saepuru ja puidukoore kuhjatiste (ladustatava mahuga üle 5 000 m3 kumbki), omavaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m. Saepuru, puidukoore ja -hakke lahtiste kuhjatiste allservas peab paiknema tuletõrjetehnika läbipääsukohtades mittepõlevast materjalist piire kuhjatise laialivalgumise vältimiseks. Tuleohutuskujad naabruses paiknevate teise kinnistu tööstushoonete ja ladudeni määratakse ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete põhjal ning kuja elamute ja üldkasutatavate hooneteni peab olema vähemalt 40 m. Palkide virnastamise platside kvartalid summaarse pinnaga kuni 10 ha eraldatakse üksteisest tuleohutuskujadega vähemalt 25 m. Juurdesõiduteed tuletõrje- ja päästetehnikale palkide virnastamise platsi kvartalitele peavad märja hoiutehnoloogia korral olema kahest küljest ja kuiva hoiutehnoloogia korral kolmest küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed
KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste käive on maksuvaba (vt KMS § 16). 39. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi – majanduse koosseisu kuuluvad toidu ja rõivaste hankimine, elamute ehitamine ja kütmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine. Majandus hõlmab ettevõtteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. 40. Majanduskasv - tootmisharu (toodangu) suurenemine ehk arvestatakse kõiki majanduses toodetud kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Täpsemini nimetatakse majanduskasvuks riigi hüviste tootmise suurenemist mingil kindlal perioodil. Sõltub:
kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu. Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast linn-muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal
elektrikaableid ning muid tehnovõrke). Need võivad tulevikus olla mõningaseks probleemiks, kui on tarvis näiteks lisamaad kraavide kaevamiseks ja teekonstruktsiooni laiendamiseks. Üheksakümnendate aastate lõpus maareformi käigus riigi omandisse jäetud transpordimaa ulatus ei ole hetkel enam paljudel juhtudel piisav avalikult kasutatavatel teedel teehoiu korraldamiseks. 18 Teostanud elamute läheduses olevatel kruusateede lõikudel perioodiliselt tolmutõrjet Ca Cl2-ga. Suurimaks probleemiks kruusateede juures on tolmu mõju keskkonnale ja selle suurus sõltub enim elanikkonna paiknemisest ja liiklussagedusest. Kahjuks ei ole meil vastupidiselt põhjanaabritele võimalik kasutada materjale, millest saaks ehitada sideainega töötlemata peaaegu tolmuvabu katteid (graniitkillustik ja väike kogus savi)
Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale
· kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid
1710. aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Vene valitsus siiski kohalikesse koolidesse hästi ei suhtunud ja mingeid erilisi muudatusi hariduselus ei toimunud. Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eestis ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujuks Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute elamute valmistamiseks Tallinna kutsuti mitmesuguseid meistreid välismaalt. PEETER I JA SANKT PETERBURG Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703 asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja
c)) muutused rahaturul on mõjutanud j elamuehituse turgu g teistest sektoritest rohkem 41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõte 1. Põhiline järeldus on see, et investeeringud on ebastabiilsused. 2. Elamuehitus on heitlikum investeeringute osa, suuremalt jaolt seetõttu, et protsendimäär on elamute tarbimiskulude tähtsam osa ning protsendimäärad ise on äärmiselt heitlikud. 3. Rahvusvahelised sündmused võivad tuua suuri portfell- ja otseinvesteeringuid välismaalastelt, millel on samuti destabiliseeriv mõju. 4. Majanduspoliitika esmane eesmärk on majanduse stabiliseerimine. Kõige parem poliitika oleks selline, mis stabiliseeriks investeeringuid. Sellest faktist on poliitikud aru saanud, kuid praktilistel eesmärkidel on investeerimispoliitika
15. saj tekkis omapärane ja iseseisev ehituskunst. Eestimaa muudes osades, ka Tartus, ei saavutanud sakraalehituskunst sel perioodil enam endist ulatust ega kunstilist mõjuvust. Ei ole seal ka kabalinnale omast mõjuka elulaadile omaseid hooneid ja elamuid. Tallinnas moodustavad hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute püstitamisega 15-16 sajandil Pühavaimu kirik: (torniga) Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai võlvid. Tallinna Toomkirik: Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata. Pikihoone kaeti servjoonvõlvidega, mis kujunes valitsevaks võlvitüübiks Põhja-Eesti hilisgooti võlvruumides. Võlvikud on seotud tugevate
Tuuleenergia õigustab end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Madalama keskmise tuulekiiruse puhul ei ole tuulikute rajamine otstarbekas. Tuulikud segavad lindude lendu. Eestis rajatud tuulepargi rajamises kaheldi pikalt, sest kardeti sinna sisse lendavate lindude pärast. Tuulikutiivaga pihta saanud linnud hukkuvad väga sageli, kergemini pääsenud kaotavad lennuvõime. Tuulikud tekitavad müra. Seetõttu ei saa tuulikuid rajada elamute lähedale. Tuulikute rajamisel tekkivad tuulikupargid rikuvad maastikupilti. See ei ole tänapäeval õnneks enam eriti suur probleem, sest viimasel ajal on tuulikuid hakatud nii disainima, et nad paremini maastikupilti sobiksid ja vähem välja paistaksid. · Elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem. · Kui aga tuuleenergia osakaal tõuseks juba mitme protsendini, tekiks probleeme reservvõimsuste osas.
kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem olid ka tarvas ja metssiga. Esimesed kunstiilmingud olid keskmisel kiviajal. Eestis olid nendeks sarvest kujud. Neoliitikum(noor kiviaeg)- olid esimesed savinõud umbes 5000 a eKr. Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS??
ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Ökoloogilise jalajäljega näidatakse, kui palju inimkond, riik või linn-maa ökosüsteemi teenuseid tarbib ja kas see tarbimine on looduse taastumisvõime piirides, kuid ei näita ära majandusseoseid ega taastumatute loodusvarade tarbimist. Eesti ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja eelkõige vähendada fossiilkütuste ja energia kogutarbimist – elamute elektri- ja küttetarbimist, muuta transpordisüsteemi jalakäija, jalgratturi- ning ühistranspordisõbralikumaks ning ohjeldada autotranspordi kasvu. 10. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule, olukord Eestis. Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond
läbilaskvuse ligikaudse määramise järgi jääb konfliktpunktis kriitiline liiklussagedus vahemikku 1100 a/h kuni 1300 a/h, tuleb ka planeerimise tasandil sooritada täpsem läbilaskvuse kontrollarvutus, mis arvestab ristmiku plaanilahendust ja konkreetset liikluskorraldust. Mis on parkimisnormatiiv, milles erineb normatiivi käsitlus kesklinnas ja äärelinnas parkimisnormativ = parkimiskoht/suletud brutopinna m2 Ehitiste ja elamute parkimisnormatiive (tabelid 9.1, 9.2 ja 9.3) tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima lubatud väärtusena. Leitud parkimiskohtade arvu võib poolte (arendaja ja linnavalitsus) kokkuleppel vastava põhjenduse korral vähendada. Korruselamute ja väikeelamute ala standardid on vähimad. Nende alusel leitud parkimiskohtade arvu võib vastava põhjenduse korral muuta poolte kokkuleppel suurendada. Sõiduauto parkimiskoha mõõdud Sõiduauto parkimiskoha normaalne vähim laius on 2,5 m ja
aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad; Sotsiaalne ebaõiglus eluasemete jaotamisel ,,teened" jaotamise aluseks; Teenuste ja elamufondi nigel kvaliteet; Hariduspoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus haridusele.
