uuenduslikkusega. Seostada valida väikesega. Pole küsimus eestis, mitte-eestis, vaid mis on vhemus ja mis on vähemuslik. Looming algab luulega. Kaplinski kirjutanud mitmelaadset luulet. Väga laias laastus võiks öelda, et üks pool loitsiv-laululine pool, teine vabavärsiline, kusjuures see võib vahelduda. Aga pigem proosalähedane vabavärss. Tuletab "Saatja aadressi" juhtumit meelde. 1965 Jäljed allikal - kassetis ilmunud kogu. Tundub, et esimene raamat veel ei ava noort autorit. Ettevaatliku käega komponeeritud, et ei torkaks liiga silma. 1967 Tolmust ja värvidest - Teine kogu toob "täismängu". Sidalab mõlemat poolust. Pigem loitsiv-laululine pool domineeriv. Suures osas ka ikkagi senisele luuletraditsioonile lähedal ja selgemalt kui Rummo lumevalguse raamat. Tasakaalupunktina: klassika vs modernsus. Võrreldes Rummoga, on siin rohkem tasakaaluotsinguid, värsivormis tasakaalusaavutamist. Sisekaemust.
renessanssi, Montaigne punub pesa ideetuse pesas, Bacon ennetab valgustusaja ideoloogiat. Iga ühelt neist võtab Shakespeare midagi oma näidendite jaoks. Võibolla Shakespeare ei tahtnudki midagi öelda. Kui me loeme, siis oleme tema kaasautorid, oleme sunnitud arvama, et ta tahtis midagi öelda, isegi siis kui ta täiesti alateadlikult resoneeris üksnes võõraid hääli. Raske on leida maailmakultuurist teist sellist autorit, kelle vastuvõtt ajas oleks läbi teinud nii sügavaid muutuseid vastuvõtt erinevate sajandite poolt, tänane arvamus Hamletist ei saanud eksisteerida 400 aastat tagasi. Kõik need 450 aastat kirjutati Hamletit sisuliselt edasi. Shakespeare on unikaalne, sest võimatu on öelda, millistest ülesannetest ta ise lähtus/milliseid eesmärke ta endale seadis. 28. Elizabethi-aegne inglise teatrimaja, lavaarhitektuur, etendused ja näitlejapraktika Fingsbourg Fields'is 1576
põhihoiakust) Ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused Võimalik hoiak: teaduslik-tehniline progress, ent inimloomus põhijoontes sama Uurida tuleb: 2) Kasu ajaloolastele autorit ennast Seletab inimeste käitumist; inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid tekste, millele autor vastas (kriitikud) konkreetseid kaasaegseid probleeme Kriitikuid: konventsioone, mille raames ta kirjutas Geoffrey Elton (1921-1994) poliitiline ajalugu, allikakesksus, ajalugu peab
väärtus ja mida peaks tulevikus uurima. 4. Loeng - Sotsioloogia ajalugu – klassikaline sotsioloogia(ptk 1) Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu – enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia – 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia – alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet “sotsiaalne füüsika”. 7
Arusaamad on pärit tunnetussubjektist (tema on loonud objektiivne vaim). Ta ise on objektiivsest vaimust pärit ja seega on see objekt talle mõistetav. Loomisakt seisneb selles, et ta loob uue seose objektiivses vaimus mingis kultuurises keskkonnas eesolevate tähenduste seas. Analüüsida kirjandusteadlasena tähendab seda, et tehakse jälle uus seos ja asendatakse ta terminitesse (kust need seosed on pärit). Mõista autorit paremini kui autor ennast ise mõistis. Paremini tuleneb – sest kirjandusteadlane tunneb paremat ülevaadet objektiivsest vaimust ja sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8
Seda ürgsust ei olnud enne keegi nii võimsalt esile toonud. Keelekõiksus on elukõiksuse sümbol. Räme rahvalik keelepruuk kõrvuti haritud keelepruugiga, mütoloogilise keelega. Einevad keeletasandid kokku panud. Neologismid segamini arhaismidega. Ei ole korrapärast kirjavahemärkide kasutust. Sujuv üleminek ainult komadega. Otsekõnet varasemates variantides ei ole. Hilisemates tõlgetes korrapärastatud. Oluline moment, sest Rabelaisle ei ole ligilähedast autorit. Alles 1922 on Joyce'i Ulysses. Keeleraskuste pärast ei ole eesti keelde tõlgitud. Michel de Montaigne 1533-1592. Läinud kultuuriajalukku ühe teosega ,,Esseed". Zanri mõiste ongi temalt pärit. Tähendab katset essai katsuma, üritama. Jõukast perekonnast Bordeaux'st. Ülikoolis juurat, omandas head teadmised antiigist. Reisis palju Euroopas. Tegutses ka B linnapeana mingi aja. Samas teada ka, et kodusõjad, mis selleks ajaks olid käimas, masendasid teda
