Efektiivsuse maksimeerimine tähendab sel juhul investeeringute rentaabluse või kulurentaabluse maksimeerimist. 6. Selgitage punkteesmärgi ja trajektooreesmärgi olemust. Mis funktsioone täidavad eesmärksusteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid? · Trajektooreesmärgid-arengurajata, piiramatud eesmärgisusteemi komponendid. Need on soovitavad arengusuunad, milles võib (põhimõtteliselt) lõpmatult edasi areneda (nt tootmise kulu- või ressursirentaabluse suurendamine, tootlikkuse tõstmine). Need on eesmärgid, mille puhul otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi. Trajektoorsete komponentide funktsioon arengusuundadele keskenduv. Motiveerib otsustajat kaugemale mõtlema, leidma parimaid variante, motiveerib millegi enamaga tegelema, kuna punkteesmärk on piiritletud ja selle täitmine on
1995. aastal käis Eesti esimest korda ametliku delegatsiooniga IV naiste maailmakonverentsil Pekingis. Selle maailmakonverentsi tegevuskava, mis sisaldab umbes 360 paragrahvi, on ülesanneteks ÜRO liikmesriikide valitsustele aastaiks 1995-2000. Lõppdokument on aluseks ka Eesti rahvuslike tegevuskavade prioriteetide määratlemisel. Konverentsi järel loodi ministeeriumidevaheline komisjon, kelle otsusel on soolise võrdõiguslikkuse aspektist prioriteetsed arengusuunad: 1). Luua ja tugevdada riiklikke struktuure, mis integreeriksid võrdõiguslikkuse põhi-mõtet kõigisse valdkondadesse. 2). Analüüsida Eesti seadusandluse vastavust rahvusvaheliste võrdõiguslikkuse standarditega. 3). Naiste olukorra parandamine tööturul ja nende osaluse suurendamine otsuste vastuvõtmisel. Nende riiklikult võetud kohustuste täitmiseks loodi 1996. aasta detsembris Sotsiaal- ministeeriumisse võrdõiguslikkuse büroo
mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised tingimused Majanduslikud tingimused arvestavad intressimäärasid, inflatsiooni, üldist majandustsüklit. Poliitilised- üldine poliitiline stabiilsus ja ametlike ringkondade suhtumine ärisse. Sotsiaalsed tingimused- tavad, väärtushinnangud Tehnoloogilised tingimused- uued seadmed ja tehnoloogiad globaalne keskkond- ülemaailmsed arengusuunad, globaalne konkurents ja tarbimisturg On jõude, mis on juhtkonna kontrolli alt väljas ja mõjutab org käekäiku: majanduslik olukord, riigi poliitika, konkurentide tegevus, tehnoloogia areng, eelmiste juhtide poolt tehtud otsused. Ka parim juht pole kõikvõimas- sellist seisukorda nim. sümboolseks ja juhtkonna osa org edus või ebaedus on minimaalne. Sisekeskkond-materiaalsed vahendid, tehnoloogia, juhtimine, struktuur, kehtivad eeskirjad, juhised, normid, inimesed ja nende suhted 4
Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed a. Rahvastikuprobleemid 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit 1930 2 miljardit 2000 6,3 miljardit. aastaks 2050 ca 11,6 miljardini. Eesti probleemiks: liiga palju rahvas koondunud ühte kohta, surevad välja selletõttu väikelinnad,
Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed kõikides ülaltoodud nõuetes. Segamajandus Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (infrastruktuur, strateegilised ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudlusepakkumise tulemusel, kuid riik kannab hoolt et keskseks peetud soovid saaksid täidetud (näiteks kehtestada miini-mumpalga või piirkondliku kättesaadavuse nõude) Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks, sõltudes sellega erasektorist Riik majanduses 1. Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2. Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3
Turvalisus, Mugavus ja Hind [2]. Need põhiteemad on otseses sõltuvuses seitsmest megatrendist: 1) Lõpmatu jõuallikate parendamine; 2) Autod on karmil dieedil; 3) Autonoomsed autod; 4) Suurte tarnijate ajastu; 5) Uued tegijad autotööstuses; 6) Omavahel kommunikerivad autod ja jagatud mobiilsus; 7) Arenevad riigid kõige olulisem turg (vt. joonis 3) Joonis 3. Autotööstuse megatrendid ja põhilised arengusuunad (allikas: Goldman Sachs Global Investments Research, 2015) Keskkonnasõbralikus: Transpordisektor annab 22% globaalsest CO2 emissioonimahust. Suurimad arenenud riigid soovivad vähendada CO2/kg 30%-40% aastaks 2025. Selleks ajaks elektriautode ja pistikhübriidautode osakaal kasvab kuni 25% tänasest 5%-st. Paraneb ka traditsiooniliste jõuallikate keskkonnasõbralikus. Vesiniku peal töötavate autode ehk FCV (kõige puhtam seni leiutatud energia tootmise
