Keskkonnakaitse, looduskaitse (0)

Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse – looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast.
*Keskkonnakaitse kitsamas mõttes – looduse kaitse kahjustuste eest.
*Keskkonnakaitse –tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast.
*Looduskaitse – tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine.
*Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale.
*Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide
kandevõime ja taluvuse piiridega.
*Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest.
*Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna
säilitamiseks.
*Keskkonnakaitsjad kujunevad koos looduslike ressursside intensiivsema kasutamisega ning nad püüavad seda kasutamist mitte keelata, vaid reguleerida seadusandlike ja majanduslike meetoditega riigi, majanduse ja elanike huvides.
*Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide (kooslused ja kaitsealad ) säilitamiseks.
*Keskkonnakaitse meetmed jagunevad ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad , jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad, puhvertsoonide rajamine).
Keskkonnakaitse koosneb
*Looduse (nii elava kui elutu ) kaitse
*Maastikukaitse ja – hooldus
*Puhkemajanduse korraldamine looduses
*Saastekontroll
*Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine
*Õhukaitse
*Veekaitse
*Prügimajandus
*Keskkonnahügieen
*jne
Keskkonnamuutuste põhjused
*Rahvastiku muutused
*Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused
*Põllumajandus ja –kalandus
*Sotsiaal-majanduslikud probleemid
*Tervishoid
Keskkonnaprobleemid
*Globaalsed: kliimamuutused , osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
*Regionaalsed: happevihmad , tuumajäätmed.
*Kohalikud: linnaõhu saastumine , jäätmed, mere ja vee saastumine , ohtlikud materjalid.
Keskkonnakaitse eesmärk
*Majanduse arengu mõjutamine keskkondasäästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata, selle saavutamiseks reguleeritakse
looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks
Keskkonnakaitse ülesanded
*Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede
likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu.
*Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada.
*Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel , looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine;
*Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade
säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust.
*Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja /tarbija maksab;
kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted
peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele;
*Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitsekulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli
*Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima
tulemuse: jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused , ettevõtted ja
elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele;
*Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides.
Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused
*Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaprobleemid nõuavad seni suhteliselt
tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol.
*Klassikalise keskkonnakaitse puudused: tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus
*Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste
vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste
ainuke allikas.
*Teadlik, keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine elanike endi poolt toob kaasa heaolu ja elukvaliteedi paranemise , nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise.
*Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata.
*Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja
keskkonnakaitse tehnoloogia tase
*Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi.
*Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks.
*Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja
jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile; -reostuse vältimisele või tegevuse/toote
asendamisele vähem reostavaga: kaasmõjudele.
*Võimalikest keskkonnaseisundi parandamise meetmetest tuleb eelistada neid, mida rakendatakse vahetult saasteallika juures.
*Saasteallika juures kasutatakse keskkonna saastamise vähendamiseks:
_ tehnoloogia täiustamisele suunatud meetmeid, mis muudavad oluliselt tootmis- ja tarbimisprotsessi
struktuuri ning arvestavad säästva arengu põhimõtteid;
_ kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmeid, mis ühtlasi vähendab
jäätmekogust;
_ saasteainete emissiooni vähendavaid vahendeid (puhastusseadmeid, ringlussüsteeme jms).
*Võetavad meetmed sõltuvad lahendatavate probleemide iseärasustest ja eesmärkidest.
*Lähitulevikus on enamkasutatav emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil ning materjaliga energiakao vähendamine.
Keskkonnahoidliku tehnoloogia levitamine võtab rohkem aega ja vajab meie käsutada olevaist suuremaid kapitalimahutusi.
Tulevikus tuleb aga eelisarendus anda just
keskkonnahoidlikule tehnoloogiale.
Keskkonnakaitse/Looduskaitse
*Klassikaline looduskaitse kujunes välja 1. Sajandi lõpus ning tema õitseaeg oli järgmise sajandi
keskpaik .
*Alates 1970. aastast hakati üha enam kasutama mõistet keskkonnakaitse.