Retsenseerimise vaenulikkus, väljaandeid vähe ja konkurents tihe (tingimus autorite tundmiseks-tuvastamiseks). Pole viidet allikale, aga allikas-kirjutaja on ise seda öelnud (Andersoni näide). Mitte-pime retsenseerimine – avalik retsenseerimine. Puudused – retsensents peab ka oma maine peale mõtlema – kõik on avalik. Mõlemad pooled kannatavad – objektiivsus. Kuidas defineerida autorit ehk kes on autor kui on palju osalisi? Avaliku puhul. Autorlusega kaasneb vastutus. Publikatsiooni avaldamine pole viimane samm, sest peab tegema parandusi oma töö osas kui vead on ilmunud – autori kohustus. Autorluse üle otsustamine – oleneb panusest. Chalmersi peatükid: Sissejuhatus ja 1-4 peatükk: probleemid teadusega Põhiline sõnum on, et teadust ei saa kindlalt usaldada. 1 – peatükk. Induktivism: teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1
muud elektroonilised andmebaasid märgendamine, nt. standardid, 7. interneti inforessursid uurimistööd 5. elektronkataloog 6. muud elektroonilised andmebaasid 7. interneti inforessursid Märksõnastamise rakendusalad: Märksõnade liigid: · Tähenduse järgi: o teemamärksõnad tähistavad teaviku teemat o nimed märksõnadena ainult juhul, kui isikust või institutsioonist on kirjutatud, mitte ei otsita nagu autorit 33 o kohamärksõnad juhul kui teavik on sellest kohast kirjutatud, mitte seal ilmunud o ajamärksõnad o vormimärksõnad · Tähtsuse järgi o põhimärksõnad tähistavad teemat o allmärksõnad täpsustamiseks · Struktuuri järgi o lihtmärksõnad o liitmärksõnad vt
viidatud allikate arv on aga nende asjakohasus ning usaldusväärsus, teisiti öeldes kvaliteet. Allikate usaldusväärsust kindlaks tehes soovitan pöörata tähelepanu kolmele aspektile: 1. kas kirjutise autor on teada? Mida me sellest autorist teame? Kas ta on poliitik, lihtsalt aktiivne kodanik või tunnustatud teadlane? See teadmine aitab meil mõista tema seisukohti ning väldib kallutatud info esitamist objektiivse tõena. Veebist leiduvaid töid, mille autorit pole võimalik tuvastada, ei maksa uurimistöös kasutada; 2. kas väljaande kirjastaja on teada? Isegi Eesti oludes pean seda oluliseks. Meil on vaba ühiskond ning igaüks saab oma raha eest üllitada, mida hing ihkab. Seetõttu võib trükiste sisuline kvaliteet kõvasti kõikuda. Kui raamatu või kogumiku on välja andnud soliidne kirjastus (nt Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Entsüklopeedia
(Abies balsamea ´ A. fraseri). Teaduslikus kirjanduses lisatakse ladinakeelsele liiginimele alati ka esmakirjeldaja(te) ehk autori(te) nimi või nimelühend. Kui esmakirjeldaja on eksinud ja mõni hilisem botaanik on taime nime (taime süstemaatilist kuuluvust) muutnud lisatakse uue autori nimi ja esmakirjeldaja nimi näidatakse mõnikord sulgudes autori nime ees. Näiteks, on Carl v. Linne (C. Linnaeus) poolt nime saanud liikidel liigi nimetuse järel autorit tähistav lõhend L. (Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast. Paremäärmuslaste natsionalistlik ajakirjandus tegi kõik, et raamatut ja autorit diskrediteerida. 26 Remarque'ile heideti ette, et ta ei ole ise sõjast üldse osa võtnud, teda süüdistati koguni kommunistliku propaganda levitamises. Natsionaalsotsialistid võitlesid romaani vastu kõikide vahenditega. Lewis Milestone'i poolt romaani järgi vändatud filmi Berliini esilinastusel 1930
