Kehalise kasvatuse õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks nii kehalise aktiivsuse kui ka tervisliku toitumise suhtes. Õpetaja peaks oskama õpilastele ainekava edasi anda piisvalt huvitavalt, et nad omandaksid kõik vajaliku ja talletaksid selle. Õpetaja kohustus on lapsi inspireerida ja innustada liikuma. Neile selgitada, kui tähtis on füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine nende igapäevaelus. Kehaline kasvatus ei peaks olema lihtsalt puhas treenimine, vaid ka rääkimine ja arutamine õpilastega tervisliku eluviisi teemadel. Kui õpetaja teeb kaasa harjutusi, mida nõuab oma õpilastelt, tekitab see õpilastes võrdsustunnet ja nad teevad neid harjutusi meelsamini. Nii ei teki õpilastes trotsi ja ka õpetaja ei unusta enda treenimist. Tänapäeva õpetaja peaks ennast pidevalt erialaselt koolitama ja viima kurssi uute teadmisetega tervisliku toitumise ja tervise vallast. Peaks tundma huvi uute treenimisviiside ja spordialade vastu ning tutvustama neid ka oma õpilastele.
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
Ajakirja artiklid võib jagada publitsistlikeks, topograafilisteks, ajaloolisteks, meelelahutuslikeks ja Venemaa-ainelisteks. NM-i veergudel on enamasti valgustuslikud artiklid. NNM-s muutus valdavaks ajaloolis-teaduslik temaatika. Valgustajate meelest oli pärisorjus ebakristlik ja amoraalne, selle kaotamine tugevdaks riiki ja soodustaks rahavstiku kasvu, selle likvideerimine oleks ka mõisnikele endile majanduslikult kasulik. Teiste sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine ja praktilised ettepanekud Kästileti maiskonna staatust ja vehekorra küsimust rüütelkonnaga. Hupel kirjutas veel luksusest. Käsitletakse sotsiaalset viletsust, Eesti- ja Liivimaa talupoegade näljahäda, kartulikasvatust, metsandust, viinapõletamist. Topograafilised, kiriku- ja kultuuriteemalised artiklid Kuna Kuramaast kirjutas Hupel oma topograafias vähe, siis ajakirjas käsitles ta ka seda. Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest
· kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; · otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; · kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra; · kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisat siooni ja demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: · algatamine; · arutamine ja vastuvõtmine; · väljakuulutamine. Seaduste (eelnõude) algatamise õigus on: · Riigikogu fraktsioonidel; · Riigikogu liikmetel; · Riigikogu komisjonidel; · Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõude menetlus Enamiku eelnõudest esitab valitsus. Esitatud eelnõule määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni, mis korraldab eelnõu arutamist. Eelnõu tekst koos esitaja seletuskirjaga jaotatakse enne täiskogus arutamist Riigikogu liikmetele välja.
riigiorganite õiguasktide suhtes. 6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7.Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduseelnõu vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon, seaduse avaldamine. 8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Täidesaatev riigivõim kuulub Eestis Valitsusele. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele. Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi
Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a
Henry tahtis lahutust aga ei saanud paavsti poolt. Reformatsioon- pol oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermaatiaakt. Tehti uus kirik(anglikaani):peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri, kuninga lähim abiline selles oli Thomas Cromwell. Kuningas sulges kõik teised kloostrid ja sai rikkaimaks maade poolest mis võeti kloostritelt ära. Tehti lõpp pühakute ja pühapiltide austamisele. Hukati kõik kes polnud poolt ta abielu suhtes v nimetasid teda ketseriks. Keelati piibli lugemine ja arutamine. Rekatoliseerimise katse- uus poeg tuli troonile: Edward VI(alles laps) jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward suri noorelt ja troonile tuli henry ja ta esimese naise tütar MaryI(1553-1558) Ta pidi abielluma Hispaania kuninga FilipeII'ga. Tekkis ülestõus 1554.a Thomas Wyatti juhtimisel, kardeti et Inglismaa langeb Hispaania võimu alla. Mässajad hukati, Mary sai hüüdnime ,,verine". Hakkas taastama
meeleolu kontroll; kasutamine); tagasivaade; sild eelmise seansiga; eesmärgid, probleemid; päevaplaani tegemine; (vajadusel teooria õpetamine); kodutöö ülevaatamine; ootused nõustamisele; päevaplaanis olevate asjade kliendi harimine tema probleemi arutamine, uue kodutöö andmine, ja suhtes; perioodilised kokkuvõtted; kodutöö, kokkuvõte; kokkuvõte ja tagasiside. tagasiside. 14. Nõustaja omadused. Nõustaja peab pidevalt arendama teadlikkust enesest, et olla võimeline suhtlema teistega kolmel tasandil: afektiivsel (tunded ja emotsioonid), kognitiivsel (mõtlemine ja intellektuaalsed protsessid) ja käitumuslikul tasandil (tegevus)
Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud võivad seaduseelnõusid välja töötada, kuid Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama. 2) Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt 2-l, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (riigieelarve) ka 3 lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemiste vahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. 3) Seaduseeelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Vastuvõtmiseks vajalik häälte arv
otsustamisse (osalemine) ja kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Kaasahaaramine - Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab
ja arutelu täiskogus), eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid, ministrite kuulamised komisjonides, ettepanek valitsusele algata teatud seaduseelnõu, infotund (peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele), kirjalikud küsimused (Riigikogu liige võib esitada kirjaliku küsimuse Vabariigi Valitsusele või selle liikmele teabe saamiseks). 4. Miks on vajalik kõikide olliste küsimuste arutamine ja otsustamine parlamendis? V: sest parlament on rahva esindaja. Vastasel juhul ei oleks rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. 5. Riigikontroll RK abistava organina (ülevaade riigivara kasutamisest ja säilimisest, finants- ja tulemusauditid) V: Riigikontroll kontrollib mitmete täitevvõimu asutuste tegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist. See on Riigikogu abistav organ. 6. Arupärimise, infotunniküsimuse ja kirjaliku küsimuse vahe
huve, vaid üldisi Euroopa huve. Jose Manuel Barroso, Catherine Ashton 12.3.1 Tööülesanded: seaduseelnõude koostamine, Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, rahvusvaheliste kokkulepe sõlmimine, Euroopa Liidu eelarve haldamine 12.4 Euroopa Kohus töötab Luxembourgis, igast liikmesriigist 1 kohtunik. Kohtunikud vahetuvad(5 aasta tagant). (Ära aja sassi inimõiguste kohtuga Strasbourgis!!! Mingi sõjakohus Hagis) 12.4.1 Tööülesanded: liikmesriigi inimeste küsimuste arutamine *2011 vabatahtliku tegevuse aasta *2012 väärika vananemise ja põlvkondade vahelise solidaarsuse aasta Euribor Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud intressimäär. Tõstab ja langetab seda ainult Euroopa Keskpank. Eesti Keskpank kontrollib Eesti rahanduspoliitikat, peab järelvalvet pankade üle, analüüsib ja prognoosib majandust. Kommertspangad teenuse pakkujad, eraisik saab hoiustada, investeerida, laenata. Selle
otsustamisse (osalemine) ja kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Kaasahaaramine - Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab
terves perekonnas on hea olla, pereliikmed tunnevad end vabalt ja koduselt. Suhtlemine on siiras ja spontaanne. Ebaterves perekonnas on elu pingeline, pereliikmed ei tunne end hästi, suhtlemine põiklev, ettevaatlik, kahtlustav, tavaline on valetamine. Terves perekonnas reguleerivad elu ja suhtlemist mõned selged ja avalikud reeglid, mida võib arutada ja vaidlustada. Ebaterves perekonnas on palju ebaselgeid ja varjatud reegleid, millede arutamine ja vaidlustamine on ebasoovitav - "tabu". Konfliktide lahendamist välditakse , neid püütakse maskeerida ja maha salata. Terve perekond on avatud, suhted väliskeskkonnaga on lihtsad ja selged, perekond suhtleb aktiivselt, pere võtab külalisi vastu ja käib ka ise külas. Ebaterve pere on suletud, suhted väliskeskkonnaga on keerulised ja ebaselged, tihti vaenulikud. Külalisi eriti ei soovita, sest ebaterves peres puudub järjepidevus,
Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl. Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne
astme kohus võib keelata kohtulahendile edasikaebamise. Võrdsuse põhimõte Menetlusosalised on kohtu ja seaduse ees võrdsed ning teisalt on kohtu kohustus tagada menetlusosaliste võrdsus. Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte Kohtuasja arutamine esimeses astme kohtus toimub üldjuhul kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul ning esimese astme kohtus uuritakse kõiki esitatud tõendeid vahenditult st kohtuistungil. Menetluse läbi viinud kohtunik teeb ka asjas otsuse. Kohtuasja suulisuse ja avalikkuse põhimõtet võib pidada iga kohtumenetluse aususe ja legitiimsuse garantiiks. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid on avalikud
Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud. Lisaks õiguskaitseorganeid: prokurör; kohtueelse uurimise organid; täitemenetluse organid; kinnipidamis- ja karistusasutused. Järelvalveinstitutsioonid 1) teenistusjärelvalve; 2) konstitutsioonilisuse järelvalve; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelvalve;
