Mul on õigus vahel eksida Mul on õigus olla õnnelik.(2) 2.3 Aja planeerimine Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega... tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest(2) Kuidas valitud eesmärke saavutada 11 Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub mõistus märkama rohkem võimalusi nende saavutamiseks. Olles midagi planeerinud 3-5 aastat ette, määratle ka see, millega peaksid valmis saama kahe, ühe, poole aasta pärast.(2) Eesmärkide saavutamise etapid peaksid olema kavandatud nii, et teaksid, millega alustad
Seevastu ,,ehtsat" naeratust saadavad tavaliselt ülespoole tõstetud põsed ning väikesed nahapaksendid ja kortsud silmade all. Me jagame alati oma tunnete kohta infot, sõltumata sellest, mida me ise arvame end signaliseerivat. ,,Ei ole tähtis, mida sa ütled, oluline on see, milline sa välja näed!" - väidab Samy Molcho. Kehasignaalide muutmine teisendab automaatselt ka meie enda tundeid ja mõtteid. Kui oleme teatud situatsioonides ebakindlad ja näitame seda alateadlikult mingite teatud zestidega, suurendavad just need märgid ka meie ebakindlust. Kes suudab ennast treenida, nt ebakindlates situatsioonides oma käsi püksitaskutesse mitte toppida, ei saa lahti ainult ebakindlust väljendavast signaalist, vaid vabaneb ka osast ebakindlusest. 12 Kasutatud materjalid 1. http://sekretar.ee/index.php?id=10994 (21.10.09) 2. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker, 2000 3
tõsimeeli, peaksite hiljem märkmete põhjal kirjutama üksikasjalikuma loo. Tuvastate, et uenägu üles kirjutades tuleb teil rohkem meelde, kui algul mäletasite. See on tõhus algus ja pealegi ülimalt meeldiv. Muretsege märkmik ja pühenduge tööle kogu tähelepanuga. Kõik see virgutab ja annab unenäoulmadele uue näo, tunnetate, mida unenäod teile tegelikult tähendavad ja võite anda omapoolseid tõlgendusi ning kirjutada kommentaare. Te õpite oma unenägudele reageerima alateadlikult, tõldendama seoseid nende vahel. Kõige parem oleks pärast ärkamist end võimalikult vähe liigutada ikka veel unenäo meelevallas, haarake lõõgastunult märkmik ja pliiats. Ärge pingutage liialt üksikasjade meeldetuletamisega, vaid laske unenäo jälitamise asemel unenäol endal teie juurde tulla. Unustajatele piisab kõigest eeltoodust unenäo "kuninglikul teel viimiseks alateadvusse", nagu on öelnud Freund
VKE-d on innovaatilisemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem 25. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt. Silicon Valley) Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel Lähestikku paiknevate VKE-te kogumite korral toimub „kollektiivse õppimise“ protsess, kas teadlikult või alateadlikult 26. Äriidee teostatavuse analüüs – põhiolemus. Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna? Leidub erinevaid metoodikaid selle läbiviimiseks. 27. Ärimudel. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. Osterwaldi ärimudeli 4 põhiosa • Infrastruktuur tagab toote pakkumise
KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID Referaat SISIKORD SISEJUHASTUS.........................................................................................3 KOMMUNIKATSIOONI PROTSESS......................................................4 KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID....7 KOMMUNIKATSIOONIDE BARJÄÄRIDE LIIGITUS.......................9 Keskkonnast tingitud kommonikatsiooni barjäärid......................................9 Tehnilised barjäärid..................................................................................... 9 Inim- kommunikatsiooni barjäärid.............................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 ...