pulbitseva elavusega osa vattis. Must ülikond, lehviks seotud must lips ning laiaääreline "brasiilia kaabu" olid Verdi vanemaea garderoobi tüüpilised riietusesemed. Pikakasvulise Verdi kõnnak oli V. Korganovi tähelduste põhjal uljas, tihedad hallid juuksed ümbritsesid nägu, sügavais heledais silmades oli palju hella ja head. Helilooja töömehekäed olid laiad ja kondised. "Selle välimuse tagant te ei aima "Aida", "Rigoletto", "Traviata" autorit, samal ajal kui Beethoveni lõvipea reedab meile sonaatide "Quasi fantaasia" või "Appassionata" loojat, Mozarti portree aga võib olla illustratsiooniks gmoll sümfooniale," kirjutab V. Korganov. Midagi erakordset ei pakkunud ka esimene vestlus Verdiga. Maestro kuulas jutukaaslast tähelepanelikult ja poseerimata, avaldas oma mõtteid lihtsalt, napisõnaliselt ja üleliigsete zestideta. Helilooja rangele hoiakule vastas ka tema viimaste eluaastate päevakava. Maal olles tõusis
On ilmne, et Sirge teeb julgemaid samme, kui teised: pärast sõda on Sirge esimene, kes mainib ilukirjanduslikus tekstis küüditamist. Eks ta käsitleb seda n-ö õigest vaatepunktist, aga et ta nii õrna teemaga rinda pistab, on tähelepanuväärne. Ja Sirge suudab 50- 60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli. Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi. Kunstiliselt ja positsiooni mõttes on Smuul ja Vaarandi teistest erandid. Mis luules hakkab muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat
segunes ilmalikuga. Nt vene kroonikad sisaldavad ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelast religioosne pühaduse aupaiste. Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine. Kangelasi idealiseeritakse. Sündmusi ja tegelasi hüperboliseeritakse. Autor kirjutab eepose vahetult pärast sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. Autorit ei huvita detailid, tema seisukoht on idealiseeriv. Kangelaslaul leinab taga ühtset Venemaad ja kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. Kriitiline suhtumine Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, samas ülistab autor Igori rüütellikke omadusi. Laul esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost peaaegu pole religioosset aupaistet, mis on tollase kirjandustraditsiooniga vastuolus. Igatsus kaotatud Venemaa ühtsuse järele toob sisse motiive
ennast avama; · apellatiivne lausungid, millega püütakse saajat mõjutada. Teade teisele tegelasele on ühtlasi teade saajale. Teate topeltroll; · faatiline kõne, mis püüab säilitada kontakti saajaga, vaataja tähelepanu teravdamiseks ja ergutamiseks; · metakeeleline seotud koodi/keelega, tavaliselt tagaplaanil, kerkib esile siis, kui kontakt on häiritud; · poeetiline. Lisaks on teatrikõne komplitseeritum, alati on mitu autorit ja adressaati. Autor, näitleja vs tegelane, vaataja. Kõne draamas on korrastatum, seotud poeetilise funktsiooniga, täidab esteetilisi eesmärke. Näidendi lavastuste tegelased on väga sõnaosavad. T. S. Elliot: näidendi ja luule vahe on väiksem kui tavakõne ja draamakõne vahe. Realistlike näidendite kõne peab ühtlasi olema loomulik ja ebaloomulik. Dialoog ja monoloog. Suurem osa näidenditest on üles ehitatud dialoogile, kahe või enama isiku kõnele (dialoog ja polüloog)
Kriis mõjutas tema naise vaimset tervist ja ta oli aastakümneid vaimuhaiglas. Julm kogemus pani aluse kõige iseloomulikumale teemale Pirandello kirjutistes: inimisiksuse varjatud muutumine. Kirjutanud üle 60 näidendi. ,,Nii see on kui teile nii näib" 1917 pani aluse näidendite seeriale, mis tegid ta maailmakuulsaks. Läbivaks teemaks tõe suhtelisus. Teemat arendas edasi oma kõige kuulsamas näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas" 1922. Siin on konflikt pidevalt muutuva kunsti ja pidevalt voolava elu vahel. Pirandello looming mõjutas oluliselt prantsuse teatri arengut (ka Sartre'i ja absurdiste Ionescot ja Becketit). Uurib oleva ja näiva vahelist piiri. Kahtluse all objektiivse tõe võimalikkus. Kolme näidendi tegevus teatris, lisaks ,,Kuuele tegelasele" ka ,,Igaüks omal viisil" 1924 ja ,,Täna õhtul improviseerime" 1929. Kandumine ühelt reaalsuse tasandilt teisele.