seal kirjas olema jne või kriminaalmenetluse seadustik, või nt notarite ametitoimingute tegemise kord. Seaduses sätestatud kohtumenetluse põhimõtetest on olulisemad järgmised: · igaühel on õigus kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides, kriminaalmenetluses tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele õigus kaitsele; · esimese astme kohtus toimub kohtuasja vahetu arutamine -- selle kohaselt peab kohus uurima tõendeid vahetult (kuulama ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurima ekspertide arvamusi ja dokumentaalseid tõendeid, vaatlema asitõendeid ja teostama paikvaatlusi); · esimese astme kohtus peab toimuma asja suuline arutamine kohtuistungil; · kohtuasja arutamise järjepidevuse tagamiseks arutab asja algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kui asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale;
13) otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile; 14) kuulutab riigi välja erakorralise seisukorra; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku: 1) algatamine (algatamise õigus on Riigikogu fraktsioonil, liikmetel või komisjonidel ja Vabariigi Valitsusel); 2) arutamine ja vastuvõtmine; 3) väljakuulutamine (kui president ei ole nõus seadust välja kuulutama, kuid Riigikogu ei pea selle muutmist vajalikuks). Täidesaatev võim Eesti Vabariigis Eestis teostab täidesaatvat võimu põhiseaduse ja seaduste alusel Vabariigi Valitsus kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ilma ministeeriumite ministreid nimetatakse portfellita ministriteks
või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).
(edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid – 1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni – (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate
Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus. Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138). 8. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum ja selle eesmärk oli loovliitude osa arutamine NLKP XXVII kongressi otsuste täitmisel ja XIX üleliiduliseks parteikonverentsiks valmistumisel. Loomeliitude kultuurinõukogu oli kutsunud pleenumi tööst osa võtma EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Ühispleenum kritiseeris Eestis “ülal” valitsevat perestroikat ning glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist ja ENSV suveräänsust
sellele tuleks oma metodoloogiat muuta / kohandada. Samuti tuleks alustada erinevatest kasutatavatest meetoditest tulenevate andmetega ,,mängimist", seades küsimuse alla nende kasulikkust (kehtivus, usaldusväärsus) ning püüda nendest sotti saada tuletades algse tähenduse. Andmetega ,,mängimine" võib sisaldada: * andmete võimalikult paljudel erinevatel viisidel organiseerimine / sorteerimine * andmete võimalikult suur visualiseerimine * tagasiside saamiseks andmete arutamine osalejate / koostööpartneritega. (lk 123-124) 5 Kaardi tõlgendamine: hindamis- ja analüüsimeetodid 5.1 Hindamine, analüüs ja tõlgendamine Kasutatavat metodoloogiat ja meetodeid tuleks hinnata, kas nad on efektiivsed uurimuse struktureerimisel ning hea kvaliteediga andmete loomisel / kogumisel. See on uurimuse ranguse demonstreerimise oluline osa. Teaduslike metodoloogiate puhul on objektiivsus, kehtivus, usaldusväärsus ja jäljendatavus uurimuse kvaliteedi nurgakivid. Terminite
· Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures. * Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks
(edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid 1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate
Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsetes suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus. Kehtiva õiguse tekkimine – ajas ja ruumis muutuvad väärtused tekitavad sotsiaal-poliitilisi diskussioone ning vajaduse ilmnemisel võetakse neid arvesse õigus-poliitiliste otsuste tegemisel ehk kantakse üle kehtivasse/positiivsesse õigusesse. Seaduste väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiumeid: Seaduse algatamine Seaduseelnõu arutamine Seaduse vastuvõtmine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine Õigusnormi jaotus ÕIGUSNORM- on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused On käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õgusalusena; õiguslike tagajärgede esilekutsumine; sisaldab alati
või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). 2) Kiirmenetlus karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. 3) Üldmenetlus 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 50. Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vasti on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada).
