Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia (2)

Saue Gümnaasium
Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia
Referaat majandusõppes
Saue 2007

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Energiakriis hetkel 3
Elektrihinna tõus 4
Tulevik 4
Tuuleenergia 5
Probleemid 5
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? 5
Päikese- e. Helioenergia 6
Probleemid 6
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? 6
Vee-energia 6
Probleemid 7
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? 7
Mida tuleks teha? 8
Maa siseenergia e. geotermaalenergia 8
Probleemid 9
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? 9
Mida tuleks teha? 9
Bioenergia 9
Probleemid 9
Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? 10
Mida peaks tegema? 10
Tuumaenergia 10
Probleemid 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama. Kuid igahetk võib meid tabada energiakriis kui me kohe just praegusel hetkel ei hakka enda tuleviku peale mõtlema, sest muidu võime avastada end tuevikust kus meil pole enam elektrit.
Peamised probleemid mis meid hetkel painavad on põlevkivi otsasaamine lähema 20 kuni 50 aasta jooksul, masinate halb seisukord ja ei ole eriti uuritud alternatiiv energia võimaluste kasutamist Eestis kuid just seda me peaksime tegema. Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tšernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist.
Kuna Eesti rannikualad on tuulerikkad siis peab mõtlema tuuleenergia võimalustele tulevikus ehk rajama „tuule farme“ kui soovime veel hommikuti saada sooja kohvi. Muidugi on ka teistsugused alternatiiv võimalused energia saamiseks kuid Eesti tingimustes on tuuleenergia kõige sobivam .

Energiakriis hetkel

Põlevikivist toodetakse hetkel peamine osa meie energiast kuid põlevkivi ei ole taastuv energia ning see kahjustab meie elukeskonda. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine . Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. Sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energiatootmise intensiivsusest jätkub Eestis olevaid varusid vaid 20...50 aastaks. See aeg on piisavalt lühike, et juba täna mõelda Eesti energeetikale ka pärast põlevkivivarude lõppemist.
Kui Narva elektrijaamade vanade plokkide sulgemiseks uusi või renoveeritud plokke valmis pole, suudetakse Narvas toota vaid viiendik Eestis vajaminevast elektrist. Osa Narva vanadest plokkidest vahetati välja kolm aastat tagasi. Nelja aasta pärast tuleb Narvas keskkonnanõuete pärast seisma panna järgmised plokid . Kuid see projekt maksab kokku kümme miljardit krooni ning hetkel pole sellist raha kuskilt võtta ning on vähe usutav et nelja aasta jooksul see ka nii juhtub. Eesti Energia juhid on rääkinud ka võimalusest paigaldada praegustele energiaplokkidele väävlipüüdmisseadmed, mis lubaks vanad plokid käiku jätta pärast 2012. aastat. Nende seadmete maksumus on umbes miljard krooni. Kui Narva elektrijaamade uued plokid õigeaegselt ei valmi, on Eesti sunnitud Talumaa sõnul elektrit sisse ostma. Seda saaks teha ainult lühiajaliselt, sest tarnelepinguid ühegi naaberriigiga Eestil pole.Aga lühiajaliselt oleks võimalik kaubale saada Venemaaga. Soome varustab end ise, Lätil ei jagu endalegi ja Leedu, sulgedes 2009 Ignalinas ka teise reaktori, peab saama ise hakkama.
Õnneks on riik midagigi teinud. Keskonnaminister on hakanud ajama et põlevkivi kaevandamist piirataks. Keskkonnaministeerium analüüsib võimalusi aastamäära vähendamiseks ja on alustanud läbirääkimisi ka lubade omanike ehk põlevkivi kaevandajatega. Lõplikku lahendust ei ole veel leitud. Olukorra keeruliseks see, et põlevkivi kaevandamisload on väljastatud seadustega kooskõlas ning ettevõtjad on kavandanud lubades märgitud koguseid silmas pidades oma ettevõtete tegevust.
Peamisteks põlevkivielektrit mõjutatavateks valdkondadeks on jäätmekäitlus (tuhk), atmosfääriheitmed (eriti CO2) ning ressursikasutus.
Põlevkivi on ainus Eestis asuv ressurss, mis katab kogu riigi energiavajaduse. Kuid põlevkivi on ka meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada keskkonnasõbralikult ja säästlikult.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb energiatootjatel rohkem investeerida soojuse ja elektri koostootmisse, täiustada põlevkivi põletamistehnoloogiat, vähendada välisõhku paisatavaid saasteainete heitkoguseid.
Samuti üks suuri probleeme on see, et töötajad soovivad palka juurde saada, sest nende töö on vägagi oluline kuid paljudes naabermaades saab palju suuremat ja sellele töökohale omast palka. Seetõttu mõlgutavad praegused EE töötajad mõtteid protestist seega peatuks meil mingiks ajaks energia kätte saamine. Ametiühingud nõuavad 6. detsembril algavatel läbirääkimistel Narva elektrijaamades umbes 40-protsendilist palgatõusu.