suhtumise kui ka avalikkuse usalduse. Mida teha, kui ajakirjanduses ilmunud info on vale? On olukordi, kus avalikkuse ette jõudnud negatiivne info ettevõtte või organisatsiooni kohta on vale. Tavaliselt jäävad suhtekorraldaja töövõtted mõlemas olukorras (positiivses ja negatiivses) samaks. Kui ajakirjanduses on ettevõtte või organisatsiooni kohta ilmunud valeinfo, on esimene reegel jääda rahulikuks. Ei ole vaja helistada ning hakata sõimama artikli autorit. Veel halvem on saata emotsionaalne e-kiri, mille ajakirjanik võib hiljem avaldada. Esimene asi, mida avalikkus ettevõttelt ootab, on firma täpne kommentaar juhtunule. See tuleb firmas rahulikult läbi mõelda ja kirja panna. Kindlasti ei tohi meedia suhtes võtta vaenulikku hoiakut. Valdavalt on meedia info vahendaja, mitte selle tootja, ning ajakirjanik on info tõenäoliselt saanud usaldusväärsest allikast. Valeinfo levitamisel ja laimamisel mängib rolli laimaja isik
Kuna proosaga ei teeninud nii hästi kui näidenditega, vahetas mees suunda. Näidenditest näiteks ,,Ideaalne abikaasa". Teenis hästi ja elas luksuslikult, mistõttu aga hakkas toimuma vaimne allakäik ning autor hakkab manduma. Ta polnud enam kuigi särav isiksus ning temaga polnud meeldiv vestelda. Tema suureks mõjutajaks sab lord Alfred, kellega mehel tekib lähedane suhe. See ei meeldi aga Alfredi isale, kes kaebab Wilde'i kohtusse, süüdistades autorit oma poja rikkumises. Wilde ei suuda kohtus veenvaid argumente tuua ning talle määratakse vanglakaristus. Süüdistaja peamine kõneaine oli Wilde'i homoseksuaalsus. Lisaks moraalsele hävimisele kannatas ka tema majanduslik olukord, mis päädis laostumisega. Vanglas pidi tegema rasket tööd ning tema ees ei tuntud mitte mingit aukartust. Näiteks kui ta ema suri, siis ei lastud meest matustelegi. Vanglaaastad aga mõjutasid Wilde'i positiivselt, ta sai võitu lodevusest ning
Eeskätt vaadeldi makroergonoomilist aspekti, liiklussüsteemide suuri muutusi seoses intelligentsete transpordisüsteemide tulekuga: digitaalseid kaarte, liiklusvahenditesse sisse integreeritud info- ja kontrollsüsteeme, andmebaase, liikluse jälgimist ja juhtimist. Eesmärk oli suurendada ohutust, ka produktiivsust ja kvaliteeti. Muutub transpordiameti roll, kes peab võtma arvesse uue tehnoloogia levikut ja selle ohutuse probleeme. Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. Põhjalikud uuringud on tehtud Ameerika Ühendriikide Bridgepordi linnas. Laialdaselt kasutati tänapäevaseid aktiivse õppimise meetodeid, et äritegevus ja tööstus vastaksid tervikliku kvaliteedijuhtimise nõuetele. Osalusergonoomika De Jong jt Hollandi teadlased (1997) uurisid ergonoomilise innovatsiooni evitamist ehituses. Ehitustöö nõuab sageli suuri füüsilisi pingutusi
¨ Ulesandeid esitatud teooria kohta on v~oimalik leida ka u ¨lesandekogudest [1], [8], [14] ja ~oppevahendist [16] . Matemaatikapaketid MATLAB, MAPLE, MATHCAD, MATH- EMATICA [10] jpt v~ oimaldavad kinnistada selles kursuses omandatut. Oppevahendi ~ koostamisel on kasutatud paketti "Scientific WorkPlace 3.0", l¨ uhendatult SWP. T¨anan dotsente A. L~ ohmust ja F. Vichmanni, kes abistasid autorit paljude kasulike m¨arkustega k¨ asikirja vormistamisel. Autor 5 0.2. Kasutatav s¨ umboolika ~ Oppevahendis esitatavad v¨aited koosnevad lausetest, millest iga kohta v~oib ¨oelda, kas ta on t~ oene (~ oige) v~ oi v¨ a¨ar