seda? Võimude lahusus tähendab et riigis on seadusandlik,täidesaatev ja kohtuvõim eraldiseisvad. 1 Iseloomusta seadusandlikku võimu ja tema ülesandeid. Seadusandlik võim ehk Eestis Riigikogu ülesanded: · seaduste vastuvõtmine · kodanikkonna esindamine · täitevvõimu legitimatsioon,tasakaalustamine ja kontroll · rahakotivõim ja poliitiline harimine · ühiskonnaprobleemide arutamine 1 Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid. Ühekojalisuse plussid: · vahetus ja kiirus · läbipaistvus,selge vastutus · demokraatia Kahekojalisuse plussid: · läbimõeldus · stabiilsus · sobib föderaalsüsteemile 1 Tutvusta täitevvõimu ülesandeid ja tasandeid. Täitevvõimu ehk valitsuse ülesanded: · juhtida iiki parlamendi suuniste alusel
teha valitsuse kaudu. Valitseva partei liikmed esitavad enamasti parandusettepanekuid. Vahel saab seadusandliku algatusega esineda ka rahvaalgatuse korras, näiteks Hispaanias tuleb eelnõu parlamenti rahvaalgatuse korras esitamiseks koguda vähemalt 500 000 hääleõigusliku kodaniku allkirjad. Enamasti nõutakse, et esitatav eelnõu vastaks normidele ja nõuetele ja oleks varustatud seletuskirjaga. Eelnõu menetlemise teiseks staadiumiks on selle arutamine parlamendi plenaaristungil ning komiteedes või komisjonis. Eelnõu arutamist plenaaristungil nimetatakse enamasti lugemiseks. Esimene lugemine toimub pärast algatamist, et otsustada, kas seadust on või ei ole vaja. Esimene lugemine algab algataja ettekandega, millega sageli kaasneb parlamendikomitee kaasettekanne. Kui parlamendi enamus arvab, et eelnõud pole vaja, siis ta on tagasi lükatud ja mingit edasist arutelu ei toimu.
Võimude jaotamise tasandid n Horisontaalne võimujaotus: kesksed võimuharud erinevate rollidega n Vertikaalne võimujaotus: keskvalitsus vs kohalik omavalitsus n Otsene vs kaudne riigihaldus Seadusandja ® Parlamendi ülesanded: n seaduste vastuvõtmine n kodanikkonna esindamine n täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll n rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) n ühiskonnaprobleemide arutamine ® Legislatuuride allakäik Esinduskogu mõjukus n Poliitikat kujundav: saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid. USA, Costa Rica, Tsiili n Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid, ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga. Prantsusmaa, Soome n Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija (,,kummipitsat", rubber stamp). Malawi jt vähearenenud riigid
kingiti ära ja müüdi. Tähtsaimaks uuenduseks oli inglisekeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük. Tehti lõpp pühakute säilmete ja piltide kummardamisele ja austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat. 1534 võeti vastu Reetmise akt, millega kuulutati äraandjaks kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi
olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus.
kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis
Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi. Eestvedamine kui protsess tegevuste järgnevus, mis mõjutavad eesolevaid. Kaasahaaramine Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine. Selgitamine Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht
tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja 1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
Delegeerimis inimesed oskavad, tahavad, on motiveeritud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi KAASAHAARAMINE: Inimeste kaasamine neid mõjutavate otsuste tegemisse Nõuküsimine Üksteise ideede, oletuste tugevate ja nõrkade külgede üle arutamine SELGITAMINE: Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele seotud osapooltele SELGETE OTSUSTE TEGEMINE: Kui ükskord on otsus tehtud, tuleb see selgelt ja otsekoheselt viia kohale kõigini, keda see puudutab 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey- Blanchardi ja Blake-Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga
organite pädevuse ja kohtuniku käitumises hinnatakse ise aspekte. Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust. Seetõttu vajaks võib-olla nende kahe menetluse vahelised sidemed ja autonoomsus, samuti süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse kohal- damine distsiplinaarmenetluses täpsustamist.*38 2.3. Distsiplinaarasja arutamine ja avalikkus Eestis on distsiplinaarasja lahendamiseks moodustatud Riigikohtu juurde distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu- mi esimees distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm Riigi- kohtu liiget ning üks ringkonnakohtu ja üks maakohtu liige (KS § 93 lg 1 ja lg 5). *39 Seega kuulub Eesti Euroopa riikide enamiku hulka, kelle puhul kohtunike distsiplinaarorgan koosneb
4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. § 45. Asja arutamine istungil (1) Haldusmenetluse asja arutatakse istungil: 1) menetlusosaliste vastanduvate huvide korral, kui see ei põhjusta menetluse ülemäärast venimist; 2) seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel; 3) juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. (2) Istungi viib haldusorgan läbi võimalikult kiiresti ja lihtsalt, tagades sealjuures menetlusosaliste õigused.
omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. 3. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, olenemata sellest, kas see on materiaalselt mõistetud legislatiiv-, haldus-või jurisdiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus materiaalses mõttes Materiaalselt mõistetud halduse määratlemisel on kaks meetodit negatiivne e substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. 1. Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis teatavasti eristab
13. Õppetund, kui õppetöö organiseemise põhiühik. Gagne õppeühiku mudel Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine Gagne õppeühiku mudeli etappide läbimise tähenduses. Õppemeetodite paljususes ja rakendusvõimalustes on kergem orienteeruda Gagne õppetunnietappide valguses. 7 etappi: tähelepanu köitmine (ootamatu tegevus, sõnaline osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu kordamine (õpilaste küsitlemine, põhiseisukohtade rõhutamine, kirjalike ülesannete täitmine); uue materjali esitamine (õppeteksti lugemine, loenguline esitamine, uurimuslik tegevus, diskussioon); õpitava teadvustamisele kaasaaitamine (iseseisvalt loetava teksti metoodiline ettevalmistamine ning õpilaste kognitsiooni jälgimine, hõlbustamine ja suunamine lugemise käigus; jutustava/loengulise esituse metoodiline ettevalmistamine, hõlbustamine/suunamine
· Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on põhiseaduse tekstis · Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend Seadusloome protsess: · seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseeelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. · seaduseelnõu arutamine Riigikogu kodukorra kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. · seaduseelnõu vastuvõtmine toimub hääletamise teel. · seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimuseks 18
Teistesse kohtutesse pöörduda ei ole lubatud. 2. Kui käesoleva artikli punktis l nimetatud mingisuguses vaidluses on hagi läbivaatamisel kohtus, kelle pädevusse selle punkti sätete põhjal asi kuulub, või kui niisuguse hagi suhtes oli see kohus teinud otsuse, siis ühtede ja samade poolte uut hagi samal alusel ei ole lubatud esitada, välja arvatud juhtumid, mil selle kohtu otsus, kuhu oli esitatud esimene hagi, ei kuulu täitmisele maal, milles algatatakse uus arutamine. 3. Kui otsus käesoleva artikli punktis l nimetatud vaidluse kohta, mille on teinud ühe konventsioonist osavõtva riigi kohus, kuulub täitmisele selles riigis, siis see otsus kuulub samuti täitmisele mis tahes teistes konventsioonist osavõtvates riikides, kui vaid on täidetud selle riigi ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste täitmine ei või põhjustada asja sisulist ümbervaatamist. 4