Kasutades katse- ja kontrollrühmana võimalikult sarnastes tingimustes olevaid rühmi, ka ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks Ohud uurimuse sisemisele valiidsusele ajalugu (ajaloolised sündmused mõjutavad sõltumatut muutujat), individuaalne areng (katseisik areneb ajas isikuliselt), statistiline regressioon(mõõtmistulemused kogunevad keskmiste suunas), testimine (katseisikud taipavad alateadlikult eesmärki ja võivad hakata selle kas vastu või kaasa töötama), mõõtmisinstrument (instrumendi ja ka vaatleja usaldusväärsus võib põhjustada tõsiseid vigu), katseisikute valik (individuaalsed erinevused mõjutavad)ja võimalik väljalangevus (surm, kolimine ja siis pikaajaliste uurimuste puhul muutub katserühm ja tulemused ei ole usaldusväärsed). Välist valiidsust mõjutavad sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine,
· 3 tooni, millest üks on kahe teise segamisel saadud (punane ja kollane ja oranz) · soojad toonid kooskõlas mustaga · külmad toonid kooskõlas valgega · kaht omavahel sobimatut pinda saab sobitada neutraalvärvuse pinnaga · kontrasti põhimõttel valitud värvid Kui täiendvärvid esinevad koos, siis on tegemist värviharmooniaga. Ainult ühe värvitooni kasutamisel tekib inimese silmal võime alateadlikult sellele värvile leida kõrvale teinevärv ja tekibki harmoonia. Näiteks kui daam on üleni sinisesse rõivastatud või ruum on üleni sinine siis silmal on selline omadus, et ta leiab sellele värvile kõrvale oranzi ja tekibki harmoonia. Värviteaduses nimetatakse seda suksessiivkontrast. Värviring Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv.
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
Meessoost täiskasvanu alateadlik soov omada oma ema ning eemaldada oma põhirivaal ema tähelepanule e. isa Aluseks Sophoklese tragöödia "Kuningas Oidipus", peategelane Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare'i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne.
tähelepanule e. isa Aluseks Sophoklese tragöödia “Kuningas Oidipus”, peategelane Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kunin-ganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Hamleti dilemma sarnane Oidipuse omaga > viitab Shakespeare’i enda alateadvusele (Claudius kui Hamleti isa mõrvar > Hamlet ei suuda (alguses) Claudiust tappa, sest Claudius tegi seda, mida Hamlet alateadlikult teha ihaldas. Nn. magamistoastseen > Hamlet Claudiuse suhtes armukande, nõuab, et ema pöörduks Claudiusest ära > oedipaalse soovi kordamine. Carl Gustav Jung ei keskendu üksikisiku teadvusele, vaid kollektiivsele alateadvusele Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne.
Hatchi ja Maietta väitel võib jäljenda mist teadlikult kasutada lapse ja täiskasvanu vahelise sideme kindlustamiseks või isegi taastamiseks pärast lahkhelisid. Uuringud on näidanud, et kui mingi grupi juht kasutab teatud liigutusi ja poose, siis alluvad tavaliselt kopeerivad teda (1.Lk: 129). Nii saab ka abielupaaride puhul kindlaks teha, kumb võtab kodus otsuseid vastu. Kui te vestlete mehega ning tema naine vaikib, mees ent kopeerib alateadlikult tema liigutusi, siis selles majas võtab otsuseid vastu naine (1.lk: 129). KASUTATUD KIRJANDUS · Pease, Allan. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi. Varrak 1994. · Nierenberg, G. Kuidas lugeda kehakeelt. Tallinn 1997. · Googel · Kooli konspektid
Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel. VKEd on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali, roll on väiksem 21. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub kohti kus innovatsioonilised ettevõtted kuhjuvad (Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub ``kollektiivse õppimise'' protsess, kas teadlikult või alateadlikult 22. Ettevõtte põhiväärtused. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Kokkuvõttes võib see kasvatada ka kogu firma edukust. 23. Ettevõtte missioon. Kellele, mida ja kuidas me pakume? Kes me oleme ja mida me teeme?Ei defineerita läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste, sest need aeguvad aga põhiväärtused jäävad tarbijatel samaks. 24. Ettevõtte visioon
· Püüa katsete abil leida parim lahendus. Kontrolli tulemusi. · Arvesta teatud ebaõnnestumisvõimalustega ja ebasoovitavate kaasnähtudega ka hea lahenduse puhul. · Õnnitle ja kiida end ka siis, kui sa sobivat lahendust ei leidnud Tingimatu eneseaustuse kasutamine Inimene hoiab mõnikord korraga alal nii ratsionaalseid kui ka irratsionaalseid uskumusi. Sell juhul jääb enamasti peale tugevam uskumus. Sa võid omateada juhinduda küll ratsionaalsest uskumusest, ent alateadlikult suunab sind irratsionaalne uskumus. Kui sul on väga raske oma irratsionaalseid peab-vormis nõudeid vaidlustada ja ratsionaalseks muuta, siis võid oletada, et hoiad alal veel mingeid tugevaid irratsionaalseid uskumusi, milles sa pole teadlik. Nende avastamiseks ja muutmiseks võib abi olla emotiivsest meetodist. Inimese hea arvamus iseendast sõltub sellest, kui heas kirjas ta arvab end olevat teiste silmis. See ettekujutus ei mõju aga meile kuigi hästi.