AS Eerungi potentsiaalne maht sellel turul on 0,5 MEUR, ehk 0,026%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahtude kasvu. Suurbritannia elanike arv on 59,8 miljonit inimest ja seal on veidi üle 25 miljoni kodumajapidamise Tõus mööbli müügimahus pikema ajavahemiku jooksul asendus 2001. aastal seisakuga hoolimata 5% hindade inflatsioonist. Seisaku perioodil vähendas oma kulutusi just suuremate sissetulekutega perede grupp. Samuti vähendas elamute hindade tõus ostmise aktiivsust. Tootegrupid nagu söögilauakomplektid, rahvuslik- ja puhkemööbel, RTA ning lastemööbel kasvasid 1999-2002. aastal. Suurbritannia mööbliturg polariseerub raha-väärtus suhte ja kuulsate tootjanimede vahel. Vahemiku täidab kasvav valik erineva kvaliteedi, disaini ja stiiliga mööblit. Turu suundumust võib iseloomustada alljärgnevalt: 1. Vaba aja veetmine kodus soodustab nõudlust TV/video aluste ja muu vabaaja mööbli osas; 2
tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilise vabariigi ja keisririigi perioodil rajati suuremate majade taha veel sammaskäiguga piiratud aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtuks eraldi ruum. Linnaelu arenguga muutus teataval määral ka arhitektuuri ilme. Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatas Rooma elanike arv oletatavasti peaaegu miljonini ning see tingis ulatusliku, kuid samas kohati üsna kiirustava ja lohaka elamuehituse. Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutuseks. Eriti palju oli neid elamuid Rooma sadamas Ostias. Kuid maailmariigi pealinn nõudis ka arvukaid ühiskondlikke ehitisi. Varasem juhuslikku laadi ehitustegevus asendus keisrite ajal Rooma
leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka
küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektri- generaatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia üle- kandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks. Elektrienergiat toodetakse jaamades, mis jaotatakse neis kasutatavate energiakandjate järgi soojus-, aatomi- ja hüdroelektri- jaamadeks. On olemas jaamu, mis kasutavad tuule- ja päikesekiirte soojusenergiat. Need on väikese võimsusega energiaallikad, mis on ette nähtud suurtest jaamadest ja süsteemivõrkudest kaugel olevate
Need muretsege mänguasjade kauplusest! 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija Ohutu mängukeskkond vähendab tunduvalt vigastuste saamise riski. Koduõu või korterelamu ümbrus, mis on väikelapsele mängumaaks, on vaja turvalisuse suhtes üle vaadata ning ohutegurid kõrvaldada. Maja küljes ei tohiks näiteks olla maani ulatuvat tuletõrjeredelit, mida mööda saab laps üles ronida, varisemisohtlikku puuriita või teisi ohtusid. Uute elamute planeerimisel tuleks alles jätta looduslikku metsa ja rohumaad. Küllaldaselt ruumi peaks jääma ka turvalisuse nõuetele vastava mänguväljaku ehitamiseks. Mänguväljaku ehitamisel peab silmas pidama ohutusnõudeid. Erinevate tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu kokkupõrget pehmendava materjaliga
valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. 30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I); *avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele ning avaliku sektori töötajate palgakulud (G); *kaupade ja teenuste eksport (X ). AD = C + I + G + (X M) 31. Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine sõltub rahvamajanduse käsutuses olevatest tootmisressurssidest ja tootmistehnoloogiatest.
Suur osa nendest gooti stiilis kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega. Neis enamasti väheldastes kirikutes ei läinud vaja tugikaari, ka on nad kasinalt kaunistatud. Ometi annavad lihtsus ja kohalik ehitusmaterjal neile omamoodi karge võlu. Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn-muuseumi. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud.
...................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elamute põrandad ........................................................................................................................... 17 3. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU EKSTSENTRILISUS................................................................................. 19 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL .................................................................................................... 24 4.1.1 Lõige (Nihe) .............................................................................