seotud tegevused: pikkus, ulatus, kaasatud isikud, täpne aeg. Auditikava on täpne töö tegemise juhend. Samuti peaks sisaldama reservaega. Ühele auditikavale järgneb kohe järgmine auditikava, seega neid venitada ei saa ja peavad olema täpsed. Mahukama auditi puhul tegelevad seellega mitmed audiitorid korraga, siis peab auditikava sisaldama nende vahelist konkreetset tööjaotust. Otstarbekas jaotada mahukas audit etappideks, iga etapi järel toimub raporteerimine (suuline, kirjalik) ja arutamine ning kooskõlastamine. Kui auditi käigus tekib vajadus muuta auditikava, siis peavad olema muudatused läbi räägitud ka auditi objekti eest vastutavate isikutega ning uued muudatused tuleb kinnitada auditi struktuuriüksuse juhi poolt. Auditi planeerimisel peab olema auditikava koostaja kursis auditeeritava objektiga. Korralise auditi puhul tuleb 2 nädalat enne auditi toimumist teavitada objekti kirjaga. Peab
Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada). 49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses. Tõendada on vaja: 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis, vahendid 2)kuriteo koosseis – karistusseadustiku vastavat paragrahvi 3)kuriteo toimepannu isiku süü 4)kurjategija isik, isiku andmed
Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 tervikuna peab tagama süüdistatava tõhusa osavõtu menetlusest. Õigus kuulata ja jälgida menetlust ning sellest osa võtta. PS 24 lg 2 annab igaühele õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Süüdistatav võib ise loobuda õigusest osa võtta kohtumenetlusest. Kuid ka siis, kui süüdistatav oma õigusest ei loobu, võib tema kohtuasja arutamine toimudatema osavõtuta: 1) Süüdistatav eemaldatakse kohtusaalist tema käitumise tõttu 2) Kohtumenetlus in absentia. KrMS järgi võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui tema asukohta EV-s ei suudeta tuvastada, on alus arvata, et ta viibib väljaspool EV piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
teiste võidust või kaotusest Kliima on suhteliselt püsiv nähtus. Aga nagu looduseski tuleb ette kliimamuutusi. Kliima võib soojeneda või jaheneda. Suhted võivad muutuda innukamaks või loiumaks, avatumaks või kinnisemaks, meeldivamaks või ebameeldivamaks. Kliima hindamine on alati subjektiivne. Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes.
psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti poole; lepitamine; kohtus elada vanema juures või asenduskodus; üldkasulik töö; käendus; programmides osalemine; kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine * alaealisele võib kohaldada: hoiatust, vestlusele suunamist; üldkasulik töö; ravikuurile saatmine; erikool * tingimused erikooli suunamiseks * käsitleb alaealiste komisjoni- moodustamine, koosseis, pädevus; rahastamine * alaealise õigusrikkumise asja arutamine alaealiste komisjonis * alaealise komisjoni otsus Rahvatervise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014018 *joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu *teenused (majutus, sport, õppe, tervishoid) ei tohi kahjustada teenust * ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist * ehitised, rajatised, transpordivahendid- soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi
ebavõrdsete võistluslikke olukordade välimine, kõigile võrdse võimaluse andmine ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks kokkulepetest kinnipidamine egoism- vahel tuleb olla ka isekas, ühiskonnanormidest erinemine eksimine on inimlik alati ei pea olema igas valdkonnas number 1 õpetaja/lapsevanema ja lapse vaheline usaldussuhe erinevate situatsioonide ja dilemmade üle arutamine VIIES SEMINAR Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Füüsiline areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng Kõlbeline areng Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine;
Seadusandlik võim kuulub Eestis Riigikogule. Parlamendi ülesanded: seaduste vastuvõtmine kodanikkonna esindamine täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll Parlament hoiab silma peal Valitsuse tegemistel. Võib avaldada ministritele/ministeeriumidele umbusaldust. rahakotivõim ja poliitiline harimine (eeskuju) ühiskonnaprobleemide arutamine Legislatuuride allakäik rohkem otsustamist on liikunud Valitsuse poolele. Riigikogu põhiülesandeks on tänapäeval jäänud seaduste kinnitamine, seaduseid koostab Valitsus. 88. Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid. Ühe koja plussid: Kahe koja plussid: vahetus, kiirus läbimõeldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
