PLATON (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool
JA11KÕ
Marje Hindriksoo
PLATON
Referaat
Õppejõud Raine Linnas
Mõdriku
2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.PLATONI ELULUGU 4
1.1 Ideeõpetus 5
1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus 6
1.2 Platoni kunstikäsitlus 7
1.3 Filosoofiline pärand 8
1.4 Õpetus riigist 8
2.PLATONISM 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda.

PLATONI ELULUGU

Platon elas umbes 427 eKr  – umbes 347 eKr Ateenas ning oli  vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli, Ateena  Akadeemia. Platon oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Ta pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel.
Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele – mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges. Hiljem sekkus Platon Sürakuusa linna poliitikasse Sitsiilias. Diogenes Laertiose andmeil külastas ta linna esmalt Dionysiose võimu ajal. Dionysiose sugulane Dion hakkas Platoni õpilaseks, kuid türann pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva Küreene linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. Pärast Dionysiose surma kutsus Dion Platoni tagasi Sürakuusasse, et koolitada uus valitseja Dionysios II valgustatud filosoof-kuningaks. Dionysios kuulas küll õpetusi, kuid hakkas kahtlustama Dionit plaanis võimu haarata, saatis tolle pagendusse ja hoidis Platonit väevõimuga kinni. Lõpuks Platon siiski lahkus, Dion aga kukutas Dionysios II ning valitses Sürakuusat lühikest aega, kuni teine Platoni õpilane Kallippos linnas omakorda võimu haaras. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas.
Platoni tekstid on hämmastavad oma kirjandusliku vormi poolest. Platon kirjutab innustatult ning tema tekstid on haaravad ja värvikad. Tema tekstid on dramaatilised ja lõbusad, tihti kirjutab näidendlikus dialoogivormis. Kui Platon hakkab arendama ideeõpetust, peab filosoofiline looming täitma rangeid mõistuslikkuse nõudeid.
Vastavalt on Platoni õpetus ideaalsest riigist nii utoopiline , et selle mõistmiseks tuleb jätta kõrvale kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangu.

1.1 Ideeõpetus

Platon ei ole akadeemiline autor, kes jaga oma mõtteid eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja põhiintuitsioonist —mõtlemine tuleb suunata üldise kui sellise määratlemisele. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatsed käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes omaette alasid . Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll tõesti ei ole. Tema teooria jagab oleva kaheks — olemused ja näivus. See teooria on tavamõistuse jaoks vastuvõetavam kui Parmenidese äärmuslik teooria. Platon jagab maailma kaheks nähtav maailm milleks on meeltega tabamine, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, muutumine ning ajaline ja ruumiline. Teiseks on ideede ja olemuste maailma milleks on mõistusega tabav , tegelik, tõeline, tekitatu, hävimatu, muutumatu, igavene , ajatu ja lihtne täiuslik.
Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda võrdleb Platon koopapildi abil. Inimesed on nagu koobas ning oleme aheldatud koopasse näoga avause poole. Ning meil on võimalik näha ainult varje mis on koopaseinale tekkinud seljatagant ulatuvast valgusest koopast väljaspool. Kuna esemeid me ei näe ning näeme ainult varje siis võime arvata et tajume tegelikus maailmas tegelike asjade vaid pettekujutisi. Ning sellest järeldame, et koopas väljas asuvad tõelised asjad e. ülim tõelisus asub koopas väljaspool.
Minu arvates on Platoni ideeõpetus väga loogiline ja arusaadav ning ise olen samal arvamusel. Varjud on näivad ja tegelikud asjad on käega katustavad e. olevuse maailmast. Samuti olen ma nõus sellega, et inimese hing on surematu. Minu arvates, kui inimene sureb siis sureb ainult tema keha, hing elab edasi ja rändab ringi. Miks muidu on olemas hingedepäev ja räägitakse, et esivanemate hinged külastavad meid sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega.
Dualism - maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene on lõhenenud kehaks ja hingeks. Seisukohta, et keha ja hing, vaim ja mateeria on ühtsed, nimetatakse monismiks.

