punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. Esialgu sellega piirduti ning alles 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis, anti tallinlastele teada, et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Täitevkomitee tegelik otsustamisõigus oli siiski piiratud, sest kõik olulisemad otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Järgnevalt asendati demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused enam laste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seniste kohtute asemele
kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle
23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte.
23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulisemad otsused langetati siiski enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused asendati enamlaste kontrolli all seisvate nõukogudega. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastate tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte.
Kuidas on seotud veebruari revolutsioon Venemaal ja ja Eesti iseseisvumine? Veebruari revolutsioon andis võimaluse antonoomiaks mis andis eestlastele valida täidesaatev võim. Vabadussõda I 28.11.1918-5.06.1919 Eesti võitles vabaduse eest 28.11.18-5.01.1919 5.01.1919-5.06.1919 29.11.1919 ETK- Eesti töörahva komuun Narva Jaan Anvelt II 5.06.1919- 3.01.1920 2.02.1920 Landesveri sõda 5.06.1919-3.07.1919 Tartu rahu 5.12.1919 Venemaa tunnistas eesti iseseisvust, pandi paika piir eesti ja venemaa vahel, Venemaa kohustas eestile andma 15 miljonit kuldrubla. Venemaa kohustus oli tagada siit ära viidud kultuuri väärtused. Sain teada et eesti iseseisvusega oli seotud mitmeid asju. Vabadus sõjal ol kaks etappi, algul venelased pidasid seda kodu sõjaks esimesel etappi aga kui
Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos täiendusköitega. Samal ajal suunati erihoiu osakonda valikuliselt Stalini ajal ilmunud poliitilist kirjandust. 1956. aasta 3. jaanuarist olid keelatud kõik Eesti Vabariigis 1918a"
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased...
kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht ,,Kiir." Jaan Anvelt. Endiselt oodati Riigiduuma kokkukutsumist, seda tehtigi, kuid see oli mõttetu üritus. Haridus. 1870 vallakool muudeti kohustuslikuks. Uued gümnaasiumid. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid. Samuti leidus kõrgharidust pakkuvaid koole. 1907. uuesti ärkas ellu EKS. 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Põhiliselt kirjutatu luulet, kuid ka proosat. 19
Revolutsioonijärgne elu Liberaliseerumine + Lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 MHG tol ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool) + Leevenes tsensuur + Vabam organisatoorne tegevus Poliitiline seisa + ERE ,,Religioossus, seaduslikkus ja rahvuslus" + Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei, kellest hiljem kasvavad bolsevnikud) mõju kasv J. Anvelt, V. Kingissepp Kultuuriuuendus + Noor-Eesti (,,Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks" Tuglas, Suits jt) + 1909 ERM Hilary Karu 50 D 11 EESTI AJALUGU Eesti I maailmasõja ajal Esimene maailmasõda 1914 1918 Antand + Prantsusmaa + Inglismaa + Venemaa + USA jne Keskriigid
tegemist põrandaaluse parteiga. Eesti esseerid nt. Semper. · Töölisklass nõudis töötingimuste parandamist. Tööliste huve esindab Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), samuti põrandaalune. See partei loodi 1989 ja lõhenes 1903. Mõõdukam pool on menzevikud ja radikaalsem pool on 6 enamlased ehk bolsevikud, kelle liider on Uljanov ehk Lenin. Eesti bolsevikud: Anvelt, Kingissepp. · Rahvuslased eriti tugevalt on see liikumine esindatud Baltikumis, tugevalt ärritatud on ka poolakad ja juudid. Tsaarivalitsus tahaks maandada pingeid mõne võiduka sõjaga. VENE JAAPANI SÕDA 1904-1905 Sõja põhjused: · Venemaa tegevus Kaug Idas on vastumeelne Jaapanile. Küsimus ülemvõimu pärast Mandzuurias, kus on hõre asustus ning, mis on looduslikult väga rikas.
ARISTOTELESE LOOGIKA Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem mate...
Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Eesti Töörahva Kommuun (Eesti Töörahwa Kommuuna), ETK, oli Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal, st. 52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik. Eesti Töörahva Kommuuni juhiks oli Jaan Anvelt ning sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed. 30. novembril 1918 kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolsevike poliitikat: · tööstusettevõtted natsionaliseeriti · mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid · valitses punane terror · kiusati taga kirikut ja vaimulikke
Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms Eesti esimene kohtuminister, asutas Eesti Tööerakonna, hukati Helsingis, noorte radikaalide juht 8) Rüdiger von der Goltz Saksa sõjaväelane, kindralleitnant, juhtis Landeswehri vägesid, pärast kaotust astus ametist tagasi
(Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. 7 Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga". Kommuuni võim tugines Punaarmee jõule. ETK oli tegelikult Nõukogude Venemaa okupatsioonivalitsus. Kommuun pidi imiteerima Eesti legitiimset valitsust, mis muutnuks sõja Eestis kodusõjaks punaste ja valgete vahel nagu see oli Venemaal. Tegelikult ei olnud kommuunil võimu isegi mitte vallutatud Eesti aladel mobilisatsiooniga formeeritud punaste eesti polkude üle
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rah...
paljud, kuna nad tundsid sõjatüdimust ega uskunud Eesti võidus suure Venemaa vastu. 5 Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased 29. novembril kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). See kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhiohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeritud mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud (kommuunid). Poliitiline vastasrind suruti maha repressioonide abil punase terrori läbi hukkunute arv ületas 600 piiri; kirik ja usuorganisatsioonid langesid põlu alla. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvumist" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes
oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eesti Vabariigi olukord oli meeleheitlik. Sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Ometi otsustas Eesti valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga võitluseta mitte alistuda. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
1937 Kui raudpea tuli peegeldab Põhjasõja sündmusi. Mait Metsanurk aka Eduard Hubel. ''Ümera jõel'' ajaloolise proosa laine avalöök. Ühelt poolt see, et keegi nii kui nii pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, sest eesti ajaloos pole eriti heroilisi punkte, see on üks väheseid lahinguid, kui Saksamaale ära tehti. ''Tuli tuha all'' kajastab 17.saj lõpu näljahäda ja selleegset Eestit. 4) Psühholoogiline realism Autorid: Tammsaare; Anvelt tundis juba 30ndatel psühhoanalüüsi ja see kajastub tema teostes. 1928 Viirastusi valges öös, 1936 Eluhirm, mõlemad tegelevad noorukipsühholoogiaga, põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees. Morn 1927 Andekas parasiit, 20ndatel hakkab levima viamne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses oluline, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas, naisautor valib peategelasteks ka naisi.
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
Eesti ala ühendati üheks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Vene ametnikud asendati eestlastega ja ning kogu asjaajamine hakkas toimuma eesti keeles. 1917.a tõusis valitsuse etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas. Ninameesteks olid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Nad asusid demokraatlikke vabadusi piirama, keelates koosolekud, sulgedes ajalehti.Ka Maapäev saadeti laiali. Paljud majandusettevõtted (pangad, suurärid, hotellid jm) riigistati. Mõisnikelt võeti ära maa. Kommunistidel oli eitav suhtumine rahvuslikesse väärtustesse ja kirikusse. Demokraatia asemele tuli diktatuur. Olukorras, kus Saksa väed alustasid pealetungi otsustas Maapäev välja kuulutada Eesti iseseisvuse 24.veebruaril 1918 koos Päästekomiteega, kes
Oktoobripööre 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu valimised katkestati, maa ja linna omavalitsused asendati nõukogudega, kärbiti kodanike õigusi ja vabadusi, riigistati ettevõtted, pangad ja maad, rahvusväeosad asendati punaarmeega. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Viktor Kingissepp kommunist, Sõja-Revolutsioonikomitee juht. Venemaast lahkulöömine Tuleb kasutada soodsat momenti, kui venelased on lahkunud ja sakslased pole veel tulnud. Loodeti, et Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, aga poldud kindel kas see on võimalik. Otsustamine langes Maanõukogu õlule. 15. novembri otsuses öeldi et Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav kogu ja kuni AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu.