*Klassikalise looduskaitse alguseks loetakse riigi erinevaid ajajärke. Sageli viidatakse maaomanike
või valitsejate poolt kehtestatud metsaraie või jahiõiguslikele piirangutele.
*Looduskaitse vajadus nüüdisaegses tähenduses ning selle mõistmine erinevates riikides on seotud nende majandusliku, eriti aga tööstusliku ning põllumajandusliku arenguga.
Looduskaitse eesmärk on:
1) looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku,
taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Looduskaitset reguleerib Looduskaitseseadus
Kaitstavad loodusobjektid on Looduskaitseseaduse
järgi:
1) kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala , maastikukaitseala (sh ka looduspark ), kaitseala piiranguvööndi režiimiga on ka pargid;
2) hoiualad ;
3) püsielupaigad;
4) kaitstavad looduse üksikobjektid;
5) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid ;
6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Kaitseala
*Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
*Kaitsealad on:
1) rahvuspargid;
2) looduskaitsealad ;
3) maastikukaitsealad - Kõrvemaa,
Vooremaa
*Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübis jaotada nelja erinevasse vööndisse:
_ Loodusreservaat
_ Sihtkaitsevöönd
_ Piiranguvöönd
Euroopa looduskaitse
*Euroopa looduskaitse sündis Saksamaal.
*Esimesed looduskaitseorganisatsioonid ei lähtunud see juures mitte niivõrd majanduslikest kui just
loodse kaitsmise eetilistest ja esteetilistest, hiljem ka teaduslikest aspektidest.
*20 sajandi alguses hakati USA eeskujul ka Euroopas kaitse alla võtma suuremaid maa-alasid,
mitte ainult üksikuid loodusobjekte. Euroopa looduskaitse
*Hakati asutama suuremaid või väiksemaid looduskaitsealasid, tekkisid looduskaitsega tegelevad ühiskondlikud organisatsioonid .
*Nende ülesandeks oli looduskaitseideede propageerimine. Põhja-Ameerika looduskaitse
*Arenes algusest peale teisiti.
*Tähelepanu pöörati rohkem suuremate maa-alade kui tervikute säilitamisele, mitte niivõrd üksikute
huvitavate loodusobjektide kaitsmisele.
*Kui Euroopas võeti loodusobjekte sageli kaitse alla selleks, et inimene neid ei hävitaks, siis Põhja-
Ameerikas võeti suuri maa-alasid kaitse alla selleks, et neid avada reguleeritud külastuseks kõikidele
inimestele.
Keskkonnapoliitika
Poliitika
* Poliitika – ajalooliselt linnriigi (polise) avalike asjadega s.t kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist Vanas Kreekas.
* Poliitika – alates IV sajandist tähistab riigivalitsemise kunsti, riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust.
* Poliitika – tänapäeval tähistab ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi;
* Üldiste ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine.
Keskkonnapoliitika
*Seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist.
*On valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega.
*Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja
jätkusuutliku arengu indikaatorid.
*Nende alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võrrelda neid muude maade
trendidega.
Euroopa Liidu Keskkonnapoliitika.
*Kaasaegne Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul.
*Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel - keskkonna, majanduse ja kogukonna - alal.
Keskkonnapoliitika
*Euroopa Liit tervikuna ja selle liikmesriigid üksikult toetasid 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil XXI sajandi tegevuskava Agenda 21 vastuvõtmist.
*Sellejärgselt on säästev areng olnud Euroopa Liidu üldpoliitiliste prioriteetide hulgas.
Keskkonnapoliitika vahendid
*Keskkonnapoliitika vahendid võib liigitada riigi sekkumise ning valitsuse käitumise alusel:
*Kõrvalehoidev-valitsus ei sekku jätab kõik kohalikku või rahvusvahelise turu reguleerida.
*Apelleeriv-valitsus või tema esindajad pöörduvad suuremate keskkonnasaastajate poole palvega võtta otsuste tegemisel arvesse keskkonnapoliitika üldist suunda.
*Tasakaalustav-valitsus tasakaalustab erinevate huvigruppide tegevust, turu negatiivseid efekte . * Luuakse eeskirjade ja reeglitega üldine keskkonnapoliitiline raamitiks, kuid ei mõjutata individuaalseid otsuseid. Võimalik kõrge keskkonnateadlikkusega ühiskonnas.