käitumist, mis teatavail asjaoludel käitumist vastutust kergendava asjaoluna, vaid kannatanu mitteõiguspärast käitumist, sidudes seda subjekti tugeva hingelise erutusega. Samas on teada, et tugeva hingelise erutuse tekkimine ei sõltu ainult välistest faktoritest, vaid ka isiku psüühilisest eripärast, tema emotsionaalse ärritatavuse tasemest jne.23 21 Raska Eduard. (1994). Kuritegevus ja kriminaalpreventsioon Eestis. Tallinn:,Juura, lk 148. 22 Kriminaalpoliitka arengusuunad aastani 2010. Riigikogu seadus, 21. 10. 2003 a.- RT I 2003, 67, 457. 23 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 165. 14 Seetõttu on viktimoloogiline problemaatika tervikuna, ja sealhulgas kuriteoohvrite kaitse, alati äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed
• Arvamus esitab liidu vaateid mingile küsimusele, kuid ei pruugi soovitada mingeid tegevusi. Ühenduse keskkonnaprogrammid • Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud keskkonnameetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid), kuid ei seo ennast otseste sellealaste õiguslike kohustustega • Sõnastus üldine – määratletud on üldised arengusuunad I keskkonnaprogramm (1973-1976) • EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid • saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine • loodusliku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine • keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse • ühendusvälise KKP edendamine I KKP 11 printsiipi • Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada
hinnangud ei ole omavahel otseses vastuolus. - Süsteemsus – peab tagama eesmärgi süsteemsuse seose kõigi teiste paraleelselt lahendamisele kuuluvate juhtimisülesannetega, juht peab arvestama ka teiste erinevas arengujärgus olevate protsesside ja neile püstitatud eesmärkidega. Eesmärgid võib klassifitseerida oma olemuselt kahte klassi: trajektooreesmärgid – need on arengusuunad, kus võib lõpmatult edasi areneda ja otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi; punkteesmärgid – need on arengusuunad, kus nõutakse mingi taseme saavutamist; neid eesmärke püütakse saavutada minimaalsete kuludega, et võimalikult palju ressursse suunata trajektooreesmärkidega määratud suundades võimalikult parema tulemuse saavutamiseks;
2) Kirjelda puhastusteeninduse arendamisobjekti, mis ei vasta objekti tegevusele seatud nõuetele. Liigenda aruanne järgmiste alapunktide alusel • Objekti esitlus • Objekti nimi, olukord • Puhastusteeninduse hetkeolukorra kirjeldamine • Puhastusteenindust müüv organisatsioon • Puhastusteeninduse kvaliteet • Mõõdistamisajalugu • Arengusuunad, muutusvajadused • Puhastusteenindajate kutseoskuste kaardistamine • Koristusvahendid ja masinad • Tingimused • Puhastusteeninduse eesmärgid 3) Tööjõuressursi arvestus • Kasuta objektil olevat või kavandatavat tööhulga arvestust 4) Kavanda tööhulga arvestuse põhjal • Piirkonna jaotus • Üldised tööjuhendid • Tööjärjestus
arengutasemest. Ettevõtte tegevusalane oskusteave ja ideed peituvad "äritegevuses" ja ärijuhtides. Oskusteave tehnoloogiast ja selle võimalustest peitub ettevõtte IT-alases tegevuses ja IT spetsialistides. Kui ettevõtte kogu IT tegevus piirdub tehnika elushoidmisega, siis pole loota IT rakendamist ärioskuste täiustamiseks ärivõimalustest haaramiseks ja konkurentsieelise kindlustamiseks. See tähendab, et ka IT strateegia (s.o põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte ITd rakendab) peab olema tihedalt seotud äristrateegiaga. Paljudes ettevõtetes puudub formuleeritud IT strateegia üldse või ei ole ta seotud äristrateegiaga. endastmõistetavalt piirab see oluliselt võimalusi kasutada ITd äri edasiviiva mootorina ja viib IT-spetsialistide ja ärijuhtide võõrandumisele üksteisest. Põhiküsimus on: kuidas meil õnnestub saavutada koostöö ärijuhtide ja IT spetsialistide vahel, et luua
