järv- kalad , vesi; Rabad/ Sood - marjad, lilled, loomade 
elupaik, seened. Kui meie oleme looduse vastu  helde , on loodus ka meie vastu 
helde. Hinnake loodust ja loodus hindab teid. Hoolige meid ümbritsevast rohkem. 
Kõik mis on meile eluks antud on vajalik ja meie ei tohi seda ei muuta ega 
hävitada. See on meile antud ja me peame seda hoidma ning hindama . HOIA JA 
KAITSE LOODUST NING HINDA SEDA!!! SEE ON MEILE OLULINE!!!

Document Outline

• Slide 1
• Loodusreostus
• Reostus
• PRÜGIMÄGI
• Surnud jõed
• Reostuse põhjused
• Reostuse põhjused
• Slide 8
• Slide 9
• Reostuse ärahoidmine
• Surnud jõed
• Turba kaevandamine
• Slide 13
• Slide 14
• Ohtu raba turbatootmisala
• Rabade ja soode kuivendamine
• Slide 17
• Mets
• Slide 19
• Slide 20
• Mest
• Metsade häving
• Slide 23
• Lõpetuseks