väidetavalt vabadusekaotusega saavutatavate eesmärkide karistusteoreetilistest käsitlustest. Mainitu baasil tõusetub küsimus, kas tänased sanktsioonimäärad altkäemaksu koosseisus on piisavad või on nad „päritud” suurena nõukogude õigusest. Kas ja kuidas me saame hinnata karistuse pikkuse mõju üld- ja eripreventsioonile. Eeltoodud küsimused on uurimistöö põhiprobleemid, mis ajendas autorit neile vastuseid leidma. Korruptsiooni vastu võitlemine sai tuult tiibadesse Eesti Vabariigis peale 2003. aasta Riigikogu valimisi, kui ühendus vabariigi eest Res Publica võimule tuli. Sellega kaasnes 1 Karistusseadustik – (KarS) 6. juuni 2001. - RT I 2001, 61, 364, jõustunud 1. 09. 2002. 4 eelkõige just justiitsministeeriumi poolne aktiivsus, mis avaldus avalikkusele
tulemused on näiteks "Põgenemine vabadusest"1941 ja "Autoritaarne isiksus." Viimases on antisemitism keskne, kuid selle uurimine algas pärast Hitleri "vägitegusid". Autoritaarne isiksus 1943 aastal andis keegi anonüümselt ühele California ülikooli psühhiaatrile 500 dollarit juudivastasuse uurimiseks. Nevitt Sanford palkas Daniel Levimani ja Else Frenkel Bnenswiki, Max Horkheimeri hakkas selle vastu huvi tundma ja hankis 40 000 dollarit kolme aasta peale. Kolm autorit neljast olid juudid see muidugi mõjutas uurimust. Freudism tuli sisse Adornoga, kuna uurijate sõnul oli too üks vingemaid võimalusi veel üheks kompanjoniks, kuna ta tegutses nn kõrgemal tasandil. Nad küsisid (endalt), kas juudivastased indiviidid on ka teiste (marginaalsemate) gruppide vastased. Nad uurisid seda tüüpilisel viiepallisel Likerti skaalal (nõustun väga, nõustun, ükskõikne...) küsides: 1. Juudi ärimeestega
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834-1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest 8 tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu. Peamine tähelepanu
Kroonikate puhul ei kehti väide, et lähemast ajast on neid rohkem. Kronoloogiline: Läti Henriku kroonika 1224-1227 ld keeles, jutustab Riia kiriku ajaloost, selle algusest kuni Saaremaa vallutamiseni 1227, mis töhendab krooniku järgi kogu Eesti alistamist. Kas initsatiiv tuli kõrgemalt poolt (Meinhart käskis) või vabatahtlik? Või oli plaan esitada seda kroonikat kui kogumine argumentidest, mis pidi näitama Riia kiriku eesõigust Eesti ja Liivimaale. Me ei tea selle autorit. Arvamus, et preester Hendrikus on kroonika autor. See Hendrikus oli lätlaste preester?, seda võib tõlkida kui Läti Hendrik ja Hendrik lätlane. Hendrik ei olnud läti päritolu, vaid olid lätlaste preester, pärines tõenäoliselt Kesk- Saksamaast (Magdeburgist). Keskajal Henriku kroonika populaarne ei olnud, temast säilinud 1 käsikiri, pärgament käsikiri, see pole tervikkäsikiri. Ülejäänud kroonika käsikirjad on hilisemad. See variant kroonikast on teksti rekonstruktsioon
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
pidada. AÜO ja Aafrika Liit Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (Organization of African Unity) tehutses aastatel 1963-2002. Selle peakorter oli Addis Abebas ning asutajaliikmeid oli 30, nende seas polnud LAVi. Organisatsioon oleks pidanud tegelema riigipiiride küsimusega, aga tegelikkuses seda ei tehtud – nt liikmesriikide kodusõdadesse ei sekkutud mitte kunagi. 1990. aastate algul kirjutasid kaks selle organisatsiooni autorit Amadife ja Warhola artikli “Africa’s Political Boundaries”, milles nad väitsid, et Aafrika riigipiiride probleem pole lahendatud ning et rahvusvahelised organisatsioonid ei julge seda teha, kartes uute rahvaste iseseisvuspüüdeid, sõdade puhkemist jms. Nad juhtisid siiski tähelepanu mitmetele Aafrika aktuaalsetele probleemidele. Jeffery Herbst on tegelenud riigipiiridega ning ta on leidnud, et 44% neist on kas lihtsalt sirgjooned või meridiaanid, mis on lihtsalt