loovstrateegia - idee (mida või kuidas öelda) - idee teostus (pealkiri, visuaalid, tekst, logo, reklaamiapellatsioon) Reklaamiapellatsioon - virtuaalelement, mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühholoogilises suunitluses ja sisus. Reklaamimine kui protsess: peibutis - huvi tekkimine - mäluandmetega seostamine - ostumotivatsioon või selle puudumine - ostlemine või ostust loobumine Lühiloengud: Emotsioonid. Otsus sünnib alateadlikult ning on pigem emotsionaalsed - ratsionaalsed põhjendused on meie emotsionaalsete otsuste põhjendamine nii endale kui ka teistele. Emotsionaalne otsus toimub varem kui ratsionaalne - hiljem tulevad põhjendused, kiitus jms Hea reklaam on selline mis kutsub esile emotsioone, peamiselt positiivne sest see loob ka pos. seosed brändiga. Reklaami eesmärgiks on tingida pos. emotsioone vaatajas ning luua kollektiiv pos. emotsioone - kui rohkem inimesi on sama hoiakuga selle
kolmandal-neljandal aastal algab falliline faas (tunneb oma genitaalide vastu huvi, pärib suguelundite kohta, arstimängud) latentne faas (ükski kehapiirkond ei ole domineeriv) kuni puberteedini genitaalne faas puberteediiga (huvi vastassugupoole vastu Või toimuda ka regressioon stressi puhul varasemate faaside poole. Freudi meelest juhivad inimelu 2 tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Inimese elueesmärgiks on surm. Alateadlikult püüdleb ta surma poole. Freud kirjutab raamau ,,Tootem ja tabu". See on vastus Jungile, et ka temal on kultuuri ja religiooni valdkonnas , ühiskonnatasandil midagi öelda ja teooriaid välja pakkuda (nendes oli Jung tugev). Valiti välja tootem. See oli sümbol, mis sümboliseeris kukutatud isa (kelle vastu pojad mässasid). Sellega kaasnes alati tabu keeld teda tappa, ainult aastas korra saab seda looma tappa. Freudi meelest oli see religiooni alus
iseloomulikke jooni. (blondid on rumalad) See viis on väga levinud ent väga ennatlik viis inimese üle otsustamiseks. · Samastamine ehk identifitseerimine. Teiste inimeste mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisenemise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi, ebameeldivale inimesele aga oma teadvustamata halbu omadusi. Seaduspärasused: Igapäevaselt on levinud nn oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama vaid positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta. 1.Peresünnitus: poolt ja vastu; emaks- isaks kujunemine
ja tegelased, samuti vastuvõtja. KOMPOSITSIOON kirjandusteose ülesehitus, ühendab teose allosad tervikuks. 17.Mis on tekst ja lugu? Kirjandusteos koosneb kahest tahust loost ja tekstist. Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. 18.Mis on süzee ja faabula? Süzee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Kuid süzee on väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel, nt modernistlikus romaanis ei ole neid kerge eristada). 19.Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest? Klassikalise (suletud) narratiivi elemendid on sissejuhatus, sõlmitus, pinge tõus, kulminatsioon, pööre, lõpp-pinge ja lahendus. Klassikalise narratiivskeemi rutiine kordumine
Samasuguse kergusega omandab laps eelkoolieas ka trinoomilise kuubi ladumise. Klotside küljed on nüüd sinised, punased, mustad ja kollased ning neid õiges järjekorras lauale laotades saame valemi (a + + )³. Loomulikult ei õpetata lapsele selles vanuses algebra termineid. Piisab lapse rõõmust kuup õigesti lahti võtta ning kokkupanemisel nimetada, mitut sama värvi külge ta näeb. Kirjutama ja lugema õppimine. Kirjutusvahendi käeshoidmine - ettevalmistus kirjutamiseks algab alateadlikult eas, mil laps hakkab kasutama sõrmi mistahes käelises tegevuses. Esemed, mida laps hoiab esimesi sõrmi kasutades, arendavad kõik käelihaseid ja koordinatsiooni. Igapäevaseks eluks ettevalmistavatest õppevahenditest kuuluvad siia käsn vee tõstmiseks ühest kausist teise, suur ja väike pipett vee tõstmiseks ühest anumast teise, lusikas herneste, ubade jne tõstmiseks, pintsetid herneste ladumiseks alusele, pesupulgad jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise
külastada oma endist asukohta, kui ta keha on asetatud puu külge või puul asuvale spetsiaalsele lavatsile. Ristipuu mõiste ja sisu Ristipuu all mõistetakse (rist)teeäärset suuremat puud või puud ristimetsas, mille tüvesse surnu ristipojad või lähimad meessoost sugulased lõikavad matuserongiga kalmistule minnes (harvemini tagasiteel) lahkunu mälestuseks vm põhjusel ristimärgi. Ristilõikamise rituaal märgib teadlikult või alateadlikult sümboolset piiri, millest üle viiduna on surnud kogukonna liige lõoplikult elavate hulgast välja arvatud. Ristipuude fenomenis on läbi aastatuhandete konserveerunud arusaamad puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed. Naisterahva hing siirdub lehtpuusse, meesterahva hing okaspuusse. Reeglina ei murta ristipuude oksi, neid puid ei langetata eha kahjustata mingil muul moel
• VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 16.Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 17.Ärimudel. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. 4 põhiosa: Infrastruktuur tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid). Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid ja teenuseid, mida me pakume konkreetsele tarbijate segmendile. Siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb konkurentide
* Väikeettevõted on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 26) * Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley) * Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel * Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise protsess, kas teadlikult või alateadlikult. 27) Äriidee teostavuse analüüs: Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegeleda. Väljavalitud ideede edasi arendamine ja põhjalik hindamine. Äriplaani koostamine ja äriidee elluviimine ((Ajurünnak – Probleemi sõnastamine ja äriidee otsinguvaldkonna kindlaks määramine. Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid
· VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 33. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. · Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley) · Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel · Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub "kollektiivse õppimise "protsess kas teadlikult või alateadlikult. 34. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 35. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika. · 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms · 1. etapp: planeerimine · 2. etapp: ettevalmistamine · 3. etapp: tegevuse alustamine · 4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 36
Esiteks, seemnetega paljundamine võimaldab saada korraga palju taimi, mis on eriti oluline suurte aedade omanikele ja taime müüjatele. Teiseks on varieeruvus, kunagi ei ole kõik järglased identsed. Erinevused võivad olla silmaga nähtavad, nagu õie või lehe suurus, värvus ja kuju või siis silmale märkamatud nagu säilivus, pakasekindlus, haigustele vastuvõtlikkus jmt. Kolmandaks, seemnetega paljundades on taimed tervemad. Ka pikeerimisel valitakse alateadlikult tugevamad taimed välja. Lisaks veel ka emotsionaalne väärtus, mida seemnetega paljundamine pakub. Nii väikesed lapsed kui ka täiskasvanud aednikud jälgivad õhinal tärkavaid taimi. Ja muidugi on seemnetega paljundamine ka odavam sama hulga taimede ostmisest. (Teras,2006:8-10) Osa taimi saab kasvatada otsekülvist, teised tuleb enne külvata katmikalale ning hiljem istutada avamaale. 2.1. Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid
tavaliselt tema tunnetesse sisse elada. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 61) Ruumisuhted Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See, kui kaugel te vestluspartnerist seisate, kuidas kodus mööblit paigutate ning kuidas reageerite sissetungijale oma isiklikul territooriumil, on tähtsad mitteverbaalsed sõnumid. Prokseemika looja oli antropoloog Edward T. Hall, kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon, 2) personaalne tsoon, 3) sotsiaalne tsoon ja 4) avalik tsoon. Intiimse tsooni lähiosa tähendab juba kehade kokkupuutumist, kaugosa ulatub kehast 15-45 cm kaugusele. Sellesse tsooni lubatakse armsam, lähedased sõbrad, vanemad ja lapsed. Võõrad inimesed tunnevad tavaliselt piinlikkust või ohtu, kui asjaolud sunnivad neid intiimset tsooni jagama ning neid ei kaitse mitteverbaalne barjäär.