3.Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4.Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist. TERVISHOIUPOLIITIKA EESMÄRK JA ARENGUSUUNAD 1.Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu traumad, vägivaldne surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise
2. Kuidas jaguneb organisatsiooni keskkond? Väliskeskkond Sisekeskkond 3. Kuidas võib määratleda organisatsiooni väliskeskkonda? Väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate tegurite kogumit, mis organisatsiooni mõjutavad 4. Millistest osadest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine (juhtimispõhimõtted). 5. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse), majanduslikud (rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase,demograafia, haritus, eetika), poliitilised ja õiguslikud (valitsuseotsused, seadusandlus), tehnoloogilised (tehnoloogiatase) 6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? Vahetut keskkonda, kus organisatsioon tegutseb
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteoori...
VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Mikrokeskkond:vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib.(Kliendid,, tarnijad, konkurendid) Makrokeskkond:Moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused ja majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 2. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna peamised osad? Makrokeskkond koosneb: · Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
analüüsid, õigusloome. Keskkonnapoliitika ja strateegia. Keskkonnapoliitika- on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel ning on avaliku, era- ja mittetulundussektori tegevusjuhis keskkonnaküsimustes. Keskkonnastrateegia- on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning eesmärkide saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnategevuskava- on süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
· Leitud puuduse põhjus, · Ennetavad tegevused, et vältida probleemi kordumist, · Parendustegevuste tähtajad, · Parenduste eest vastutavad isikud, · Ressursside vajadus ja jaotamine tegevjuhi poolt. Juhtimise hindamine · Süstemaatiline dokumenteeritud ülevaate tegemine kvaliteedisüsteemi, poliitika ja protseduuride kohta. · Hindamisel tuleb käsitleda auditi tulemusi ja juhtimise tõhusust püstitatud eesmärkide saavutamisel. · Tuleb kindlaks teha arengusuunad ja vajadusel neid korrigeerida. · Hinnangu põhjal tuleb teha järeldused ja kirjalikud soovitused konkreetse tegevuse eest vastutavale juhile. Dokumenteerimine · Dokumendid peavad olema korrektselt vormistatud ja säilitatud. · Dokumendid peavad olema kergesti kättesaadavad. · Dokumente kasutatakse tegevuse analüüsimiseks. · Dokumente tuleb säilitada 5 aastat: Auditiplaan, auditiaruanded, mittevastavuse aruanded, parendusaruanded, järelkontrolli
d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f. 1882-1883 esimene täpsem eestikeelne kaart !!! g. 1880-1919 Venestamise aeg h. 1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j. 1935 1:50 000 topograafiline kaart k. 1:10 000 katastrikaardid 23. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? a. Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) b. Digitaalkartograafia (digitaalne tehnoloogia) Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus. c. Uued Suunad (interneti kaardid, wap- teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide
m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad Saetööstuse ettevõtteid 1997.a. 1442, milledest 97% alla 2 000 m3 aastavõimsusega; 2% ehk 30 firmat toodavad 2 000-10 000 m3; 0,7% e. 10 firmat 10 000-50 000 m3 ja 0,3% e. 4 firmat üle 50 000 m3. Imavere, Sõmerpalu, Paide ja Vanavõidu Paikuse Vara, Sauga, Barrus jt. Suuremad ettevõtted lahendavad kergemini kõik varumise ja turustamisega seotud probleemid. Väiksematel raskused vananenud tehnikaga saavutada kvaliteeti ja raskem tooret hankida.