väikesed. Maapiirkondades, kus maa on odavam, on ka majad suuremad ja neis on piisavalt ruumi, et koos perega saaksid elada nii lapsed kui vanavanemad. Ruumi jätkub seal ka külalistele ja perekondlikke tähtpäevi saab tähistada kodus. Linnades tingib ruumipuudus seda, et peaaegu kunagi ei kutsuta külalisi koju ning pidulikke sündmusi tähistatakse restoranides või nn. ühiskondlikes hoonetes (jaap. k. kaikan). Suvi on Jaapanis kuum ja niiske, seepärast pööratakse elamute ehitamisel peatähelepanu mitte küttele ja soojustamisele, vaid sellele, et ka kuumadel suvepäevadel pääseks tuuleke ruume jahutama. Tubade eraldamiseks ei ehitata kapitaalseid vaheseinu, vaid kasutatakse lükanduksi. Neid on kaht tüüpi - shji ja fusuma. Välisseinadki on sageli kõrvale lükatavad ning aknad on konstrueeritud lükandakendena. Traditsioonilises jaapani majas on esiku (genkan), koridoride ja köögi põrandad
t. kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormemahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine *Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Olmejäätmete sorteerimine *Olmejäätmejäätmeid on võimalik sorteerida kahel viisil:
kunstlikult muudab liivade liikumise reziimi. Suvilad ja elamud aktiivsesse randa. *geoloogia, inimtegevuse mõju. Üldiselt. geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku
Juba enne varase vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Vabariigist keisririigiks Vallutussõdadega sai Roomast kogu Vahemere ümbrust hõlmav suuriik. Kuid Roomas valitses siiski segadus, edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida, ja kui tarvis, koguni oma vägedega Rooma vastu minna. Tihti puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. Aastal 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis
anglo-ameerika kultuuriga maades (nt USA, Kanada (mitte nii rangelt), Uus Meremaal, Austraalias, Suurbritannias (mõningate erinevustega eri osades), Teravmägedes!). Igaüheõigus ei ole Eesti või Skandinaavia maade eripära. 82. Suurim oht igaüheõigusele on nn ükskõiksusseadus. Inimesed ei ole valmis kulutama igaüheõiguse ja loodusele juurdepääsu säilitamise ja kaitsmise eest ei oma aega ega raha. Seetõttu halveneb pidevalt juurdepääs veekogude kallastele ja elamute virgestusaladele (lähipuhkealadele) uued krundid, tarastatud alad jmt. 83. Maastikuanalüüsi traditsioonid: 1) ajalooline analüüs meetod, mille järgi toimub eri ajastutest pärit kaartide kihitamine ja erinevuste väljaselgitamine 2) ruumianalüüs ülevaate saamine maastiku füüsiliselt tajutavatest elementidest ja nende struktuuridest
või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised. Pärast II maailmasõda olid võimul leiboristid ja lõid tervisekindlustussüsteemi, riigistasid palju tööstusettevõtteid, finantseerisid odavate elamute ja korterite ehitamist vaestele heaoluriigi kujunemine. Koloniaalimpeeriumist loobumine: 1947.a. iseseisvusid India ja Pakistan, järgnesid Birma ja Tseilon. Koostöö jätkus Briti Rahvaste Ühenduse raames, mis alates 1953.a. kannab nimetust Rahvaste Ühendus. Keeruliseks sisepoliitiliseks küsimuseks sai Põhja-Iirimaa küsimus. 1949.a. liitus Marshalli plaaniga ja oli üks NATO asutaja.
aastate II poole majandusliku tõusu ajal. Ehitati suurel hulgal koolimaju. Palju hävis tules. Ekspressionistlikud ehitised: EV esimene riiklik ehitis oli Riigikogu hoone (1920-1922). Enne oli seal vangla, mis 1917 hävis. Olevat odavalt ehitatud. Arhitektid: H. Johanson, E. Habermann. Tallinna linnavalitsuse hoone Funktsionalism ehk moodne arhitektuur, mis lähtus praktilisusest: Tallinna Kadrioru staadion Munamäe vaatetorn (1939) Eriti palju funktsionalistlikku oli elamute ehituses (Tähtvere) Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil) Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938. Tartu turuhoone Eesti keeleuuendus Keelt, ka teaduskeelt, arendati. Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna, laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga.
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. · Inimene tundravööndis Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik tundras tegelda. Teede ja elamute ehitamist raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning majade vajumist. Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid ja paljud inimesed lõunapoolsetest piirkondadest on kas ajutiselt või päriselt sinna elama asunud. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi
kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad •heinamaad •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi
Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta. Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendit kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsetöö tegemisest. § 8. Avalikus kohas ning mittepõllumajandus- ja metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses tehakse taimekaitsetööd juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega. Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral teavitatakse ümberkaudset elanikkonda, paigaldades alale hoiatussildid teabega kasutatava taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on haljasala lubatud taas kasutada.