Elektrihinna tõus

Eesti Energia taotleb tuleva aasta märtsikuust hinnatõusu, mis kasvatab elektriarveid ligi veerandi võrra. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on põlevkivi hinna tõus ja elektri tootmise kallinemine Narva elektrijaamades. Kui sellele liita kavatsus tõsta elektri ülekandetasusid ligi viie protsendi võrra, samuti kasvavad kulutused rohelise elektri toetamiseks ja aktsiis , võib see kokkuvõttes tähendada umbes 23-protsendilist hinnatõusu.
Kui liita kokku Eesti Energia ja riigi kavandatavad sammud, peaks elektri hind tõusma 1. jaanuarist 23 protsenti. Eesti Energia kontserni ettevõtted esitasid energiaturu inspektsioonile hinnatõusu aluseks olevad kuluprognoosid, mille järgi tõuseks elektri hind lõpptarbijale keskmiselt 16 protsenti. Kui liita sellele aga riigi kavandatavad sammud, oleks Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukashvili sõnul hinnatõus kokku 23 protsenti. Riigipoolse hinnakergituse põhjustavad taastuvenergia toetus ja jaanuarist kehtima hakkav elektriaktsiis kilovatt -tunni kohta.
Eesti Energia põhjendab alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond . Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi - ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul.
Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni ettevõtet ehk Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja teenindus esitanud energiaturu inspektsioonile (ETI) hinnamuutuse aluseks olevad põhjendatud kulude prognoosid. Nendest avaldavad Eesti Energia prognooside kohaselt uuele hinnale olulisimat mõju põlevkivi (15 protsenti) ja elektri tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti).
Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti.

Tulevik

Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda.

Tuuleenergia

Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel . 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA’s, Taanis , Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut.
Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4…5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5…6 m/sek, on Eestis palju. 

Probleemid

Tuuleenergia õigustab end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Madalama keskmise tuulekiiruse puhul ei ole tuulikute rajamine otstarbekas.
Tuulikud segavad lindude lendu. Eestis rajatud tuulepargi rajamises kaheldi pikalt, sest kardeti sinna sisse lendavate lindude pärast. Tuulikutiivaga pihta saanud linnud hukkuvad väga sageli, kergemini pääsenud kaotavad lennuvõime.
Tuulikud tekitavad müra. Seetõttu ei saa tuulikuid rajada elamute lähedale.
Tuulikute rajamisel tekkivad tuulikupargid rikuvad maastikupilti. See ei ole tänapäeval õnneks enam eriti suur probleem, sest viimasel ajal on tuulikuid hakatud nii disainima, et nad paremini maastikupilti sobiksid ja vähem välja paistaksid.

• Elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem.
  
• Kui aga tuuleenergia osakaal tõuseks juba mitme protsendini, tekiks probleeme reservvõimsuste osas.
  
• Alternatiivsetel tootjatel riskantne tuulikuisse investeerida, kuna EE küsib hiiglaslikku liitumistasu
  

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Tuulikutehnoloogia on tuuleenergia kasutuselevõtmisest alates väga palju arenenud. Praeguseks on suudetud tuulikute müratase muuta reguleeritavaks ning disain muuta selliselt , et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult lahendatud . Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut.

Päikese- e. Helioenergia

Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused.

Probleemid

Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Kuna Eesti on suht pilvine siis seda alternatiiv energia allikat kahjuks me kasutada eriti ei saa. Positiivne on aga see, et üha enam kasutatakse teda ka ekvatoriaalsetel aladel asuvates arengumaades, kus päike paistab intensiivselt kogu aasta ja sademeid on vähe.
Päiksesepaneelid annavad vähe energiat, seega suurte alade energiaga varustamine päikese abil ei tule tänapäeval veel kõne allagi. Võib-olla tulevikus suudetakse leiutada piisavalt võimsad päikesepaneelid, millega annaks piisavalt energiat toota, et päikeseenergia tootmine maailma energiamajanduses tähtsale kohale tõsta.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Tõsi on, et päikeseenergia kasutuse vallas on inimesed möödunud sajandi lõpus palju edu saavutanud. Siiamaani on töötatud aina rohkem selle kallal, et päikeseenergiat paremini kätte saada ning produktiivselt ära kasutada. Näiteks USA’s leiutati uudsed päikesekollektorid. Need on seadeldised, kus poolringi paigutatud tasapinnalised peeglid e. heliostaadid peegeldavad päikesekiirguse kesksele neelajale. Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks.
Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata.