käsikirjades. Avastatud teaduse jaoks 17. ja 18. sajandil. Trükis avaldati esimest korda 1740. aastal. Hetkel käibel on editeeritud tekst aastast 1955. Kroonika on seotud Riia kirikuga ja Riia piiskopidega. Kronoloogia on Riia piiskopide ametiaastate järgi tehtud. Algab aastal 1200, ristisõdimise algusest kuni 1227. aastani kui Saaremaa vallutati ära. Hüpotees on, et kroonika autoriks on preester Henrik, kuid tegelikult kroonika on anonüümne, sest kuskil tekstis pole mainitud autorit. Tegelaste hulgas esineb preester Henrik, tema nimi on mainitud sellistes kirjeldustes, mis on piisavalt elavad ja detailsed, et jääks mulje nagu oleks teksti autor ise neid sündmusi pealt näinud ja osalenud. Henrik tuli Liivimaale umbes 1205. aastal, kuid kroonika ütlus algab juba varasema aja kohta. Anti Selart isiklikult usub, et on kasutatud varasemaid tekste. Kroonikas on kirjas Henricus oe Lettis, mis on tõend et Henrik on lätlane. Henrik elas veel 1259
ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, PaulEerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid ,,Harala elulood" aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest. Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast
pöörduda ja võtta eeskuju mõnest juhtumi analüüsi näitest. PMI, PMBOK Guide, 2000 Edition – asendamatu allikas projektijuhtimisest ülevaatliku pildi loomiseks. Raamat on väga hästi struktureeritud. Parim näide mitteelektroonilisest hüpetekstist. Puuduseks on see, et paljude töövahendite ja meetodite puhul on kirja pandud ainult nimi. Põhjalikum tutvustus puudub. Vahenditest täpsema ülevaate saamiseks tuleb pöörduda teiste allikate poole. Magistritöö autorit häiris ka teemade valdkonnapõhine käsitlemine (näiteks riskijuhtimine läbi projekti erinevate faaside). Selline stiil sobib, kui raamatut loeb kogenud projektijuht, kes soovib meelde tuletada mingit kindlat teemat. Algtaseme jaoks sobib pigem teemade käsitlus projekti elutsüklite järjekorras (algatamine, planeerimine, täitmine, kontrollimine, 16 lõpetamine)
Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid 65 puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast. Paremäärmuslaste natsionalistlik ajakirjandus tegi kõik, et raamatut ja autorit diskrediteerida. Remarque'ile heideti ette, et ta ei ole ise sõjast üldse osa võtnud, teda süüdistati koguni kommunistliku propaganda levitamises. Natsionaalsotsialistid võitlesid romaani vastu kõikide vahenditega. Lewis Milestone'i poolt romaani järgi vändatud filmi Berliini esilinastusel 1930. aasta aprillis lasksid natsid kinosaalis lahti valged hiired ja süütasid haisupomme. Demokraatlik valitsus otsustas filmi lõpuks ära keelata põhjendusega, et see kahjustab
,,Suured tekstid" universaalsed lahendused, mis on igas ajastus rakendatavad, neid tuleb lugeda nii, nagu tahaksid nad vastata meie enda probleemidele. Ajalooline meetod · Cambridge'i koolkond 1960ndatel eesotsas Q. Skinneriga tema ja kolleegid väitsid, et Lovejoy unustab ära kaks äärmiselt olulist aspekti: autori kavatsus miks ta midagi ütleb? Mida ta teha tahab? Mis on tema eesmärk? Teiseks: selleks, et autorit mõista, peab teadma ajaloolist konteksti ja probleeme keda kritiseerib, keda ülistab ning keelelisi tavasid, tol ajal tähendas mõiste võib-olla midagi muud kui tänapäeval. Sellepärast peab lugema ka ,,väikeste" autorite teoseid. Lingvistiline pööre Keskseks nimeks on L. Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega
Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku, süzeesse, tegelastesse, tegevusaega ja -kohta, ülesehitusse. Ülesehituselt sarnaneb arvustus artikliga. Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon. Asklepiose sümboliks on maod, keda peeti tema teenijateks.