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
elukeskkonna kvaliteeti ning ka elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Maine tõstmisele mõjus positiivselt Jõhvis 2015 aastal kontserdimajas toimunud Vabariigi Aastapäeva Ball. Lisaks, Jõhvi valla eesmärkide täitmise püüdlusi näitavad Jõhvi valla poolt kehtestatud detailplaneeringud Jõhvi linnas. Alates 2012 aastast on kehtestatud mõned detailplaneeringud olemasolevate ärihoonete laiendamiseks ning samapaljude elamute ehitamiseks. 5 2 http://www.stat.ee/andmebaas (12.09.2015) 3 file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Johvi_YP_SELETUSKIRI.pdf (12.09.15) 4 Ibid 5 http://www.johvi.ee/?q=ehit_plan_teated (12.09.2015) 9 2014 mais on kinnitatud ärihoonete laienduste ettepanekud. Sama aasta veebruaris kehtestati veel üks detailplaneering, millega anti ärimaale ehitusluba. Lisaks kehtestati
Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on harmooniliselt liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss. Seda tüüpi palatso keskele 14 ehitati avar sammaskäiguga õu, kuhu avanesid lahtised kaarkojad - loggiad
positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk. 10. Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõiguslikud isikud ja kolmas sektor . 11. Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee, mänguväljakud, spordirajatised ja noorte huvikeskused. 12. Töötada välja üldriiklikud turvalisuse nõuded elamutele ja elurajoonidele ning eraldada selleks vastavad vahendid, kooskõlastada detailplaneeringuid ning elamute ja elurajoonide turvanõudeid. 13. Rakendada efektiivsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud võimalust, mis lubab rahapesu tunnustel kurjategijatelt arestitud varade riigi omandisse pööramist. 14. Kaitsta inimeste põhiseaduslikke õigusi riigi võimaliku omavoli eest, kõrvaldada bürokraatlikud takistused kodanike juurdepääsul riigi õigusabisüsteemile. 15. Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel
rahuldamiseks või kalli limusiini muretsemiseks, mis ei too midagi tagasi. Seevastu energiasääst hakkab tagasi tooma niipea, kui süsteem on käiku pandud. Võib ka mõelda nii ja paljudes korteriühistutes mõeldaksegi , et kogume kümmekond aastat raha ja siis teeme. Aga jällegi ei mõelda, et kui kogu see aeg peame maksma neidsamu kasvavaid soojaarveid, siis kulutame üle kahe korra rohkem. Võhikud takistavad Kahjuks on ka elamute renoveerimistööd kallinenud, igal juhul on soodsamad võimalused mööda lastud, juba hulk aastaid! Selline on paraku demokraatia, et paljude tähtsate küsimuste üle otsustavad võhikud, kellel pole vajalikke tehnilisi ega füüsikateadmisi. Ka seadused soosivad sellist olukorda. Näiteks kõigeks, mida kuskil korteris tehakse, pidavat olema kõikide ühistu liikmete nõusolek, olgu ta kui loll tahes. Mõnede inimeste puhul ei aita ükski argumenteeritud jutt, isegi nii lihtne tõde, et
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi - kõrvalekalded, dünaamika (ka resonants), temperatuuri mõjutused; - ülekoormamine, või ka surutud vööde mittevastav sidumine; - habras purunemine. Habras purunemine materjali külmarabanduse või pingekondensa...