väljasuremisel); 2) Turvalisus vajadus (ükskõik mida me teeme, me tahame, et selle tegemise ajal ei oleks ohus ei meie tervis ega elu); 3) Kuuluvus vajadus (inimene on sotsiaalne olend ja me kuulume paratamatult erinevatesse ühendustesse mõned on suured nagu rass ja rahvas, mõned on väiksemad nagu töö ja kodu. Samas läbi selle vajaduse saab rahuldada olulisi vajadusi nagu lähedus-, suhtlemis- ja armastus vajadus); 4) Tunnustus vajadus (mida me ka ei teeks, me ootame teadlikult või alateadlikult selle kohta teistelt tunnustust); 5) Eneseteostus vajadus (kõige kõrgem vajadus on tema meelest see, kui inimene realiseerib maksimaalselt eneses peituvad vajadused). Maslow arvates ei ole võimalik rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui ei ole rahuldatud madalamad vajadused. Emotsioonid * Emotsioonid kindlustavad inimese käitumist energiaga ning annavad meie tegevusele energia.
Viimased seetõttu, et nii meedias kui ka koolides endis kurdetakse õpilaste halba suhtumist õpetajatesse (seda pigem põhikooli tasemel) kuid keegi ei oska midagi ette võtta. Arvan, et siinkohal võibki probleem peituda õpetajate enesehinnangus. Kardetakse end kehtestada ning õpilased tajuvad seda. Seejärel on aga probleemid kerged tulema. (Töö autor, 2009) Hea enesehinnangu loomiseks leiab küll abi nii õpikutest kui ka teatud koolitustelt, kuid kui inimene alateadlikult seda probleemi enda jaoks tõrjub, ei ole kasu millestki. Ennekõike peaks siiski iseendale probleemi teadvustama. Kasvõi tehes erinevaid teste enesehinnangu määramiseks. Alles seejärel on õige nn. raviga alustada. Hea enesehinnang ei tähenda kindlasti mitte ülbust ja teistest üleolekut vaid vastupidi ka liiga kõrge enesehinnang on probleemiks. Hea enesehinnang aitab elus toime tulla ning hoida ja väärtustada inimsuhteid. (Töö autor, 2009)
· VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 32. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. · Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley) · Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel · Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub "kollektiivse õppimise "protsess kas teadlikult või alateadlikult. 33. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika. 8 · 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms · 1. etapp: planeerimine · 2. etapp: ettevalmistamine · 3. etapp: tegevuse alustamine · 4
partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
vähemalt üritavad seda õppida. 3,5% vastanutest väitsid, et suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt vastastikuse austuse korral. Vastanutel, kes suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt on kõigil tutvusringkonnas venelasi ja arvavad oma kogemuste põhjal, et venelased on siirad ja sõbralikud. Eesti venelastesse negatiivselt suhtuvate eestlaste peamised põhjendused on, et nad on lärmakad, kohusetundetud ja äkilised (5,9%); eesti keele oskamatus (4,7%); stereotüüpidest alateadlikult tekkinud negatiivne hoiak (4,7%). Lisaks nendele toodi veel välja: venelaste vaenulikkus, kui eestlased vene keelt ei oska; eestlastel ja venelastel on liialt erinev kultuur, kombed ja käitmuslaad. Ka eestlaste üldiste väärtushinnagute põhjal on eestlastele kõige tähtsam töökus ja vastutundlikkus, mida nad venelastes aga ei näe. Pea igas vastuses toodi välja venelaste iseloomujooni, mis neid häirib. Võiks öelda, et kõige suuremaks probleemiks ongi venelaste
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 32.Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley) Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 33.Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 8 34.Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms 1. etapp: planeerimine 2. etapp: ettevalmistamine 3. etapp: tegevuse alustamine 4
kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus),
Sobiva kehakeele valimine ei tähenda, et olete võlts või manipuleeriv. See on lihtsalt teadmine sellest, kuidas tahate teiste silmis välja paista. Lihtsalt juhite end vastavalt, kasutades toetavaid kehazeste. Hea, tugev, positiivne kehakeel annab teile enesekindlust ja laseb ennast näidata parimast küljest.3 1.3 Mis on kehakeel ? Termin ,,kehakeel'' tähistab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas nii teadlikult kui ka alateadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega zestid, nagu pearaputus on ,,ei'' või viipamine ,,tule siia'') ja nii edasi. Enamikul juhtudel toimetame oma igapäevaseid talitusi, märkamata asjaolu, et kogu aeg saadame, võtame vastu ja töötleme neid signaale, ja et niisugust kommunikatsiooni võtavad vastu ja mõistavad kõik meie ümber.4 Kehakeel koosneb paljudest alagruppidest, millest räägin lähemalt järgnevalt.