õigusaktiga ei sekkutaks ettekäändel liigselt isikute õigustesse ja vabadusse. See on ka probleemiks normatiivse ettevaatusprintsiibi puhul, mille alusel tekib saastajal üldine hoolsuskohustus keskkonna suhtes ja kohustus rakendada lisaks õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetele ka omaalgatuslikke ettevaatusmeetmeid. 11. EÜ keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Programm hõlmab tavaliselt 5 aastat. Kinnitatakse nõukogude poolt. Eesmärgiks on määratleda üldised arengusuunad ja juhtnöörid ning mitte minna detailidesse. Vastu võetud on 6 keskkonnaprogrammi: 1. Esimene keskkonnaprogramm ( 1973-1976) Kandvaks ideeks oli lisaks muudele Rooma lepingus sätestatud tegevussuundadele ja eesmärkidele oli parandada inimeste elutingimusi ja majanduse harmoonilise kasvu tagamine. See keskkonnaprogramm oli oma ülesehituselt kõige detailsem ja konkreetseid ülesandeid püstitav. Keskkonnaprogrammi sisu jaotati kolmeks: 1
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
Douglas McGregor – teooria x ja y inimesest, kus esimese puhul inimene on laisk ja töötab karistuse kartuses ning väldib vastustust ja viimase puhul töö on sama loomulik tegevus kui puhkus – inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne. 7. Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond? Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelistest teguritest – ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. Majanduslikud tegurid – muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. Sotsiaal-kultuurilsed tegurid – muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seadusloome: mis on lubatud või keelatud, valitsuse poolt
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
koordineerimise vahendit. Segamajandus on majandussüsteem, mis püüab ühendada turu- ning käsumajanduse eelised ning vähendada puudusi. Kontroll tootmise üle on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel. Tähtsamad maj. harud on riigi omand (infrastruktuur, pangandus). Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigifirmad töötavad plaanimajanduse järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudlusepakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust). Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. 108. Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad. Riikidevaheline poliitika (eelkõige) Diplomaatia Rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO), ettevõtted (MNC), institutsioonid (rahvus-
Töösulg e. lokaut Streigi vastand. Tööandja ei lase töölisi tööle, sulgeb tehase ja lõpetab palkade maksmise. Streik Töölised lõpetavad töö tegemise kuid ei lahku töökohast. Boikott Boikott on ametiühinguliikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega. Uued arengusuunad - libisev tööaeg töötajate ja juhtkonna - töövaidluskomisjonid suhetes - töötajate kaasamise programmid - kvaliteediringid - eriotstarbelised töögrupid - isejuhtimise töögrupid Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes?
prokuratuur.*37 Ka Eesti prokuratuurisüsteemis võib näha sarnaseid välise sõltumatuse elemente. Parlamendil ja täitevvõimul ei ole õigus anda juhiseid konkreetsetes kriminaalasjades. Samas üldised riiklikud kriminaal- poliitilised juhised on aktsepteeritud, kuigi seaduse tasandil ei ole nende järgimist reguleeritud. Näiteks on Riigikogu 9. juunil 2010 vastu võtnud „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“*38, millega seatakse õiguskaitseasutustele, sh prokuratuurile, teatud prioriteedid ja tähtajad*39 kuritegevuse vastases võitluses. Samuti on kuritegevuse vastase võitluse prioriteete täpsustanud valitsus Laulasmaa deklaratsiooniga.*40 Ka prokuratuur ise ei ole näinud sellistes üldistes suunistes probleeme oma sõltumatusega seose. Nii on pro- kuröride üldkogu poolt 5. märtsil 2010 heaks kiidetud deklaratsioonis asutud seisukohale, et prokuratuuri
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri
Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõu...
