Ja kui juba üks aine on saavutanud eesmärgistatud tulemuse, siis peavad ka teised ained olema samaväärsel tasandil. Olen ka varasemalt kasutanud konkreetse tulemi/hinde eesmärgiks seadmist (õpingutes teatud aine, võistlustel teatud tulemus) ning mille järeldusena võin öelda, et eesmärk on paremini (võiks öelda isegi, et 'kergemini') saavutatav, kui peas/silme ees on konkreetne mõõde, tulemus, nägemus. Tegevuskava kui sellist, ei osanud ma siis rakendada, kuid ilmselt tegin seda alateadlikult, sest ettevõtmised õnnestusid. Nüüd usun, et eesmärgini jõudmisel aitab kaasa teadlik tegutsemine selles suunas pidev treening, harjutamine, ülesannete lahendamine jms. Tegevuskava. Et tee minu seatud eesmärgini oleks seekord teadlikult märgistatud, on tegevuskava järgmine: 1. Kogun kokku kõik vajamineva ettevõtlusainet puudutava info: - loengu- ja muud ainega seotud tähtajad, e-materjalid, hindamiskriteeriumid (vajalik
Maastikukujundus sarnaneb paljuski tavaliste kunstidega, näiteks kasutatakse proportsionaalsust ja mastaabilisust, sümmeetriat ning tasakaalu, rütmi, kontrasti, domineerivust, maitset ning mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis, mis muudab rohkem arusaadavamateks need elemendid, kus mõõtmed on omavahel teatud seostes. Mastaabilisus iseloomustab aga vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki asju oma kogemuste baasil, võrreldes neid tavaliste igapäevaste objektide suurusega. Näitena võib tuua välja 100 meetri kõrguse maja kõrval kasvava puu, mis tundub seal kõrge maja kõrval suhteliselt väike, ent kui ta kasvab kuskil eraldi
mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda.
väljapeetud ning ennast järk-järgult avav. Et tunda tuleb sisse minna. See on midagi totaalselt teistsugust, kui Prantsuse pargis, kus juba esimestel sammudel lüüakse vaataja jalust ning nii kordub see pidevalt pargis olemise jooksul, kuni vaataja on sunnitud võimu ülevuse ees alla vanduma. Inglise park valmistab isegi esmapilgul pettumuse, sest magusat kurbust, igavikku ning lõputut mõtiskelu tõotavad kirjeldused on kütnud meeled üles ning alateadlikult oled ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid, lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega ,,Baskerville Hallid". Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund, mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte
kuidas mu unistused tasapidi teoks saavad. Ma saan kõik, mis on mu soovid. Ma tunnistan ka seda, et ma olen ära hellitatud teismeline. Seda ka on paljud öelnud, ja see on tõsi. Selline pisike lugu minu mõnedest unistustest. Ma olen sageli imestanud, et kuidas ja mis imeläbi olen ma sattunud praegusesse olukorda ja teen neid asju, mida ma teen...on üks teooria, et paljud suured ootused mida õppima minna või millist töökohta valida, on tehtud osaliselt alateadlikult ja üldsegi mitte ratsionaalselt paljude inimeste arvates. Inimesed lihtsalt järgivad oma unistusi, isegi, kui nad on need unustanud. Sellele teooriale toetudes otsitakse neid oma väikeseid lapsepõlve unistusi. On ka faktiline-teooria, et kui inimene pole oma unistustega kontaktis kui ta on need unustanud või neid loobunud või lausa vägivaldselt väldib neid siis ei saa ta ka kunagi tõeliselt õnnelikuks. Miks siis muidu otsustavad inimesed, näiteks sellised, kellest saates
Demüstifikatsioon – müütidest vabanemine Postmodernismi iseloomulikud jooned: Postmodernismi modernsimi saavutuste kriitika on totaalne. See ulatub teadusest ja tootmisest kultuurini, eetikani ning poliitikani. Ajatuse kultus seondub ka ajaloo ja traditsiooni hülgamisega. Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet
hormoonid tööle. Uurijad väitsid, et meeste nõrkus punase värvi vastu võib pärineda nende geneetilistest juurtest. Punane värv äritegevuses Punast värvi peetakse tihtipeale hoiatus värviks. Samas ei pea see ainult seda tähendama. See näitab ka kirglikkust oma kohustustega tegemisel. Kui firmagraafika on üleni punane, siis soovib firma sellega viia klientideni sõnumi, kui tõsisest ja oma töödesse täie tõsidusega suhtuvast kollektiivist. Punane värv julgustab ka alateadlikult sisseoste tegema. Eriti mõjutab see spontaanseid oste tegema. Energiat ja kirglikkust oma tööde juures sümboliseerivad Interneti leheküljed, mis kasutatakse palju punast värvitooni. Punase värvuse kasutamine erinevates valdkondades mõjub ka veidi erinevalt. Näiteks: toiduainete puhul suurendab isu, transpordivahendite puhul kiirust ja tõhusust. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Punane 2. http://www.sunisfun.com/page/varvide-energia-52
Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Anne 1/ 2000, lk 64 65).