kohtadel. Mäss suruti maha samal päeval. Putsistide arvuks hinnati kuni 250, nad kaotasid 12 meest surnutena. Valitsuse jõudude liikmeid ja tsiviilisikuid hukkus 21. Haavata sai 25 sõjaväelast ja 16 tsiviilisikut. Tabatud putsistidest ja nende kaasosalistest hukati välikohtute otsusel üle saja, mitu meest said pärast putsi mahasurumist surma vahistamise käigus puhkenud tulevahetustes. Hulk löögirühmlasi pääses põgenema ja jõudis NSV Liitu, nende hulgas Jaan Anvelt. Pärast putsi mahasurumist aktiviseeriti uuesti vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliit ja reorganiseeriti poliitiline politsei. Enamik putsi korraldajatest ja osalistest, kes pääsesid NSV Liitu, tapeti stalinlike puhastuste käigus. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jälitasid Nõukogude julgeolekuasutused putsi mahasurumises osalejaid. Suur osa tabatutest mõisteti surma ja hukati. Ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd
kohtadel. Mäss suruti maha samal päeval. Putšistide arvuks hinnati kuni 250, nad kaotasid 12 meest surnutena. Valitsuse jõudude liikmeid ja tsiviilisikuid hukkus 21. Haavata sai 25 sõjaväelast ja 16 tsiviilisikut. Tabatud putšistidest ja nende kaasosalistest hukati välikohtute otsusel üle saja, mitu meest said pärast putši mahasurumist surma vahistamise käigus puhkenud tulevahetustes. Hulk löögirühmlasi pääses põgenema ja jõudis NSV Liitu, nende hulgas Jaan Anvelt. Pärast putši mahasurumist aktiviseeriti uuesti vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliit ja reorganiseeriti poliitiline politsei. Enamik putši korraldajatest ja osalistest, kes pääsesid NSV Liitu, tapeti stalinlike puhastuste käigus. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jälitasid Nõukogude julgeolekuasutused putši mahasurumises osalejaid. Suur osa tabatutest mõisteti surma ja hukati. Ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus,
Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigik...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
Enamlased rahvuslust eitaval seisukohal. Eesti enamlaste arv kasvanud 8000ni. Mõjukad Narvas ja Tallinnas. · Vastutustundetu demagoogia. Ei teatud kuidas tegelikult probleeme lahendada. Saksa kindralstaap finantseeris enamlasi heldelt eesmärk Venemaa destabiliseerimine. Okt. ettevalmistused relvastatud riigipöötdekatseks. Tähelepanu ka Tallinnal · 27.okt. Enamlased haaravad võimu Tallinnas. Viktor Kingsepp. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Juhiks Jaan Anvelt. Kohalikud omavalitsused asendati enamlaste nõukogudega. Miilits asendati Punaarmeega. Kohtumõistmine oma suva järgi · Ühe partei diktatuur. Vägivald teisitimõtlejate suhtes. Baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine. Iseseisvumine. (ptk.28) · Veebruarirevolutsioonile järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine oktoobripöörde näol lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Venemaast · Eeldused olid olemas juba varem:
12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eestlaste ebaedu põhjused: demoraliseeritus välisabi puudumine sõjaliste võimaluste puudumine vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt
Baltisakslased avaldasid soovi luua Saksamaaga tihedalt seotus Balti Hertsogiriiki. Saksamaa lüüasaamise järel, 11. Novembril, astus Ajutine Valitsus taas kokku ja Vabariik taastus. VABADUSSÕDA (28.november 1918 2.veebruar 1920) Rinne suudeti pidama saada alles 1919 alguseks. Appi tuli inglise laevastik, soome vabatahtlikud, paranes varustatus ja kasutusele võeti soomusrongid. Pärast Narva vallutamist moodustasid enamlased seal Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Taas alustati kommunistlike reformidega.. Murrangu sõtta tõid soomusrongid ja Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Väed allutati ühtsele juhtimisele sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. 6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale.
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeeto...
12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov. 1918 Narva vallutamine- algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eestlaste ebaedu põhjused: demoraliseeritus välisabi puudumine sõjaliste võimaluste puudumine vägede vähesus Eestlaste edukuse põhjused 1919. aasta algul: abi välisriikidelt kavalus ajalehed, raadio muutsid mõttemaailma Vastupealetungi algus jaanuar 1919- Selle peasuunas (Tallinn-Narva) tegutsesid edukalt
· abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad · Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009- 2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser · Juhatuse liikmed veel: P. Kreitzberg, U. Palo, K. Rüütli, I. Saar, M. Lauristin, E. Klooster, M. Mikko, J. Morozov, E. Nestor, I. Padar, H. Pikhof, K. Tamberg, J. Marrandi, K. Lember, K. Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Riigikogus 10 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali · Astmelise tulumaksu pooldamine Sven Mikser · 8. nov 1973 sündinud · Eesti noortemeister kaugushüppes · 1995-2004 Keskerakond · 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus · 2002-2003 kaitseminister · vabaabielus, 1 laps Eestimaa Rahvaliit · Asutatud 2000
poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti oli vaevalt oma iseseisvuse taastanud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop Platon. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast. Kui punaväed Eesti
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
Erakonnad Eestis 1917 Vasakpoolsed enamlaste partei (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (enamlaste) Partei) VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees Hans Bögelmann, Utro Pravdõ Ivan Rabtsinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale saada. AV kukutamine pidi toimuma vägivaldse relvastatud riigipöördega.