Üksikisiku ühiskondliku tähtsuse tõus polise elus ja suurenenud huvi tema kunstilise kujutamise vastu klassikalisel ajastul kahandas koori osa kasvas näitleja tähtsus ja suurenes näitlejate arv (max 3-ni). 38 Kõik etendused olid arvestatud massilise pealtvaatajaskonna jaoks (Ateena teatris oli 17000 kohta) ja toimusid võistluse korras. Tragöödiavõistlustest võtsid osa kolm autorit, kellest igaüks esitas kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama. Saatürdraama leevendas oma naljade, laulude ja lõbusate tantsudega tragöödiate sisust jäänud rusuvat muljet. Antiiktragöödia kui zanri loojaks oli Aischylos (525-456) Eleusisest, kes lõi 90 draamateost, millest säilinud on 7. Aischylos oli Kreeka-Pärsia sõdade kaasaegne ning nendest osavõtja, tragöödia "Pärslased" autor, milles ta suure patriotismiga kirjeldab Salamise merelahingut (480. a.)
Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat. Ta ei toeta seisukohta, et kust peaks kindlasti käsitlema sotsiaalseid teemasid. 50ndate teisel poolel on Tolstoi Botkiniga küllaltki lähedane. Otseselt ta seda teooriat ei poolda. Botkin pole radikaal, nihilist, revolutsionäär jms. 1857
Need raamatud polnud audentsed dokumendid, vaid rooma ajaloolaste uurimustöö tulemus, mille põhjal nad tegid, millised olid allikad seda me ei tea. Kui need anaalid olid publifitseeritud, II saj lõpul ja I sajandil jätkasid oma tööd need ajaloolased, ja dramatiseerisid seda, nooremad annalistid. Mitte ükski neist annaalidest pole säilinud, hilisemad kasutasid seda rohkelt, see visioon on meile suurtes piirides tänu nondele teada. Kaks autorit kelle säilinud teoste kaudu , need meil on teada Dionysios Halikarnassos, kreeka keeles ,,Rooma muinsused“ , kus hakkas rooma linna rajamisest , eesloost pihta ja tõi käsitluse Puunia sõdade alguseni välja 264. Teine on Titus Livius- ladina keeles, ,,Ab webe condita“ raamatud linna rajamises. Tõi vabariigi lõpuni oma käsitluse välja. Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest
Aischylos tõi 1 näitleja kõrvale ka teise. Sophokles tõi 2 näitleja kõrvale kolmanda. Oodid Proloog. Koori ilmumise laul. Epeisodion- koori laulude vahel esitatud dialoogid, vahetekstid ( episoodid ) Eksodos- koori äraminek. Vaheaegu polnud, aeg ja koht alguses vähe määratud. Tegevus toimus 1 kohas 1 päeva jooksul. Dionysiad 6- päevased, kevadel. 3l viimasel päeval tragöödiavõistlus. Osalemiseks pidi autor kirjutama 3 tragöödiat + satüürdraama. Žürii valis 3 autorit, kes said lavastamisõiguse. Lavastaja, esinäitleja ja rahastaja- 3 võistlusgruppi. Kõik said auhinnad, 3s koht läbikukkumine. Õigust mõistis 110 liikmeline linnakodanikest zürii. Ühiskonnas tunnustati näitlejaid kõrgelt. Käsitlesid reeglina müüte. SOPHOKLES – oli oma eluajal soositavam poeet. Ka tema poolt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Sophoklese müüdid on inimlikud. Kangelased on erakordsete oskustega ja erakordsete tegudega
Ta uurib küll, kes seda mõttetarka on mõjutanud, millisel määral antud seisukoht on kooskõlas sama autori teistes teostes esinevate seisukohtadega, millist perioodi mõtleja arengus või mõtteteaduse üldises ajaloos antud väide esindab, kuivõrd see on mõjutanud hilisema aja autoreid, kui sageli on seda valesti tõlgendatud, kuidas on sellesse suhtunud viimase aja kriitika ja mida ütleb selle kohta "teaduse viimane sõna". Kuid võimalus käsitada toda vana autorit potentsiaalse teadmise allikana, eeldada, et tema seisukohad võiksid mingil moel nüüdisaja inimese mõtteviisi muuta või mõjutada, tõrjutakse kirjeldamatu lihtsameelsusega tagasi. KUNA KOGU INIMKONDA KORRAGA PETTA EI SAA, ON ÜLIMALT OLULINE IGA UUS PÕLVKOND EELMISEST ÄRA LÕIGATA. Vanade ja noorte vastandamine Seda on ajast aega ikka tehtud. Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Singeri (1995) arvates on see eriti iseloomulik moodsale inimesele, s.t tänapäevale.