Linn oli selline parema ja peenema elu sümbol. Inimesed said sellest hästi teada, sest oli liikumisvabadus. Tihe suhtlus oli linnaga. Ilmus ka maale järjest rohkem inimesi kes olid näiteks linnas õppinud, ning nad levitasid seal linlikku mõtteviisi jms. eestlastest olid vahendajad järgmised kihid: kaupmehed jne. Üritati igal pool käia riides nagu tegid seda linlased. Pop vabrik kangas mille naised üle võtsid oli siks. Teine oli elamute kultuur millest üritati uueneda. Maja uuendused. Katus madala,, aknad väikesed, korstnaga. Hakati ehitama eraldi elumaju. Põhja eestis- vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paiknesid linnustest eemal, põldude keskel. Sel ajal mindi üle ka kaheväljasüsteemile. *Rooma rauaaja lõppedes oli hakanud kaduma ka tarandkalmudesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kirikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad. See kõik viitab sõjakamatele ja segasematele oludele. *Relvastus ka täiustus. Ratsavarustusse ilmusid jalused, pikemaks ja raskemaks
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
võimu kubermangu komissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai seejärel Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Seniste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seadusi ja lähtusid üksnes nii-öelda revolutsioonilisest südametunnistusest. Pankade, ettevõtete, äride ning ka elamute riigistamine. Ühesõnaga kogu maa kuulutati riigi omaks. Maanõukogu 15. novembri otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu
LINNA KOMPAKTSUS JA LAIALIVALGUMINE, MIS ON HEA JA MIS SOBIB ALLIKAD: 1. Ahas, R. (7. august 2006). Pealinn valgub lähivaldadesse. TallinnCity. http://www.tallinncity.ee/1566427/pealinn-valgub-lahivaldadesse (kasutatud 24.10.2013). 2. Ahas, R. (21. aprill 2007). Uusasumite valud. Postimees.ee http://sudoku.postimees.ee/210407/esileht/ak/256384.php (kasutatud 24.10.2013). 3. , E. (2012) , . Urals Academy of Architecture. 4. Burton, E. The Compact City: Just or Just Compact? A Preliminary Analysis. Urban Studies, Vol. 37, No. 11, 1969 2001, 2000. 5. Dieleman, F.M. (1996) Compact urban development: experiences in Randstad Holland, in J . Kjellberg Bell and S. Webber (Eds) Urban Regions in a Global Context, Directions for the Greater Toronto Area, pp. 118--123. Toronto: University of Toronto, Center for Urban and Community Studies. 6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the c...
tervisele. Raudteelt lähtuva müra vähendamiseks on raudtee ääres kaitsevöönd linnades, asulates 30 m, väljaspool 50m. Lihtsaim võimalus müra vähendamiseks on vahemaa suurendamine müraallika ja vastava objekti vahel. Transpordi müra väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordistamisel. Müratõkete müravallid ja müra aiad, rajamine. Maastiku vormid ja ehitised, mis katkestavad silmsideme müraallika ja elamute vahel. Müravari, mille taga müratase langeb. Normeerida tehnika mürapiire. Teekatte seisund ja liik. Müra vähendamise seisukohast on elastsele teekattele (asfalt) vaja eelistada jäika katet (betooni). Elektromagnetvalja terviserikked: elektromagnetväli väli, mille tekitavad elektrilaengud ja mis omakorda mõjutab elektrilaenguid. E. Koosneb *elektriväljast ja*magnetväljast, mis moodustavad terviku. Muutuva e-a tekitavad kiirendusega liikuvad, näit. võnkuvad elektrilaengud.
seda,kes vastutab kõnealuste kohustuste tähtaegse ning kvaliteetse täitmise eest,käivitades vajadusel õigusaktidest tuleneva mõjutussüsteemi);c.majanduslik säilitamine(:sisaldab kõiki tegevusi,et hallatava kinnisvaraga seotud rahaasjad oleksid vastuvõetavad omanikele/omanikule:kasumile orieteeritud KV puhul tuleb tagada ettenähtud kasum,eelarveliste kinnistute puhul tagada aga kulude vastavus eelarvele ning elamute puhul lisaks kõigele tagada eluasemu kättesaadavus elanikele mõistlike. 2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu. -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise. - kavandamise ja korraldamisega eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega. - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute
operatsioonisaalis 1:2. · piisav helipidavus (30 ... 35 db, tänavaäärsel majal 40 ... 45 db) · piisav soojapidavus (soovitav R0 0.47 m2K/W, mille tagab kolmekordne klaas või kahekordne pakettaken, milles üks klaas on soojust peegeldav) · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40 Prügivedu: õuekonteinerite tühjendamine Jäätmete kogumine ja vedu või äravedu prügiautodega Olmejäätmete kogumiskorralduse määrab: · Erinevad kogumisviisid teenindatavate elamute liik (eramud, · Kokkuveopiirkonna konteinerite/tühjendustarvikute universaalsus ridaelamud, korrusmajad), konteiner viiakse tühjendamiseks prügilasse omandi- või haldusvorm (eramajad või konteiner vahetatakse samaväärse vastu ühistud), konteiner tühjendatakse kohapeal
(suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