· 4.1. Tehnika kasutust iseloomustavad näitajad · Masinate ja tehnoloogiate mõju · Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. (Arvi Kallas) · Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt · põllumaa viljakust · töö- ja energiaressursside kulu · tootmise tasuvust · looduskeskkonda · põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti · Põllumajandustehnika arengusuunad kaasajal · Kogu põllumajansustehnika arengule on iseloomulik · üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkkusega põllutöömasinatele · kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine · põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne · üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimeksitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamist
Ta tegeleb personali töö analüüsimise ja juhtimisega. Ta teostab riikliku järelevalvet õppe- ja kasvatusasutuste üle ning samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 11 allasutust (nt. Keeleinspektsioon), lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teeb järelevalvet jms. Inspekteerib seega ka erakoole nt. Audentese erakool. o Avalik valitsemine- Erinevad sidusrühmad annavad poliitikate kujundamiseks sisendit. Nt. Eesti Üliõpilaste Liit kõrgharidus reformiga seoses jne. Samuti nt. Eesti noortepoliitika võimalikult heaks elluviimiseks, hangitakse täpsemat infot noorte eluolude
kutsed, teade vastavale tahvlile, memorandum. Koosoleku läbiviimine on edukas, kui selle läbiviija arvestab reglementi ja koostöö efektiivust mõjutavaid tegureid: päevakorda, osalejate rolle, läbiviimise viise. Koosolekut juhatab eelnevalt määratud või koosoleku algul valitud juhataja. Reglement ehk koosoleku töökord määrab ära ettekannete ja sõnavõttude kestuse. Põhiettekanne võiks kesta kuni 15-20 minutit. Selles tuuakse välja põhiprobleemid, peamised mõtted, arengusuunad. Ettekanne peab olema elav ning sisaldama fakte ja majandusnäitajaid arvude, tabelite, skeemidena. Sõnavõtu kestuseks vöiks olla mõni minut. Koosoleku juhtimine Koosoleku juhatajal on kaks liidrirolli: antud ülesande juhtimisega seotud roll ja sotsiaalne roll. Ülesandega seotud rollis peab koosoleku juhataja aitama rühmal püsida ettenähtud sihil ja täita oma eesmärke. Selleks peab ta määratlema probleem või eesmärgi, küsima ja pakkuma fakte, ideid või arvamusi,
esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilimine Keskkonnastrateegia on riigi keskkonnaalase tegevuse kavandamise ja rahvusvahelise koostööarendamise aluseks. Keskkonnastrateegia arvestab Eesti ajaloolisi, kultuurilisi ja loodushoiu traditsioone ning riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Strateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ning ülesanded aastani 2010.Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.merisigadel domineerib karva must värvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle.musta käharakarvalise merisea ristamisel valge käharakarvalisega
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt...
kusjuures fikseeritakse organisatsiooni missioon ning tema pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid; x strateegiline visioon ja missioon arendatakse edasi mõõdetavateks eesmärkideks ja oodatavateks tulemusteks; x kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks; x valitud strateegia viiakse ellu; x hinnatakse organisatsiooni tegevust ja saavutatud tulemusi, võetakse arvesse uued arengusuunad, vajaduse korral korrigeeritakse pikaajalisi tegevussuundi, eesmärke. Strateegiat või selle rakendamise meetodeid, võttes arvesse omandatud kogemusi, muutuvaid tingimusi ning uusi ideid ja võimalusi. Strateegilise visiooni ja missiooni välja töötamine Organisatsioonijuhid peavad teadma, kuhu nad tahavad oma organisatsiooniga välja jõuda, millist organisatsiooni nad tahavad luua ja millist positsiooni turul saavutada ehk suutma sõnastada organisatsiooni strateegilise visiooni
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
• Monism — the view that in any given area there can be no more than one correct opinion. • Universalistlikud argumendid arenguhindamises • Igivana soov leida universaalset arenguskeemi: tsivilisatsiooniargument, moraalse arengu argument, väärtuspildi liikumine “arengu” suunas • Arusaam, et inimese (mõned?) põhivajadused ja ootused on ühesugused kõikjal • Seetõttu on olemas kõigile ja kõikjal omased väärtused ja soovitavad arengusuunad. • Inimese ja ühiskonna arengu ideaal?! • Universalistlik arenguvõrdlus – Globaalne arenguvõrdlus = universalistlik lähenemine? – Globaalsed arengumõõdikud kui ühtsed mõõdikud kõigile rahvastele ja regioonidele? – Majandus, Innovaatilisus, Hälbiv käitumine, Vabadus, (Eba)võrdsus, Tervis, Haridus, Väärtused, Subjektiivne enesetunne ???