*Stimuleeriv-valitsus rakendab saastajate suhtes positiivseid ja /või negatiivseid ergutusabinõusid, stimuleerides neid keskkonnaalasele tegevusele ( saaste vähendamine, ressursside kokkuhoid )
*Otsustav-valitsusel on kindlad keskkonnaalased eesmärgid ja prioriteedid , mis on siduvad valitsusele ning orientiiriks ettevõtetele.
* Osalev -valitsus osaleb aktiivselt saasteemissioonide vähendamisel, puhastusseadmete ehitamisel või
rekonstrueerimisel. Tähelepanu pööratakse suurtele keskkonnasaastajatele.
*Ettekirjutav-valitsus sunnib oma ettekirjutustega ettevõtteid täitma kindlaid ülesandeid või kõrvale
hoidma teatud tegevustest. Selle vormiks on keskkonnalubade ja kasutuslitsentside süsteem.
*Direktiivselt planeeriv - valitsusel kõikehõlmav plaan ning selle raames antakse ettevõttele korraldusi keskkonnaülesannete täitmiseks
Keskkonnapoliitika
*Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub: üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
*Üksikisiku tasand-tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust võimaldamaks igal inimesele osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
*Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme.
*Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetaks keskkonnaalasid rahvusvahelisi kokkuleppeid.
Keskkonnapoliitika iseloomulikud jooned
*Keskkonnapoliitika on alati riigi tahtlik ja eesmärgipärane tegevus, mitte juhuslik kõrvalmõju või tegemata jätmine.
*Antud hetke keskkonnapoliitika on eelnenud otsustajate iseseisvate otsuste tulemus.
*Hetkel realiseeritav keskkonnapoliitika on paljude eelnenud otsuste tulemus.
Keskkonnapoliitika
*Enamikus arenenud maades nii Euroopas kui Ameerikas on poliitikud eelisatanud keskkonna kvaliteedil põhinevat lähenemisviisi.
*Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitika realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole.
*Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnmaksud, keskkonnalõivud, laenud, toetused, subsiidiumid , saasteload, sisse- ja tagasimaksed.
*Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks.
Keskkonnamaks
*Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele, nii tootjatele kui ka tarbijatele, suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest.
*Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist ja/või
kahjustamist.
*Keskkonnamaksude abil püütakse neid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või
teenuste turuhindadega.
*Nii püütakse realiseerida “saastaja maksab” põhimõtet
Keskkonnalõivud
*Keskkonnalõiv kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks.
Keskkonnamaksud ja- lõivud
­*Neid on üsnagi palju ja nad kannavad erinevaid nimesid
*Saastekahju hüvitised-arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest/iseloomust.
*Tootehüvitised-tootmise ja või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamiseks.
Laenud, toetused ja subsiidiumid
*Majanduslikud mõjurid peavad eelkõige ergutama tootmise tehnoloogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist.
*Selleks pakutakse saastajatele finantsabi (tagastamatu abi, soodustingimustel laen , maksusoodustused) keskkonnaalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse.
Saasteload
*Saastelubadega kauplemine sai alguse USAst ning levis sealt teistesse riikidesse
*Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab siis osta-müüa.
*Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem.
Sisse- ja tagasimaksed
*Sisse – ja tagasimaksete süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toote või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast
tarbimist töötlemis- või kogumispunkti.
*Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul plast- ja klaastaarast autodeni.
Keskkonnakorralduslikud vahendid
*Organisatsioonid pööravad tähelepanu sellel, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust.
*Selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale.
*Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid.
*Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud abistama organisatsioone süsteemi loomisel.
* Standardid määravad nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile.
*Firmad sätestavad enda keskkonnapoliitika, mis on organisatsiooni poolt üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema
tegevusele ning keskkonnaeesmärkidele ja – ülesannete püstitamisele.
*Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni tegevusega , toodete või teenuste iseloomuga, ulatusega ja keskkonnamõjudega, ta sisaldab selle poliitika pideva täiustamise ja keskkonna
saastamise vältimise kohustust.
