- Õigused ja sanktsioonid Donnelly Universal Human Rights 2013 - Õigus kui õige – kohustus üldise standardi foonil - Õigus kui nõue – õiguse subjekti keskne Õiguse rakendamine Õiguse dimensioonid: - Realiseerimine - Austamine - Nautimine - Jõustamine Kolm sotsiaalset olukorda - Sundiv realiseerimine - Aktiivne austamine - Objektiivne nautimine Inimõiguste kujunemine Filosoofilised alused - Alates antiigist, lõpetades loomuõigusega Ajaloolised sündmused: - Olulisemad varasemad aktid - 19nda sajandi liikumised Kaasaegsete inimõiguste tekkimine - ÜRO - Olulisemad kaasaegsed aktid Õiguse vormid - Positiivne õigus – instutsionaliseeeritud, kirjutatud õigus - Loomuõigus – printsiibid, üldised moraalsed standardid o Inimõigused – 20nda sajandi termin, varem räägiti loomuõiguset või inimese õigusest Loomuõigus Antiik
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist
oktoober 2013 http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/10283/mod_resource/content/1/Loeng umaterjal.%20Sissejuhatus.%20Antiikfilosoofiapdf 2. november 2013 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3271:kolmas- platonism&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3111 2. november 2013 Saarine, E. (1985). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita 5. november 2013 JACOBY, E., Brauniga, U. (2003). 50 Klassikut.Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus 5. november 2013
Maali ülesehitus: taustal on loodus, inimesed on skeletonidega vaheldumisi, maali all on kujutatud pabereid tekstiga. 30. Mida tähendab sõna „renessanss“? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju? Renessanss tähendab taassündi, see tekkis Itaalias hiliskeskajal ja levis ülejäänud Euroopasse, sest puhkesid õitsele suured linnad Veneetsia ja Genova Keskuseks sai Firenze. Kunstnikud võtsid eeskuju Antiigist ja muutsid seda natuke. Hakati rõhutama sammaste tähtsust. 31. Millised uuendused tõi renessanss kujutavasse (maalikunst ja skulptuur) kunsti? Mida/keda kujutati? Milliseid tehnikaid kasutati? Maalikunstis sai kõige tähtsamaks perspektiivi kasutuselevõtt, õpiti joonistama inimesi reeglite järgi, siis hakati loodust ka tõepärasemalt kujutama. Usulise sisuga teoseid samastati tavainimestega, et inimesed oleksid reaalsemad. Nii skulptuuris kui maalikunstis
Miski pole jääv. Maali ülesehitus: taustal on loodus, inimesed on skeletonidega vaheldumisi, maali all on kujutatud pabereid tekstiga. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Kus ja millal renessanss tekkis ja miks just seal? Millise perioodi kunstist võtsid renessansi kunstnikud eeskuju? Renessanss tähendab taassündi, see tekkis Itaalias hiliskeskajal ja levis ülejäänud Euroopasse, sest puhkesid õitsele suured linnad Veneetsia ja Genova Keskuseks sai Firenze. Kunstnikud võtsid eeskuju Antiigist ja muutsid seda natuke. Hakati rõhutama sammaste tähtsust. Millised uuendused tõi renessanss kujutavasse (maalikunst ja skulptuur) kunsti? Mida/keda kujutati? Milliseid tehnikaid kasutati? Maalikunstis sai kõige tähtsamaks perspektiivi kasutuselevõtt, õpiti joonistama inimesi reeglite järgi, siis hakati loodust ka tõepärasemalt kujutama. Usulise sisuga teoseid samastati tavainimestega, et inimesed oleksid reaalsemad. Nii skulptuuris kui maalikunstis jälgiti matemaatilisi reegleid
Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf. · Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas. · Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks
Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) – baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur – triumfikaar, Pantheon). Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee. Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis. Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius). Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. 50
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
SOOVITATAV KIRJANDUS: · Aurelius Augustinus. 1993. Pihtimused. Tallinn: Logos · Jostein Gaarder. 1996. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri · Ene Grauberg, Kiira Kivinurk. 1991. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
linnad. Linnriigid. Linnastumine. Kiriku võimu ja maine langemine > ketserlikud liikumised > kiriku lõhenemine > reformatsioon 16. saj. (1517). Paavsti ülima autoriteedi nõrgenemine (2 paavsti 13781417, Roomas ja Avignonis). Nüüd keisri, kuningavõimu (ilmaliku võimu) tugevnemine. Linna arenemine > linnaarhitektuur > ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. (Brunelleschi (13371446), Firenze katedraali lõpetamine.) Brunelleschi perspektiivisüsteem Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste
vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11. 15. saj. linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng Kirjanduszanrid: romaan, novell, sonett, ballaad, romanss, müsteerium, miraakel, farss Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne. RENESSANSS 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd. Keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, mis sai alguse Itaaliast. Renessanssi ajal peeti inimest heaks, mitte aga veatuks. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust Maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai Humanistlik mõtlemine: inimlikkuse ja inimese kaitse; inimese vabastamine kiriku, seisuslike normide ja maise võimu orjusest. Uued kirjanduse liigid: sonett, novell, rüütliromaani paroodia, utoopia, essee.