Nõukogude Venemaa soov saada tagasi Tsaari-Venemaa alad, Balti sadamad Nõukogude Venemaa soov jätkata maailmarevolutsiooniga eestlaste soov kaitsta oma iseseisvust 40. 41. Vabadussõja algus 28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat 29.nov 1918.a kuulutati Narvas välja Eesti töörahva Kommuun, eesotsast Jaan Anvelt, tunnustuse andis ainult Venemaa föderatsioon jätkati enamlaste poliitikat 42. 43. Punaarmee esialgse edu põhjused arvuline ülekaal, mida eestlased üle hindasid eestlaste sundmobilisatsioon vaevaline, kuna valitses üldine sõjatüdimus eestlastel puudu pea kõigest (relvad, toit, tehnika)
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Arvutivõrgus: http://www. siseministeerium.ee/siseministeeriumi-komisjon-ootab-kandidaate-uue-uhendameti-juhiks/; 13.09.2011 pressiteade „Kaitse- minister lõi nõuandva komisjoni kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks“. Arvutivõrgus: http://www.kaitseministeerium. ee/et/kaitseminister-loi-nouandva-komisjoni-kaitsevae-juhataja-kandidaadi-leidmiseks. 56 European Standards (viide 9), p 37. 57 Vt nt K. Anvelt. Peaprokurör Aasa ametisse määramisel eirati head tava. – Eesti Päevaleht, 12.12.2009. 58 Nt õiguskantsleri ametiaeg Eestis on 7 aastat, Riigikohtu esimehel 9 aastat. 59 European Standards (viide 9), p 38. JURIDICA VIII/2011 567 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Arbujad (1938 jj) Võib nentida tagasipöördumist realismi juurde. (A. Johani "Pariisi vaade Seine'i sillaga). Proosa 1. Uusromantiline proosa ja/või eksperimentaalne lühiproosa (u 1917-1925) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism
1927 algavad Looduse romaanivõistlused 1935 Raamatuaasta 1937-40 Varamu 1929 1931 Kirjanduslik Orbiit 1938 jj Arbujad Proosa 1. UUSROMANILINTE PROOSA ja/või EKPERIMENTAALNE LÜHIPROOS (U 1917-25) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt 2. nn UUSREALISM (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt 3. NATURALISM (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. PSÜHHOLOOGILINE REALISM Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt kas saab väga uusrealismist eristada? eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne.
(enamlased, * Vasakpoolsed – enamlaste partei (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (enamlaste) Partei) – VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir – toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees – Hans Bögelmann, Utro Pravdõ – Ivan Rabtšinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit – rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale saada. AV kukutamine pidi toimuma vägivaldse relvastatud riigipöördega
astuks I Maailma sõjast välja. Esimestena läksid Punaarmeele vastu Tallinna ja Rakvere gümnasistid. Vanemad mehed ei tahtnud sõtta minna, sest olid eelarvamused punaarmee suhtes ja naad olid tüdinud sõjast.Inglismaalt tuli läänemerele Briti laevastiku üks osa admiral Sinclaire juhtimisel. Naad vallutasid kiiresti venelastelt 2 sõja laeva, mille kinkisid Eesti armeele. 29.11.1918 - Narva polsevikud kuulutasid välja Eesti töörahva komuuni, mille juhiks oli Jaan Anvelt. Venemaa tahtis sellega muule maailmale näidata nagu Eestis oleks kodusõda. Tegelikult puhkes Venemaal endas kodusõda, mis kestis 1920. aastani. Samal päeval kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. 01.12.1918 - Irve juhtimisel rajatud esimene Soomusrong ilmus rindele. 5.12.1918 - Eestlased taandusid Jõhvi alt. 1918 Detsember. Punaarmee jätkas pealetungi ja eestlased taganesid. See oli tingitud halvast tsentraalsest juhtimisest ja meeste kehvast võitlusvaimust
27okt ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud- vormistati ddokumendid mille kohaselt kõrgem täitesaatev võim läks kumbermangukomisaar Poska käest üle SRK abimees V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikud koguks sai Eestimaa Sõja-Revulutsioonikomitee kuid tähtsamad otsused tulid siiski Petrogradis. Täitesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee eesotsas Jaan Anvelt. Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogu. Valimised olid ebademokraatlikud- valida said vaid töörahvad Ei tehtud koostööd teiste parteidega, oli diktatuur. Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks, koolides kaotati usuõpetus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