1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus

Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees . Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks : eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve ideega (agathon); Hüvesus; Üldisemad ideed; Vähem üldised ideed. See konstruktsioon on eetilise alatooniga: kuna kõik ideed tulenevad hüvesuse ideest , nähtused aga omakorda ideedest, on kogu olev loomu poolest hüveline Ideede suhe nähtustega on keeruline teema, Platon mõistis seda ning isegi kritiseeris ennast. Ta kasutab suhte iseloomustamiseks terminit parousia – osasaamine. Kuid üksiknähtus ei saa osa saada „tükikesest ideest“ – ideed olid jagamatud. Samuti on raske mõista, kuidas kõik nähtused korraga saavad osa oma ideest tervikuna . Teine probleem: ideed on Platonil eeskujud (paradeigma), st. igal nähtusel peab olema idee. Kuid samas on ideed ka täiuslikud. Kas olemas on ka pori, räpasuse, mõrva jne ideed? Ideede tunnetamine . Ideedeteooria saab olla mõttekas vaid siis, kui ideed on kuidagi tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine — siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia.
Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdluse abil. Inimesed on nagu koopas. Aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas viibijatele pimestav, me ei suuda seda näha, kui meid selleks spetsiaalselt ei treenita. Koopast väljaspool asuvad tõelised asjad on samastatavad ideedega. Ideede haaramiseks on meie tavalised kogemuse hankimise viisid liiga puudulikud ja piiratud.
Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine  anamnesis – meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem.
Idee- tänapäeval kasutatakse sõna idee mõtte tähenduses. Kreeka keeles aga oli sellel sõnal algselt tähendus välimus, vaatepilt. Platonil hakkab ta tähendama umbes välise nähtumuse taga peituvat tõelist. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ning tavakeeles hakkas ta tähendama mõtet.

1.2 Platoni kunstikäsitlus

Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt , siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav.

1.3 Filosoofiline pärand

Platonit peetakse esimeseks filosoofiks , kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Pigem on Platonile omistatav üks mõtlemise viis kui selle üheselt määratletud sisu. Seda mõtlemise viisi võib määratleda tagantjärgi metafüüsilisena, kindlasti on õige viidata Platoni filosoofiale kui mõtlemise tavale, mis paneb aluse platonismile.