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
tähelepanuväärne ehitiste rajamise rohkuse, aga ka nende eripalgelisuse ja stiilisuundade mitmekesisuse poolest. Ühelt poolt oli see kuldajajärk: moodne inseneritehnoloogia koos võimalusega katsetada eri ajastute vormidega, kuid teisalt sõltuti mineviku pärandist ning raske oli leida midagi uut. Tol ajal valitsenud historitsismile oli omane vormide ülevõtmine kõige erinevamatest ajastutest, stiilidest, kuid võib väita, et eksisteerisid ka kaks põhiliini: klassikalisest antiigist inspireeritud suunad ja Euroopa keskaeg koos rahvakunsti ja arhailiste kultuuridega. Raamatus ,,Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini" eristataksegi historitsistliku mõisaarhitektuuri all klassikalise suuna puhul mõisamaja-paleed ja mitteklassikalise puhul mõisamaja-linnust. 2.1 Neogootika 19. sajandi seitsmekümnendad aastaad tõid kaasa neogootika uue tõusu ning ehitati mõisahooneid, mida vaadeldavas teoses käsitletakse kui mõisamaja-linnust. Neid võib
Usk seoti riigivõimuga ja nii sai ka kristlikust kunstist kaudselt ka võimu tööriist. 4. sajandist algas ka väga kiire areng kirikute projekteerimises, just sel perioodil pandi alused kristlike kirikute ehitustraditsioonidele. Nii olid viis esimest sajandit pärast kristust kristluse tekke kui läbilöömise ja massilise leviku aeg. Samuti tekkis, arenes ja sai oma põhivormid sel perioodil kristlik kunst – üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlik kunst võttis palju üle antiigist ning teisendas ja muutis ülevõetut tundmatuseni. Kristlus lõi varasema põhjal uued reeglid, asendas vana maailmapildi uuega, andis vanadele sümbolitele uued tähendused ja tõlgendused. 13 Allikad Calvalho de Magalhães, Roberto. (2005). Varakristlik ja Bütsantsi maalikunst. Väike raamat suurest kunstist. [Tallinn]: Sinisukk, lk 84 – 121. Lassus, Jean. (1966). The awakening. Constantine. The Early Christian and Byzantine World
kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised müüditõlgenudsed- Giovanni Boccaccio. Koloniaalajastul uue materjali lisandumine-Joseph-Francois Lafitau. Romantismi ajastul müüdilembus-Johann Gottfried von Herder 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? 5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. 7
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed,
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed,
inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. 13 VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsetesimsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetudväänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid võikassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea
nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker
kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus, malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised, naised 7 kilo maha.. SLAIDID Võtmete andmine Peetrusele 23. Bernardino Pinturicchio - 1454-1513, detailirohke, dekoratiivne, kullavärv, esimesena võttis antiigist üle groteski. SLAIDID Poisike Penelope kangakudumine 24. Andrea Mantegna - 1431-1506, keskendus inimfiguurile, karmid näoilmed, saksapäraselt ekspressiivne, inglid kõhu alt SLAIDID Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii) Kolgata grupp Surnud Kristus (kujutas Neitsi Maarjat vanana) Püha Sebastianus (hallikassinine koloriit, korintose stiilis samba taustal) Karjaste kummardamine Ferrara 25
Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J
Pooldati lihtsat selget ning arusaadavat. Klassitsismile avaldasid mõju Prantususe valgustajate Rousseau, Dideroti ja Voltaire ideed. Nad olid veendunud et inimkonna progress oleneb teadmistest ja sellepärast pidasid nad oluliseks haridust, arvasid et hariduse kaudu saab end täiustada ja paremaks muuta. Rassitsismi ajal astuti välja kiriku ja valitsejate ülemvõimu vastu. Esiplaanile tõusis tavaline inimene oma maise elu vajaduste ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju antiigist, mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks(sõnast classicus ladina keelest). Klassitsismi ajal said valdavaks ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, kes oli ka muusika tellijaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18-nda sajandi keskel euroopa muusika keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Berliin, Leipzig, London) muusika ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu
Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikud lõbustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud ja mehed. Sissepääs teatrisse oli maksuline. Kasutatud kirjandus KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lill,A.2004. Tragöödia leksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Nahkur,A.2005. Antiigist renessansin. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri Teater- http://et.wikipedia.org/wiki/Teater Pildid http://www.google.ee/
See on Lääne-Euroopa kunsti tugevalt mõjutanud. Bütsantsi aiakunst oli ülevoolavalt rikas ja särav. Võimsaim oli 8 saj. valitsenud Basileios I poolt Konstatinoopolisse rajatud aed- esines hellenimi ja rooma aiakunsti toredus, idamaade omapära. Ühe Bütsantsi aia keskseks ja omaseks jooneks on erilised veesüsteemid, purskaevude rohke kasutus. Kullast ja hõbedast valmistaud puud, mille okstel laulsid mehaanilised linnud. Üldisem oli antiigist pärine piiniakäbi motiiviga purskkaev. Bütsantsi aiakunst üksnes ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai ka ise mõjutusi sealt. Islami aed Islam kasutas ka kõik selle ära mis oli hellenistlikus ja rooma aias juba välja arendatud. Kohalik aiakultuur mõjutas islami aedasid pisut ja arenesid erinevad stiilid. Damaskuses olid tugevad bütsantsi mõjud, Bagdadis hellenistlik ja rooma mõju. Islami aed oli neljaks jagatud.