*Organisatsiooni keskkonnapoliitika realiseerimiseks luukase keskkonnajuhtimissüsteem
*Organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab ka keskkonnapoliitika teostamise kava.
Eesti Energia
*Eesti Energia järgib oma tegevuses järgmisi keskkonnapõhimõtteid:
*Analüüsime eelnevalt oma tegevuse mõju keskkonnale ning ennetame negatiivseid keskkonnamõjusid kõigi võimalike vahenditega.
*Järgime oma tegevuses kõiki asjakohaseid keskkonna- alaseid õigusakte, samuti rahvusvahelisi lepinguid ning konventsioone.
*Toetame Eesti säästvat arengut jäätmetekke ennetamise, nende taaskasutamise ning energiasüsteemi töö efektiivsuse tõstmise teel.
*Oma tegevuses tähtsustame kõige enam inimeste ohutust ja tervist.
* Rakendame parimat võimalikku tehnikat vähendamaks negatiivseid keskkonnamõjusid energia tootmisel ja ülekandel.
*Teeme koostööd teadus- ja uurimisasutustega oma keskkonnaeesmärkide saavutamise nimel.
*Kasutame ja arendame ISO 14001 standardi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi.
*Informeerime pidevalt kõiki asjahuvilisi oma tegevuse keskkonnamõjudest, Eesti Energia AS keskkonnapoliitika on avalik.
*Muude võrdsete tingimuste korral eelistame sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi omavaid allhankijaid ning tarnijaid.
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika
*Kaasaegne Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul.
*Säästev areng on ideaaltasakaalustatud arengust, mis peab silmas nii keskkonna kvaliteeti kui ka majanduslikku jätkusuutlikkust.
*Euroopa keskkonnapoliitika tekkis 1970ndatel aastatel, kus Euroopa Ühendus asus välja töötama esimesi keskkonnaalaseid õigusakte.
*Esimesed keskkonnadirektiivid olid suunatud selliste teemade reguleerimisele nagu ohtlike ainete testimine ja märgistamine, joogivee -, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste
heitmete vähendamine.
*Esimesed keskkonnadirektiivid olid suunatud selliste teemade reguleerimisele nagu ohtlike ainete testimine ja märgistamine, joogivee-, põhjavee- ja pinnavee kaitse, suurtest katlamajadest ja elektrijaamadest ning transpordivahenditest vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ning tahkete osakeste
heitmete vähendamine.
*Poliitika vajaduse ja sekkumise tingis aga praktiline vajadus.
*Kuna 1970- ndatel aastatel oli ülemaailmne energiakriis, mis sundis rakendama energiatõhususe meetmeid ja vaatama üle ressursibaasid.
*Tekkis probleeme näiteks puhta joogiveega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika
* Samasse perioodi jäävad ka probleemid inimtegevusest põhjustatud keskkonnareostusega.
Näiteks avastati, et taimekaitsevahend DDT on
ohtlik keskkonnamürk.
*Paljud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel vastu võetud direktiivid lähtusid eesmärgist parandada Euroopa Ühenduse liikmesmaade kodanike töö- ja elutingimusi, kuigi ei olnud ühendusel ühtseid
keskkonnaeesmärke.
*Kuni 1987. aastani ei olnud Euroopa Liidul ühtset keskkonnapoliitikat.
*Keskkonnapoliitika arengule aitas kaasa ka nn rohelised parteid (keskkonnakaitselised ideed)
*Tänapäeva Euroopa keskkonnapoliitika õigusliku aluse annab Ühtse Euroopa akt.
*1987. aastal sõlmitud Ühtse Euroopa akt andis keskkonnale erilise, valdkondade piire ületava staatuse, mille kohaselt Euroopa
* Komisjon peab igas valdkonnas arvestama keskkonnahuvidega.
*Sagedased on keskkonna- ja majandushuvide konfliktid.
*Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut.
*Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse.
*Sellele aitasid kaasa ka spetsiaalsed suunatud programmid ja direktiivid.