1.4 Õpetus riigist

Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses
riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust : valitsejad , sõjamehed ja käsitöölised.
Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid . Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus . Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast – kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. Perekonda ja monogaamsesse abiellu suhtub aga eitavalt. Perekond ja abielu lõhuvad tema arvates riigi ühtsust. Eriti andekatel ühiskonnaliikmetel on lubatud ja isegi kohustatud võimalikult paljude järglaste sigitamine. Lapsed aga antakse ühiseks kasvatamiseks. Ükski vanem ei tea, kes on tema järeltulija. Ja põhjendus on see, et "sinu" ja "minu" lapsed lõhuvad ühiskonna ühtsust ning ühine laste kasvatamine aitab kaasa ühiskonna ühtsustunde kasvamisele. Dialoogis “Riik” selgitab Platon, et isiklikku vabadust armuküsimustes ideaalses riigis ei tohi olla. Valitsejad peavad tagama, et parimad mehed viibiksid parimate naisega ja ei paarituks, kuidas juhtub, tagamaks et 13 järglaskond kõige parem oleks. See on omamoodi tõuaretus. Naised sünnitagu vanuses 20-40 a ja mehed täitku mehekohuseid 25-55 aastaseni. Kasvandikud ideaalses riigis perekonda luua ei tohi. Kui sünnib laps, siis võetakse imik ema juurest ära ja antakse ammede juurde. Vigased lapsed hukatakse või antakse käsitöölisteks. Ideaalriigis on 3 klassi – valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Alama klassi käsitöölised saavad ka neist kasvandikest, kes on just mitte kõige paremate kasvandike järeltulijad. Hiljem lastakse emadel lapsi toita, kuid siis ei tea enam keegi, kes on kelle laps. Platoni arvates hoitakse nii ära omakasupüüdlikkust ja kõik emad hakkavad armastama kõiki lapsi. Kõik mehed on isad ja naised emad. Seega puudub tulevastel sõjameestel ja valitsejatel isiklik elu – on vaid elu, mis kuulub riigile, kui tervikule.
Osaliselt olen ma nõus Platoni riigiga ning osaliselt mitte. Osaliselt olen nõus sellega, et lapsed võetakse vanematelt ära ning kasvatatakse ühiselt, et ei tekiks ebavõrdsusi ja halvustavat käitumist, kuid samas ei see kõige parem, et vanemad ei saa ise oma lapsi kasvatada ning lapsed ei tea kes on nende bioloogilised vanemad. Siis on kõik lapsed ühesugused, sama arvamusel, samade käitumisnormidega, kommetega jne. Riik koosneks enamvähem robotitest mis oligi Platoni eesmärk kasvatada head sõdurid lastest. Samuti see, et inimesed on rühmitatud klassidesse, see võib tekitada ideaalses riigis lahkhelisid, kui ka toimida. Kuna kui on inimesed jaotatud paremuse järgi klassidesse siis teavad inimesed oma positsiooni ja kohta. Samuti ei meeldi mulle Platoni põhimõte inimeste tõuaretusest, et paremad mehed peavad saama paremad naised. See samuti tekitab vastandlikke tundeid ning kui ta tahab ideaalset riiki kus kõik oleksid rahulolevad ei sobiks see eriti. Kui ta tahab ideaalset riiki oma ideepõhiselt siis tuleks mõelda kõikide arvamusele ja heaolule, et ei tekiks vastastikuseid tundeid. Ma arvan, et Platoni ideaalse riigi põhimõte toimib, kuna tal on kõik kriteeriumid paika pandud.

PLATONISM

Platonismi kui Platoni ideeõpetus. Selle järgi on ideed või vormid ainsad tõeliselt olevad: igavesed, muutumatud, täiuslikud. Konkreetsed asjad materiaalses maailmas on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud.
Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve, mida peetakse tihti reaalseteks kõigis võimalikes maailmades, hoolimata loodusseadustest.
Reaktsioonist platonistlikule ideedeõpetusele tulenes keskaja filosoofia põhiline vastasseis nominalismi ja realismi vahel. Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeks abstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal.
Platooniline armastus- tänapäeval tuntakse kaasa inimestele kelle armastus on platooniline, kelle armastust ei krooni seksuaalne ühinemine. Platonil on aga meelelisusest vabanenud armastus see kõige kõrgem ja puhtam.

KOKKUVÕTE

Sain teada palju uut ja huvitavat Platonist ning tema ideeõpetusest, kuidas tema arvates asjad toimivad . Nõustun Platoni paljude õpetustega kuid olin vahel ka eriarvamusega. Platoni ideeõpetus jaguneb kaheks- näivuseks ja olemuseks, mis minu arvates väga loogiline ja arusaadav. Platoni maailmas on näivus, mis on nähtav ja oletatav ning olemus mis on olemas ja reaalne. Kui süveneda Platoni maailma siis on see väga huvitav ja arusaadav.
Soovitan teistelegi selle filosoofi maailmavaateid uurida.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Platonis m 29. oktoober 2013
http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 29. oktoober 2013
http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/10283/mod_resource/content/1/Loengumaterjal.%20Sissejuhatus.%20Antiikfilosoofiapdf 2. november 2013
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3271:kolmas-platonism&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3111 2. november 2013
Saarine, E. (1985). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini . Tallinn: Avita
5. november 2013
JACOBY, E., Brauniga, U. (2003). 50 Klassikut .Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus 5. november 2013