VANA ROOMA KIRJANDUS -on saanud oma nime Rooma linna järgi -rooma kirjanduse keeleks sai ladina keel -ladina keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline keel -pärast sõdu toimusid muutused majanduses ja kultuuris -paljudel elualadel toimus kreekastumine -esindajaks sai Vergilius Maro KESKAJA KIRJANDUS -kreeka kirjandus on euroopa vanim ning kujunenud iseseisvalt -antiikkirjandust on peetud uusaja kirjanduse aluseks -uueaja kultuur ja kunstivormid ei ole päriit antiigist -kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline -ristiusk rajaneb usul ainujumalasse -kristlik õpetus on rajatud Piiblis ehk pühakirjas -kristlastele on piibel Jumala ilmutis KESKAJA EEPOSED -esimesed eeposed on Iiri saagad -räägib nõidusest sugukondade omavahelistest võitlustest, imelistest meresõitudest, traagilisest armastusest,vanimad eeposed euroopas on pärit 8.sajandist ,,BEOWOLF" -jutustab Rootsis elanud noorest sangarist kes Taani kuninga kutsel läheb koletisega
Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis,
nii, et tähtsaks muutub daamikultus. Daami pidi austama ja armastama ning tema soovidele pidi küsimusteta alluma. (Talvet, 1995 : 48-50) Rüütlikirjanduse loojad pidid alluma kindlatele normidel, mis olid sätestatud selliste teoste kirjutamiseks. Seda laadi kirjandus levis laiemalt Prantsusmaal ja tavaliselt jagatakse seda kahte alagruppi. Rüütliromaaniks ja trubaduuride luuleks. (Talvet, 1995 : 48-50) 4.2.1. Rüütliromaanid Varaste rüütliromaanide ideed pärinevad veel antiigist, näiteks kajastati Makedoonia Aleksandri elukäiku ja armastust. Nii mõeldi välja mitu tuntud armastuslugu, mis jäid hiljemgi püsima. Laiemalt, aga levisid teosed, mis algselt pärinesid keldi müütidest. Peamiseks tegelaseks neis oli kuningas Artur, kelle kohta siiamaani ei teata, kas ta tegelikult oli olemas või ei. Algselt olid need kirjutatud värsivormis, hiljem hakati ka proosavormis kirjutama. (Talvet, 1995 : 51-57) Selle ajastu tavade järgi kujutatakse Arturit ja tema nn
naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ning kohmakad. Näitlejaiks võisid olla ainult vabad kodanikud ja mehed. Sissepääs teatrisse oli maksuline. 15 Kasutatud kirjandus 1. KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. Lill, A.2004. Tragöödia leksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Nahkur, A.2005. Antiigist renessansini. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri 4. Teater- http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 16
peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29.Mismoodi saab mudeldada euroopa kirjanduslugu? kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: (1) valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal-poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-
üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist, jumaliku ja inimliku päritoluga õigust.Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik- keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester".keisri ja jumala vahel on suur erinevus, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul toimivad juristid ja teoloogid eraldi.