ilmtingimata olla just teenistus kait- seväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Tead- mised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim ta- gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste riigikait- Riigikaitseõpik aastast 2003 seteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese Paraku pole üht autorit ja õpiku välja- andmine igaühe rollist riigi kaitses andmise innustunud eestvedajat aja- ongi selle õpiku peamised eesmärgid. loolast Rein Helmet enam meie seas. Olgu õpiku uustrükk pühendatud Riigikaitse seotus eri eluvaldkonda- tema mälestusele. dega on üks põhjusi, miks autorite ring on ühe õpiku kohta tavatult suur. Kaitseministeerium 1. Eesti sõjaajalugu Sõjaajaloo mõiste
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
3. Tänaval või muus avalikus kohas vajalikuks osutuvad seadused ning määrused (Bachfeldt, 2004). Autoriõigus Tihti kasutatakse ürituste korraldamisel muusikat või näidatakse videosid. Et mitte minna vastuollu autoriõiguse seadusega, on vaja teada, millistel tingimustel tohib muusikat mängida ja millistel mitte. Muusikateose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui muusikateose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) muusikateose avalikuks esitamiseks (autoriõiguse seadus). Avalik koht Üldsusele avatud kohaks loetakse territooriumi, ehitist või ruumi, mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks, või kuhu sellise koha omanik/valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak,
tega. Teoreemile antakse tihti ka tema avastaja nimi – kuigi peab tunnistama, et paljudel nimelistel teoreemidel pole nimeandjaga siiski suurt pistmist. 46 Üks kuulus teoreem on järgmine. Teoreem: Leidub lõpmatult palju algarve. (Eukleides) matemaatikute keel Sulgudes seisev „Eukleides” tähistab tõestuse autorit ja tihti nimetataksegi seda teoreemi Eukleidese teoreemiks. Meenutame, et algarvud on naturaalarvud, mis jaguvad ainult enda ja ühega – nagu näiteks 2, 3 ja 5. Arvud 4 ja 6 aga pole algarvud, sest ja . Algarvud on mingis mõttes kõikide teiste arvude baasiks. Neid ennast ei saa tegurdada, aga kõik teised arvud võime esitada algarvude korrutisena. Näiteks võime algarvude korrutisena kirjutada ja Üritame lugejat selles teoreemis järgnevalt ka veenda
millel džässi propageerimise ja leviku seisukohalt oli hindamatu väärtus. Kontserdil viibinud muusikute Georg Metssalu ja Karl Aaviku 172 kinnitusel mängiti ka G. Gershwini “Rhapsody in Blue`d”, mis millegipärast kavalehel ei kajastu. Kuna selle teose esitust mäletab ka muusikuna kontserdil osalenud Kurt Strobel (Ojakäär 2000: 324), siis võib uskuda, et nii see tõesti oligi. Mis puutub aga kavalehte, siis sellel leidub teisigi ebatäpsusi: mitte kõikidel lugudel ei ole märgitud autorit (puuduvad: 1. Harry Akst, 6. Paul Dresser 173 , 8. Albert W. Ketelbey, 10. Nacio Herb Brown, 11. John Schonberger), vaid ühel juhul on autori eesnimi välja kirjutatud, popurriide puhul pole märgitud ei autoreid ega palade nimesid, 174 16. pala autori nimi on vale (peaks olema hoopis Gene Gifford). Nagu kavast näh- tub, oli poolte lugude seadete autoriks Priit Veebel. Tegelikult oli tema osa ilmselt suuremgi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