Kuna nad jagavad kergekäeliselt lubadusi, siis sobivad nad tihti poliitikuteks hästi. Nad oskavad ka hästi manipuleerida. Nad riskivad palju, aga isegi kui neil läheb halvasti, siis nad jäävad optimistlikeks. Elukutsetest eelistavad nad inimesi asjadele. Nad võivad olla nt head müüjad, müügimehed. Eksponeerimine, esitlemine väga sobib neile. Hüsteerilisi inimesi tõmbab avalik tähelepanu. Väga oluline on nende jaoks ka ameti väärikus. Nad ei oska hästi vananeda. Alateadlikult pelgavad surma. Oma mälestusi muudavad nad pidevalt sobivamaks ja säravamaks. Ametitest või aladest sobib neile hästi ka kunst. Selline isikupära, loomingulisus sobib neile. Nad võivad olla suured unistajad. Isegi unenägudes võib sageli neil esineda sellist naiivset soovide täitumist (probleemid lahenevad iseenesest, teised teevad tihtipeale töö ära). Kergelt hüsteeriliste joontega inimesed on sellised, kes armastavad riski, ettevõtlikud, avatud kõigele
õppust võtaks. Ehk lootis ta seansist liiga palju? See on hea eeldus läbikukkumiseks. Kas klient laskis reikil takistamatult oma kehasse siseneda? Uskumine ja vastuvõtlikkus Reikisse uskumine ja sellele vastuvõtlikkus on kaks eri asja. Reiki toimib ka siis, kui saaja sellesse ei usu. Kui aga inimene pole reikile vastuvõtlik ja püstitab selle kehasse sisenemisele teadlikult või alateadlikult tõkkeid, on reikil neist raske läbi tungida. Seepärast on teikisse siiralt uskuvad inimesed sageli pettunud, kui see neid ei aita. Samas võib reikiseanss anda reikis kahtlejatele häid tulemusi lihtsalt seepärast, et nende keha on reiki tervendavatele võngetele avatud (Phylameana, L. D. : 2004 ; 45). Reiki tuleb kasuks kõigile Reiki on kingitus kogu inimkonnale. Iga inimene võib reikiga oma elujõudu ja energiat suurendada
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr ..............................................................................................................
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. GEENITEHNOLOOGIA...........................................................................................4 2. MIND UPLOAD..............................................................................................