28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? (1) Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) (2) Lähis-Ida (islam) (3) Euroopa (kristlus) (4) Põhja-Ameerika (5) Ladina-Ameerika (6) Austraalia (7) Aafrika (8) Venemaa 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: 1. valgustus - periodiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal-poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval
Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16
paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele Euhemeristlik- uskumused põhinevad ajaloolistel sündmustel Tautegooriline- F
aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “Papp Amis”- kavala preestri seiklused- papp esitleb end kunstnikuna ja teeb maali, mida näevad ainult
· Ornamentika iseloom merovingidest erinev o Elutu paelornamentikaga liituvad antiikse ornamentika elemendid Taimemotiivid Kaovad fantastilised loomafiguurid · Vaid siin-seal loomapead tähelõpuna Loodus- ning inimfiguuride puhul lähtutakse antiigist ruumi kujutamisel üritatakse välja tuua sügavust ning figuuride liikumist Miniatuurmaali õitseng IX sajandi keskel · Harrastati eriti keisrilosside kõrval kirjutustubades ning kloostrites · Tähtsamates keskustes e-v iseseisev laad · Mõnel pool tekkisid koolkonnad o Prantsusmaa
piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja
– rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19
. Karl Suur oli ise küll kirjaoskamatu, ent püüdis igati edendada kultuuri, koondades oma residentsi Aachenisse teadus- ja kirjamehi, kes moodustasid õukonnas nn. Akadeemia. Huvist antiigipärandi vastu on Karl Suure aega nimetatud ka karolingide renessansiks. Kunstidest tõusis esikohale arhitektuur. Põhilisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud., kõik need rajati ka kaitseehitistena Sakraalehitistest olid levinuimad basiilikad, mille põhiskeem lähtus antiigist ja Bütsantsist. Need ehitati tavaliselt kolmelöövilistena ning lamedate lagedega (kuna kivihoonete ehitamise kogemused olid väikesed, siis oli lihtsam ehitada lamedat lage kui võlve ja kuplit). Löövid olid üksteisest eraldatud jämedate neljakandiliste piilaritega, mille kapiteeliosa muutus plokitaoliseks ning oli kaunistatud ilmselt rahvakunstist lähtuva põim- või paelornamendiga. Kogu ruum tervikuna mõjus raskepärase ja kokkusurutuna, sundides pöörduma idas asuva apsiidi poole
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449)
Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse 18 seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega
võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur Suurejoonelised projektid linnast väljas- maavillad. Kunstitellijad hakkavad rõhutama oma tähtsust-elada tuleb seisusele vastavalt võimalikult luksuslikult. Ilmuvad erinevad arhitektuurialased teooriad ja traktaadid. Hoonetel tsentraalsed, rõhutatud sissepääsud. Kasutatakse nt keerdtreppe-muuta kõik s-kujuliseks. Võetakse detaile antiigist (nt. sambaid), akende kohal tihti kolmnurkne viil. Mitmete autorite loodud park Sacro Bosco Bomarzo (1552) oma skulptuuridega on katseks sulatada kokku arhitektuuri ja loodust, hiljem eeskujuks sürrealistidele. Arhitektide loetelu: Itaalias: Michelangelo 1475-1564, Giulio Romano 1499-1546, Jacopo Barozzi/II Vignola 1507-1573. Prantsusmaal Fontainebleau ja Loire oru lossid- mitmed autorid, dekoreerimiseks kasut. nt. meistreid Itaaliast.
20 suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad kõverjoonseks. Klassitsism Tekib Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur linnastumine. Tuleb sõnas klassikus, mis tähendab esmaklassiline, parim. Selle algeks on antiik, st antiik on esmaklassine ehk parim. Klassitsismi võib isegi nimetada igavaks kopeerimiseks. Nii maalikunst kui ka skulptuur on ilmetud koopiad, sest öeldakse, et antiigist pole enam paremini niikuinii võimalik teha ja seega üritatakse vähem midagi uut ja erakordset luua. Prantsusmaal oli hästi tugev kolmanda seisuse positsioon ja neile ei meeldi väga dünaamiline ja üliemotsioonalne barokkstiil. Barokk stiili austamine oli riigi viinud pankroti äärele, sest ehitusmaterjalid, mida kasutati olid kallid (näiteks kuld) ja kogu meeleolu oli pillav. Kodanlus kardab ja soovib midagi realistilikumat. Tänu sellele võetigi kasutusele klassitsism. .
Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. 8. Hegeli vaimufilosoofia ja dialektika Teda mõjutas tugevalt svaabi pietism, millel oli tugev gnostiline suunitlus. Siit ka dialektika ja trias. Teine tugev mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned". Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist. Fichte oli Minast teinud esimese printsiibi. Kuid sellest lähtepunktist oli võimatu maailmatervikut haarata. Fichte: Mina loob endale mitte-mina. Teesile järgneb antitees. On vaja sünteesi. Tees ja antitees -> süntees(tees) ja antitees -> süntees jne. Hegeli jaoks ei ole dialektika mitte ainult meie mõtlemise vorm vaid ontoloogiline tõelisuse eneseliikumise tegelik vorm.
On näidatud, kuidas inimesed püüavad niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. 6. Iseloomusta realismi, Balzac 1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga,
Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse
Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide). Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni „Sõrmuste isand“ on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J
ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 8 (1728-92), John (1721-92) ja James (1732-94) Adami järgi. Interjöörides kasutati antiigist pärinevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