Vee-energia

Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav – üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari , Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s.
Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna ) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõ1blikud vee-energia kasutamiseks.
Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1…1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1…0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15…0,3 milj. tonni põlevkivi.
Hetkel töötab Eestis viis üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 600 kW ja mitu mõnekilovatist mikrohüdroelektrijaama.

Probleemid

Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid.
Hüdroelektrijaama ehitamine ei tasu end ära, kui sealt aastaringselt väga palju vett suure kiirusega läbi ei käi. Seetõttu tasub hüdroelektrijaamu ehitada vaid väga veerikastele või suure languga jõgedele. Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti paljudes Euroopa riikides – siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid.
Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda , 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad , kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket.
Osaliselt takistab hüdroenergia arengut ka majanduslik tasuvus . Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski , millest praegu oleks võimalik taastada 250–300. Paraku kujunevad 20–100 kW võimsusega elektrijaama automaatikaseadmete, elektrivõrgu liitumise ja ehitamise kulud ühe kW installeeritud võimsuse kohta suureks.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud.

• Üritatakse leida võimalikult odavaid võimalusi hüdroelektrijaamade rajamiseks, et teha see võimalikuks ka vaesematele riikidele.
  
• Hüdroelektrijaamu ehitatakse suurema langu ja kiirema vooluga jõgedele, et paisjärv jääks võimalikult väike, aga kasutegur siiski võimalikult suur. Sellisel juhul ei ujuta paisjärv nii suurt ala üle ning kahjustab keskkonda vähem.
  
• Paisjärvede alla jäävad alad puhastatakse enne vee paisutamist metsadest ning inimasustusest, et ohtlikke aineid ja kasvuhoonegaase satuks vette ja õhku võimalikult vähe.
  
• Arenenud riikides on viimasel ajal üldse loobutud suurte tammide ehitamisest ning vee-energia asemel on kasutama hakatud hoopis teisi energiaallikaid. Arengumaades aga on vee-energia mõnikord ainus variant kiiresti kasvava energiavajaduse rahuldamisel.
  

Mida tuleks teha?

Hüdroelektrijaamade rajamisel on suurimaks segavaks teguriks ilmselgelt sobivate looduslike tingimuste puudumine. Selle vastu saaks küll ehitada lisatamme, et suurendada paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega.
Eesti hüdroenergia ressursid on jõgede väikeste vooluhulkade tõttu tagasihoidlikud, mistõttu vee- elekter vaevalt meil kunagi määravaks energiaallikaks saab.
“Mis sellest tammist siia ehitada, aastasadu on vesi isepäi voolanud, tammistamine rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks,” iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse.
Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia hulgast kaks kolmandiku, veest toodetud elektri mahu kasvu piiravad aga nii Eesti kesine hüdroenergeetiline potentsiaal kui elektrijaamade rajamise kõrge hind.
Marek Strandberg ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest märgib, et hüdroenergial pole Eestis suurt tulevikku. “Hüdroenergeetikal oleks meil perspektiivi ehk ainult kombineeritud viisil koos põllumajandusega, kus võiks rajada paisjärve, mille lõuna poole avanevatel kallastel saab kasvatada näiteks maasikaid,” selgitab Strandberg.
Vältimaks kalade liikumise takistamist, peaks Strandbergi hinnangul Eestis kasutatama hüdroenergia tootmisel sukelturbiine, mis sukeldatakse suurema kaldega jõe põhja ning kus siis osa veest suunatakase läbi turbiini . Sellised turbiinid ei takista kalade liikumist, kuid on kallid ja nende efektiivsus pole suur.
Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee usub, et hüdroenergiat tuleb Eestis edasi arendada. “Pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on keskkonnasõbralikum fossiilkütuseid põletades toodetud elektrist.”

Maa siseenergia e. geotermaalenergia

Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia . Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA’s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus- Meremaal jm.
Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku.
Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump , mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat.
Seadme eeliseks on see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemiks on suhteliselt suur alginvesteering, alates umbes 160 000 kroonist .
Eestis on maasoojuse kasutajaid 150–200 ringis , kuid potentsiaalseid tarbijaid on mitmeid kordi rohkem. Tuntuim maaenergia kasutaja oli president Lennart Meri, kelle kodu Viimsis sai soojaks just tänu sellisele küttesüsteemile.

Probleemid

Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Kuna Eesti on suht vaene riik selliste kulukate projektdie jaoks siis Eestisse pole mõtet seda teha, sest odavam tuleks teisi alternatiiv energiaid kasutades.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad.