9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiualade ja loodushoiualade hulka. Alam-Pedja luhalaam on Kasari deltaluha järel Eestis suuruselt teine ning arvatud ka Euroopa tasandil looduskaitselise väärtusega alade (CORINE) andmebaasi. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Kaitseala arengusuunad on kirja pandud 1998 a. valminud kaitseala kaitsekorralduskavas. On kehtiv praegu. Pedja jõgi Kirnal 26 HAANJA LOODUSPARK 1. Asustamise aeg. Haanja looduspark moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja
Jaotusvõrke liigitatakse ka tarbijate iseloomu järgi tööstus-, linna- ja maavõrkudeks /industrial, urban, rural networks/. Elektrivõrkude põhiobjektideks on elektriliinid (õhu- ja kaabelliinid) ning alajaamad. 1.3 Elektrivõrkude planeerimise ja projekteerimise etapid Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kolmeks etapiks: Elektrivõrgu arengu planeerimine (perspektiivplaneerimine) – määratakse peamised investeeringud ja arengusuunad ning võrgu põ- hikonfiguratsioon pikas perspektiivis Elektrivõrgu projekteerimine – otsustatakse konkreetsed investee- ringud lähitulevikus (3...5 a) Võrgu objektide (liinide, alajaamade) projekteerimine – koosta- takse vaadeldava objekti ehituslik projekt Kõigil etappidel tuleb arvestada nõudeid elektrivarustuse kvaliteedile (s.t töökindlusele ja elektrienergia kvaliteedile), ohutusele, loodushoiule ja
Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1
kahjustatavat hüve tavaliselt kahesuguselt – roomaõiguslikult ja germaaniõiguslikult28. Roomaõiguslik vaatevinkel lähtub ametnikule kehtestatud keelust teenistuse raamides mistahes kingitusi või meelehead vastu võtta. Eeltoodu järgi on altkäemaksu ebaõigus ametniku poolt kingituste saamises, seega riigiteenistuse aluste kui õigushüve rikkumises. 26 Jaan Sootak, Elina Elkind, Juriidilise isiku vastutus: uued arengusuunad Eesti kohtupraktikas - Juridica, 2005, nr 10, lk 671-681 27 Jaan Sootak, Altkäemaks: kas uus tõlgendus seadusele?, Juridica, 1998, nr 8, lk 397-403 28 R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 19 Hilisem käsitlus rõhutab siinjuures veel seda, et ametnikkond, ka konkreetne ametnik, on
.......................................... 36 Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne......................................................................................................36 37 38 TEGEVUSARUANNE · aruandeaasta peamised tegevusvaldkonnad olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad sündmused majandusaastal olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX · eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal on XXXXXXXXXXXXXXXXXXX · olulisemad arenguaastal tehtud ning lähitulevikus kavandatavad investeeringud · keskmine töötajate arv majandusaastal oli 3 inimest töötajatele arvestatud tasu üldsumma oli 59 666 krooni. Ettevõtte peamised finantssuhtarvud: 2008 2007 Müügitulu (tuhandetes kroonides) 324 47
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
• poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: • universaalsete masinate tootmise laiendamine • masinate unifitseerituse taseme tõstmine • ressursi (masinate tööea) suurendamine • hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides • masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine • ergonoomiliste näitajate parandamine • tootlikkuse suurendamine
de, rahavoogude plaani ja plaanilise bilansi koostamine). Äriplaan peaks olema võimalikult lakooniline ja hästi struktureeritud. E/v peaks ca 3 aasta tagant oma äriplaani korrig. Äriplaani struktuur: 1. Sisukord 2. Kokkuvõte - firma - turu potentsiaal - arenguetapid - kompetents - finantskokkuvõte: * kasumiaruanded (nt. taotletava laenuper. jooksul) * suhtarvud. 3. Ettevõtte kirjeldus: - eesmärgid - arengusuunad - juriidiline vorm, omanikud. 4. Tooted, teenused, põhitegevuse valdkonnad: - füüsiline kirjeldus - kasutatavus, kvaliteet - arenguetapid. 5. Müügi- ja turundusplaan: - turu määratlus ja areng (võimalused) - käive turgude ja tootegruppide lõikes - konkurents ja väliskeskkonna mõju - turustusstrat.: * toodangu jaotamine * reklaam * arenguprogrammid * hinnakujundus * paiknemine * pakend * tulevik - turu-uuringud (sh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