*Alates 1970-ndatest aastatest on ühist keskkonnapoliitikat silmas pidades vastu võetud üle 200 direktiivi, määruse ja muu õigusakti.
*Peamised reguleerimist vajavad valdkonnad on olnud:
_ veekeskkonnakaitse;
_ loomastiku- ja taimestiku kaitse;
_ mürareostus;
_ jäätmekorraldus;
_ kemikaalikäitlemine ja –ohutus;
_ välisõhu reostuse piiramine.
*Ajajooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud.
*Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis.
*Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega.
Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on:
*Ennetav ja (probleemide) vältimisele suunatud käitumine;
*Saastaja maksab printsiip;
*Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult selle tekkekohas;
*Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamise.
*Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille ohutuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta.
*Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest.
*Alates 1973. aastast on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud
keskkonnaprogrammides ehk kavades.
*Esimesed kavad koostati 4-5 aastaks.
*Nüüd koostatakse programme juba 10 aastaks.
*Euroopa Liidu keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskkonnapoliitika üldsuunad järgnevaks, kavas märgitud perioodiks.
*Keskkonnaprogrammis ei ole ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ja nende täitma jätmisele ei järgne mingeid sanktsioone.
Eesti keskkonnapoliitika 10 põhieesmärki
*Õhukvaliteedi parandamine ( s.h. transpordiemissioonide vähendamine)
*Jäätmekäitluse parandamine, jäätmetekke vähendamine ja korduvkasutuse soodustamine.
*Jääkreostuse likvideerimine.
*Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse.
*Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse.
*Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine.
* Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.
Keskkonnapoliitika
*Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks Eestis on asjaolu , et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid
*Keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnahoiuga ei
tegele.
*Selge, et ilma keskkonnaküsimuste majandus- ja sotsiaalsektorite tegevusse integreerimata jäävad
Eesti Vabariigi poolt säästva arengu tagamiseks ning oma kodanike elukeskkonna ja tervise hoidmiseks ja parendamiseks püstitatud eesmärgid täitmata.
*Keskkonnakaitse alaste põhimõtete rakendamiseks valdkonnapõhistesse poliitikatesse ja
igapäevategevusse saab toimuda vaid säästva arengu printsiipide rakendamise juhtimise viimisega
kogu valitsuse ülesandeks ja vastava struktuuriüksuse loomisega riigikantseleis või peaministri büroos.
*Samuti on vajalik riigiametnike vastavasisuline põhjalik koolitus ja keskkonnakaitse paremat lõimist
tagava seadustiku kehtestamine.
*Keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on võimalik vaid koostöös teiste ministeeriumidega ja valitsusasutustega. See puudutab nii konsensuse saavutamist otsuste tegemisel kui ka keskkonna tegelikku kaitset nende valitsemisalades
Jäätmed
Jäätmekäitluse areng
*Enne asulate tekkimist probleemi polnud- ruumi oli ja ei tekkinud palju jäätmeid.
*Asustustiheduse kasvades tekkisid linnad, siis kasvas ka jäätmete hulk
*Esimesed viited jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt
*Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19 sajandini, millal tulid kasutusele uued materjalid.
*Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid.
*Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele.
*Moodne jäätmekäitlussüsteem Inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise
seadus.
*Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus.
*Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega.
*Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal.
Jäätmed
*Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid.
Jäätmete liigitamine
*Enamasti liigitatakse jäätmeid:
_ olmejäätmed,
_ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed,
_ erijäätmed,
_ püsijäätmed
_ orgaanilised jäätmed
_ ohtlikud jäätmed
*Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed
*Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
*Erijäätmed on need , mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed. Erikäitlust nõuavad
vanad kodumasinad , puidujäätmed, ehitus-ja lammutuspraht, vanaautod ja- rehvid , loomsed
jäätmed.
*Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
* Biolagunevad jäätmed (orgaanilised jäätmed) on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp .
*Ohtlikeks jäätmeteks loetakse oma omaduste poolest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust.
Jäätmekäitluse prioriteedid
*Jäätmetekke vältimine, vähendamine
*Jäätmete taaskasutamine
*Jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil.
*Jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaase
ladestamine
Olmejäätmed
*Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades.
*Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4%
*Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda.