Mida tuleks teha?

Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada.

Bioenergia

Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.

Probleemid

Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie. Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad .
Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid , et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks.

Mida peaks tegema?

Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. Eestis aga ei tasu selline ettevõtmine ära kuna mõtekam on kasutada teisi energialiike, sest mets on Eestile vägagi väärtuslik. Kuid samas on see meile odav viis elektritootmiseks kuid keskonnale see eest vägagi kahjulik.

Tuumaenergia

Üheks võimalikuks lahenduseks on vähepopulaarse, kuid paljude Eesti tänaste juhtivate energeetikute silmis ainuvõimaliku tuumaenergia kasutuselevõtt. Peamisteks probleemideks on sel juhul tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Eriti viimane, kui selguvad talitluse lõpetanud jaamade likvideerimise tegelikud kulud, võib edaspidi osutuda tuumaenergia kasutuse peamiseks takistuseks. Siiani pole vananenud tuumajaamade likvideerimisega veel tõsisemalt tegeldud, kui mitte arvestada 1950.-1960. aastatel ehitatud väiksemaid tuumareaktoreid ja Tšernobõli tuumajaama katastroofi likvideerimist.
Tuumaenergia on odav ja tuumaelektrijaama ehitamine ei ole ka tohutult kallis kuid sellega kaasnevad tõsised keskonna probleemid kui tuumajaamaga peaks midagi juhtuma.
Eestisse tuumaelektrijaama ehitamine võib olla möödapääsmatu Eesti Teaduste Akadeemia liikme Anto Raukase sõnul ei ole Jürgen Ligi välja pakutud idees Eestisse tuumaelektrijaam ehitada midagi utoopilist ning selline samm võib kujuneda möödapääsmatuks. Ligi hinnangul peaks Eesti juhul, kui meil ei õnnestu osaleda tuumajaama ehitamises mõnes välisriigis, rajama oma tuumajaama näiteks Sillamäele
Kuna kolme Balti riigi ja Poola osalusel Ignalinasse kavandatava tuumajaama ehitamine pole veel kuhugi jõudnud ja ka Soome pole Eesti osalemiseks Olkiluoto tuumajaama laiendamisprojektis vastust andnud, eksisteerib Ligi hinnangul Eesti jaoks kitsamalt võimalus, et me tuumajaama ei ehitagi. Alternatiivsed allikad ei suuda aga energiavajadust katta.
«Teen seepärast ettepaneku rajada see Eestisse, kui meil ei õnnestu osaleda mujale ehitamises,» kirjutab Ligi, kinnitades samas, et oma tuumajaama ehitamine saab olla ainult väga pikk, kaalutud ja kõigi vajalike kooskõlastamistega ehitamine.

Probleemid

• Ehitamine on kallis
  
• Vajadus eripersonali järgi, läbinud vastava koolituse, et tuumaelektrijaamas töötada.
  
• Ümbruskonna saastumine . saastamine. Tuumaelektrijaam hävitaks kogu flora ja fauna selle ümbruses. Nimelt vajab tuumaelektrijaam vett reaktori pidevaks jahutamiseks ning see tähendaks elektrijaama ehitamist mingi veekogu äärde
  

Kasutatud kirjandus

http://www.ene.ttu.ee/Elektriajamid/teadus/artiklid/wind/TUUL1.ht m
http://en.wikipedia.org
http://www.roheline.energia.ee
http://www.postimees.ee/011207/esileht/majandus/298866.php?taastuvenergia-tasu-touseb-jargmisel-aastal
http://www.postimees.ee/291107/esileht/majandus/298540.php?energeetikute-ametiuhing-molgutab-streigi-motteid
http://www.postimees.ee/271107/esileht/siseuudised/298104.php?raukas-eestisse-tuumaelektrijaama-ehitamine-voib-olla-moodapaasmatu
http://www.postimees.ee/261107/esileht/majandus/297864.php?ligi-soovitab-rajada-eesti-oma-tuumajaama-sillamaele
http://www.postimees.ee/171107/esileht/majandus/296071.php?ttu-asub-uurima-hiiumaale-tuulepargi-rajamist
http://www.postimees.ee/061107/esileht/majandus/293857.php?keskkonnaministeerium-tahab-polevkivi-kaevandamist-piirata
http://www.postimees.ee/211007/esileht/majandus/290763.php?peipsile-voib-kerkida-mitusada-tuulikut
http://www.postimees.ee/141007/esileht/majandus/289338.php
http://www.postimees.ee/100907/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/282048.php
http://www.postimees.ee/040907/esileht/majandus/280925.php
11