kätte- nii ägedasti ja kaua, kuni verd jookma hakkab. Kõnelustest perekonnaga selgub, et Piale pööratakse tähelepanu peamiselt siis, kui ta on haige, väga kurb või kui ta on ennast vigastanud- vanemad on väga hõivatud oma tööga j atihti ei märkagi tütre vajadusi ja soove. Mõnikord otsivad lapsed äärmuslikkr olukordi, et iseennast ja oma piire tunnetada ning suhteid luua. Lapsed, kes kogevad ükskõiksust, osavõtmatust ja üksindust, hakkavad kas teadlikult või alateadlikult mängima piiride ja äämuslike olukordadega ning riskivad võimalike ebaõnnestumistega. Ääretute piiririkkumiste taga peitub ka vajadus kindluse ja selguse järele. 2.1 Lapsed tahavad piire Lapsed tahavad, et neile kehtestatakse reeglid ja piirid. Nad vajavad selgust, mida neil oodatakse ja nõutakse; mis on lubatud ja mis mitte. Lapse jaoks tähendab piiride vastu põrkamine ja hõõrdumine oma võimete ja võimaluste proovilepanekut. Kui vanemad last
Neid on kokku seitse,kuid meie vaatleme kolm neist. Alustagem KIIRUSEST: Sorav vestlemine ei tähenda tingimata seda, et räägitakse võimalikult kiiresti. Paljud õpilased arvavad, et keele soravalt rääkimine tähendab seda, et suudetakse rääkida kiiresti. Nad arvavad, et mida kiiremini nad räägivad, seda suuremat muljet avaldavad kuulajale. Teised õpilased räägivad kiiresti seetõttu, et närveerivad. Ilmselt tunnevad nad võõrkeeles rääkides ebamugavust ning kiirustavad alateadlikult, et kogu asja rutem ära teha. Olenemata olukorrast tasub meeles pidada üht asja: kiirus tapab. Pidage meeles, et vabas ja mõõdukas rütmis rääkides suudate end hõlpsamini mõistetavaks teha. Järgmise strateegiana vaatleme PARAFRASEERIMIST. See tähendab öeldu ümbersõnastamist selleks, et muuta seda kuulajale mõistetavamaks. Et suhtlemine õnnestuks, peame leidma teise võimaluse sama mõtte väljendamiseks. Võõrkeeles
,,ohtlikud" ka selles mõttes , et viivad kergesti ennasttäitvate ootusteni. Kui me pikemat aega suhtleme kellegagi lähtuvalt mingist suhtumisest, siis inimene võibki hakata vastavalt ootusele käituma. N: Lähisuhetes kaaslase truuduses pidev kahtlemine võib truudusetuseni viia. Samas positiivne ootus kellegi suhtes võib tõsta tema enesekindlust ja toimetulekut. Parataktilised moonutused Inimene kellega kohtume, meenutab meile mingi tunnuse toel kedagi meie minevikust ja me kanname alateadlikult talle üle meie ,,minevikuinimese" omadused. Me ei suuda tajuda uut tuttavat sellisena nagu ta tegelikult on. SUHTLEMISTÕKKED Kohtumõistmine (teise inimese alahindamine, enese kõrgemale seadmine) 1. Kritiseerimine 2. Sildistamine 3. Diagnoosi panek 4. Kiitmine Lahenduste pakkumine (õõnestab eneseväärikust, tekitab vastumeelsust, sünnitab teesklust) Kamandamine Ähvardamine Moraali lugemine Ülekuulamine
o Sobiv aeg ja koht; o Oodatav vastuste protsent (õrge, keskmine või madal, miks?); o Millised tegurid võivad mõjutada vastuste protsenti ja sisu; 7. Kui kasutate küsimustikku, nimetage mõned konkreetsed küsimused (3-5). Vastused: 1.Uuringud ja küsitlused 2.Hirm-kampaaniad,inimesed tahavad kiiresti ja kohe neid asju soodsalt osta,muidu võivad otsa saada, kui kohe ei osta. Seks-erinevad kondoomireklaamid, mis rõhuvad kui kvaliteetsed ja head tooted on seega inimene alateadlikult ostab neid kondoome, mille reklaam on neid mõjutanud. Armastus ja ühtekuuluvus tunne-erinevad veebileheküljed, mis annavad tõuke selleks, et üksikud inimesed saavad suhelda ja kuuluda kuhugi, et nad pole üksi ja on palju teisigi, kes otsivad armastust. Staatus ja prestiiz- Koolide ja koolituste reklaamid. Need panevad inimesi mõtlema, mida nad peaksid veel tegema, et nad saaksid olla sama targad ja sama hea töökohaga nagu need inimesed kellel on need koolid ja kursused läbitud. 3
ilmtingimata teistsuguse tundega, hoiakutega ja väärtuhinnangutega kui siis, kui tal poleks keegi surnud. Selline tegevus on täiesti arusaadav, sest on valu ja lein, ja enesesüüdistused võivad ema piinata. See annab omakorda emale tahte olla parem ema oma teistele lastele. Hiljem lapsed matkivad oma vanemaid selles, kuidas olla inimene. Nad vaatavad oma ema- isa, kuidas nemad käituvad, ja mõistavad. Kui nendel endal lapsed sünnivad, siis alateadlikult käituvad nad oma lastega samade hoiakutega, nagu tema vanemad käitusid temaga. Ja need lapsed võtavad selle omakorda vastu. See tähendab, et tugevasti emotsionaalselt täidetud sündmus võib minna edasi mitu põlvkonda ja hakata tekitama sügavaid probleeme. Sest seal ei ole keegi surnud, aga leinatunded ja süütunded võivad väga hästi edasi kesta. Abordiga on sama lugu. Keegi on surnud või miski on elus muutnud. Samad tunded, mida
· Omavaheliste suhete prognoos - püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poole kontaktivalmidust ja hoiakuid. Tajumehhanismid: · Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (nt rahvus, vanus, amet jne. Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. · Bipolaarsed konstruktsioonid - inimesed kasutavad alateadlikult 6-8 skaalat inimeste hindamiseks, näiteks intelligentne vs rumal, ilus vs inetu, siiras vs teeskleja jne. · Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse selles inimeses märkama meeldivat. · Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju?
hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt. Näiteks Rootsi väikelaps laliseb selliselt, et see meenutab rootsi keelt (intonatsioonilt, sõnade rõhuasetuselt) ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad alati ilmekamat titale suunatud kõnet täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamisele. Esimesed sõnad Kui laps nimetab korduvalt üht ja sama asja või tegevust mingi kindla häälikukombinatsiooniga, siis võimegi seda pidada tema esimeseks sõnaks. See ei pea olema meie mõistes korrektne sõna, kuid see peab olema kindla asja kohta
VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 32.Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley) Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 33.Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 34.Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms 1. etapp: planeerimine 2. etapp: ettevalmistamine 3. etapp: tegevuse alustamine 4. etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks 35
aja vältel suhteliselt vähe muutunud, kuid keskkond, kus inimene elab, töötab ja toimetab, on väga oluliselt muutunud. Mõõdukas närvipinge on tööl mitte üksnes vältimatu, vaid koguni soovitav-see sunnib mobiliseerima, võimeid mängu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psüühiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja töökatele inimestele erilist pinget. Kroonilise ajapuuduse ja suure tööpinge tunne on miski, mida paljud inimesed endale alateadlikult sisendavad-nii selleks, et tähtsate asjadega hõivatud isikuna teiste silmis tunnustust võita, kui ka selleks, et arvatud "ülekoormuse" olukorras endale ise vähem kohustusi võtta. Kiire elutempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi "subjektiivseid" asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted
Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv
kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses. Tungide teooria: Selle teooriaga on seotud "Teiselpool mõnuprintsiipi", kus põhirõhk on tungidel. Freud väidab, et inimese elu juhivad kaks peamist tungi: seksuaaltung (elutung, tung luua) ja agressiivsustung (surmatung, tung hävitada). Selle ideega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi.Ta väidab, et inimene alateadlikult püüdleb surma poole. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane.
kombineerimise teel, ongi reklaami apellatsioon. Reklaamiapellatsioon on reklaami element, mis justkui jaguneks teiste elementide vahel, lahustuks nendes, kuid elementide koosmõjus siiski omandab oma jõu ja määratluse. Reklaamiapellatsioon on kavandatud selliselt, et reklaami vastuvõtja alateadlikult samastab ennast reklaamis pildiosas kujutatud isikuga, identifitseerib ennast kujutatud grupi liikmeskonnaga või siis peab reklaami peategelast alateadlikult isikuks, kelle arvamust tasub kuulda või keda tasub jäljendada. Psühhoanalüüsist pärineb traditsioon, et isik, kellega tajuja ennast samastab, peab asetsema võimalikult pildi ,,raskuskeskmes", esiplaanil. Modellidena kasutatakse reklaamis professionaalseid modelle, kuulsaid isikuid, juhuslikke inimesi, eksperte. Omapäraseks reklaamipsühholoogiliseks võtteks on kasutada modelle, kes väliselt hämmastavalt sarnanevad mõne kuulsusega. Reklaamimine kui protsess
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...