*Sortimata olmejäätmeid on üsna kerge: üks kuupmeeter kaalub 150-250 kg
*Iga inimene Eestis tooda aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid kui ta ise kaalub.
Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid:
*aeg,
*elamuliik,
*majandustase,
*geograafiline asend ja kliima,
*elanike harjumused veendumused ja tavad,
Ohtlikud jäätmed
*Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjulikku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ning nakkusohtlikud.
*Kahjuliku toime tugevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikkusklassidesse.
*Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat.
*Ravimid-võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle.
*Külmikutes on freooni , mis lendumisel sõrendab osoonikihti.
*Süütesegud ja gaasiballoonid on tule- ja plahvatusohtlikud.
* Patareid ja akud sisaldavad vähki tekitada võivaid raskemetalle.
*Liimid, lakid , värvid ja immutusaineid sisaldavad raskemetalle ja orgaanilisi lahusteid.
*Ohtlike jäätmeid ei tohi omavahel segada ega lahjendada ning kui võimalik on nad vaja ennem üleandmist jäätmekäitlejale märgistada.
*Ohtlike jäätmete kogumist võib korraldada mitmeti:
_ nad kogutakse tekkekohal eraldi;
_ omanikel palutakse tuua nad selleks ettenähtud
kohta;
_ teatud liiki ohtlikke jäätmeid kogutakse
eriaktsioonidega rändkogumispunktides, mõnda
aga püsikogumispunktides- bensiinijaamad;
_ asulates on enamasti kogumiskeskused, kuhu
elanikud saavad viia igat sorti jäätmeid sh
ohtlike . Selline keskus asub ka prügila juures.
Jäätmetekke vältimine
*Jäätmetekke vältimine peab olema iga jäätmehoolduse strateegia aluseks.
*Jäätmetekke vältimine on otseselt seotud tootmisprotsesside parendamisega, samuti tuleb tarbijaid mõjutada, et nad oskaksid nõuda “rohelisemaid” ja vähem pakendatud tooteid
*Jäätmetekke vähendamiseks tuleb tegeleda “algallikaga”, s.t. kavandada pikema kasutuseaga ja väiksema toormemahukusega tooteid, rakendada vähem saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste
järgi.
Jäätmete kogumine ja vedu
*Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest ).
*Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse.
*Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust:
_ teenindavate elamute tüübist (eramud,
ridaelamud, korrusmajad):
_ omandi- või haldusvormist (eramajad või
ühistud);
_ jäätmete sorteerimisviisist;
_ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest;
_ seadusnõudeist
Jäätmete sorteerimine
*Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma.
Olmejäätmete sorteerimine
*Olmejäätmejäätmeid on võimalik sorteerida kahel
viisil:
_ olmejäätmeid sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega töölised selle töö tegemiseks;
_ inimesed sorteerivad oma olmejäätmeid kodus ise .
Jäätmete ärakasutamine/taaskasutamine
*Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse.
*Euroopa Liit on määratlenud jäätmevood, mille üldist negatiivset keskkonnamõju tuleb taaskasutuse kaudu vähendada. Nende hulka kuuluvad pakendijäätmed, romusõidukid, patareid ja akud, elektri- ja
elektroonikaseadmete jäätmed.
*Jäätmekasutus aineringet ei katkesta, kuid lükkab edasi materjali prügilasse jõudmise.
*Otsest tulu annab teisese toorme või energia müük, kaudset tulu moodsate ja kallite prügilate rajamise edasilükkamine.
Korduvkasutatavaid materjali või esemeid saab uuesti kasutada kahte moodi
_ samaks otstarbeks uuestikorduvkasutus
_ samaks otstarbeks ümber töötadestaaskasutus.
*Korduskasutus on taaskasutamisest alati odavam, sest materjali ei pea ümber töötama
*Otsene taaskasutus-kui jäätmeid kasutatakse toormena, nt kui klaasipuru sulatakse ümber uute klaasesemette valmistamiseks,
*Kaudne on taaskasutus siis, kui jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mulla omaduste parendamiseks
*Veomaksumust mõjutab;
_ vahemaa ;
_ materjali tihedus;
_ vahelaadimine;
_ materjali puhtus ;
_ prügi- ja toorme koosvedu;
_ orgaaniliste jäätmete biokäitlus;
Jäätmete ladestamine
*Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.
*Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt:
_ ohtlike jäätmete prügila;
_ tavajäätmeteprügila;
_ püsijäätmeteprügila.
Prügila asukoht
*Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muuda
strateegiliste kavade ja plaanidega.
Prügila eluiga
*Prügila kavandatakse võimalikult pikka kasutusajaga.
*Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat.
Prügila kaugus ehitistest
*Prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine.
*Nimetatud vahemaa on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral.
Läbiva liinirajatise keeld
*Rajatava prügila maa- alale ei tohi jääda läbitavaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid.
Ladestamine
*Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui ka pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise vastu.
*Jäätmete transpordil ladestuspaika peab olema välistatud võimalus jäätmete lendumiseks.
*Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m³.
Prügilad
*Pääsküla prügila- Pääsküla prügila rajati 1972; prügila pindala on 30 ha; suhteline kõrgus umbes 30 m; ladestatud jäätmete kogus umbes 4 mln tonni.
*Tallinna prügila -pindala 67 ha; projekti kogumaksumus kuni sulgemiseni on ca 900 miljonit krooni; teeninduspiirkonnas elab kuni 500 000 elanikku ;teenindab Tallinna linna ja ümberkaudseid valdu.
*Väätsa prügila- Väätsa prügila avati 15. novembril 2000. aasta; teeninduspiirkonna
suuruseks on planeeritud 100 000 inimest jäätmete kogukaaluga 20 000 tonni aastas.
* Torma prügila- 2002. aastast tegutseb Jõgevamaal üks prügila – euronõuetele vastav Torma prügila; pindala 2,6 ha.
*Uikala prügila-prügila alustas tööd 01.jaanuaril 2002.a; projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat.
*Paikre prügila-on avatud alates 09.juunist. 2006 a.ning võtab vastu olmejäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid.
Biolagunevad jäätmed
*Biolagunevate jäätmete lagunemine prügilates põhjustab kasvuhoonegaaside ning potentsiaalselt mürgise nõrgvee teket, mis teatud olukorras võib vabaneda ja saastada ümbruskonda.
EL nõuded:
*16. juuliks 2009.a peab vähenemine ulatuma 50 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995.aastal
*16. juuliks 2016 .a peab vähenemine ulatuma 35 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995. aastal.
Jäätmete põletamine
*Põletamine on üks jäätmete likvideerimise strateegia, mida kasutatakse kindlustamaks jäätmete käsitsemist keskkonnasõbralikult.
*Euroopas suureneb hästi põlevast materjalist jäätmete osakaal.
*Jäätmeid saab vaadelda taastuva kohaliku kütusena, sest jäätmete pidev tekkimine annab neile taastuva olemuse.
*Põletamisel on kaks põhieesmärki:
_ jäätmetest vabanemine (kõrvaldamine, jäätmekoguse ja mahu vähendamine);
_ energiatootmine (taaskasutamine
_ Jäätmete kütteväärtus on lähedane turba ja puidu vastavale kütteväärtusele
_ Põletamine on tõhus meetod nende mahu ja kaalu vähendamiseks.
_ Pärast põletamist jääb järgi tuhk , mille kaal on umbes 20% ja maht umbes 6 % jäätmete esialgsest kaalust ja mahust.
*Jäätmete põletamine peab olema kontrollitud ja juhitud tegevus, mille eesmärgiks on jäätmete
kõrvaldamine koos põlemissoojuse kasutamisega
*Lähtudes põlevate jäätmete eelnevast ettevalmistusest, sorteerimise astmest ja eelnevast töötlusest, võib jäätmetest kui kütusest rääkida kahest aspektist lähtuvalt:
1. jäätmeid põletatakse tema algsel, sorteerimata kujul ehk masspõletusena;
2. jäätmeid põletatakse jäätmekütusena (RDF) sorteerituna, eelnevalt töödelduna (kuivatatud,
purustatud , jahvatatud, kokku pressitud, briketeeritud.