· Kultuuritööstuse tegelik tagajärg on valgsutusvastane. Valgustus muutub massipettuseks, teadvuse kammitsemiseks. · Marksismi teooria arvustamisel loodi mitmetahuline kriitika · Kaubafestisi teooria- kuidas iniimestevahelised sotsiaalsed suhted võivad omada ,,asja" ehk raha määrtletud suhte üleloomuliku vormi. (Näide lk 95 viim. lõik) · tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused", inimeste lepitamine kapitalistliku süsteemiga alateadlikult lepitada, tagades nii järjepidavuse. Kapitali ja tööjõu võitlus esineb süsteemist väljaspool, näiteks Kolmanda Maailma riigid Kultuuritööstus(6,7) · Kultuuritööstus peegeldab kaubafetisismi juurdumist, riigimonopolil põhineva kapitalismi tõusu. Järelikult on kultuuritööstuse eesmärgiks lahti saada ehtsatest vajadustest. Luuakse ja täidetakse võltsvajadusi. · Kõiksugused kaubad on muutunud kättesaadavaks ja saavad seepärast inimese
Kuid samas on see ka õigustatud, eriti kui läheneda teemale teatrisemiootika vaatepunktist ning ka üleüldisest semiootilisest vaatenurgast. Inimesel on võimalik üldse maailma tajuda alles siis, kui see on tema jaoks märgiliselt lahti mõtestatud ehk nagu on öelnud Tiit Palu artiklis “Teatrisemiootika”, siis inimene elab “tähenduste maailmas”. Ehk inimesele ongi loomuomane mõtestada lahti kõik see, mida ta tajub ning võttes omaks alateadlikult kultuuris ringlevad koodid tema enda lähedasest elust ja ümbritsevast, siis ongi üsna tõenäoliseks koodide tõlgendamiste tulemuseks etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on teatrimaailma aineseks. Ta lisab, et see ei ole veel teatrimaailma aluseks, juures peab olema kunsti puudutus.
põlastusväärseks. Ta pooldab inimesi, kes on julged ja tegid surma minnes ainuõigeid järeldusi, sest väljaspool enesetappu pole lunastust. Inimesed on kui ühiskondlikud nukud, kes kannavad kokkulepet viimase hingetõmbeni ja autuse häbimärki. Põlatakse neid kes on julged olnud ja läinud vabasurma ja samas lükatakse kartusest surma edasi. Surm on paratamatus, millele me iga päev ei mõtle. See muutub kaugeks, tundmatuks ning üks hetk me alateadlikult eirame seda. Lülitame oma elurütmist välja, meil pole selleks aega. See on ehk miks Pascal hakkas rääkima meelelahutusest. Vormist et kirjeldada lihtsa inimese lihtsat elumaailma. Meelelahutus tema väidete põhjal pole muud kui mõtemall, läbi mille püüti mõelda vähem surmale, milletulemusena eirati selliseid mõtteid ning püüti saavutada õnnelikust. Mõtte selle kõigel on ülipositiivne aga samas naiivne. Surma kui olemuse kohta on minul endal hoopis teine arvamus.
Tagajärg inimene arvab, et selline ma kord olen ja ma pole võimeline arenguks. Ta ei püüagi arendada oma suhtlemisoskusi ja õigustab seda oma iseloomuga. Tal puudub usk ka töötajate arenemisvõimesse. Tegelikult on emotsionaalne intelligentsus elu jooksul väga palju arendatav ja õpitav. Juhil, kes usub arengut, on paremad eeldused luua õppiv ja muutustega kohanev meeskond. USKUMUSTE MUUTMISE VÕIMALUSI Inimesed on oma uskumustes kinni ja järgivad neid alateadlikult. Seetõttu ei anna mingit kasu nendele lihtsalt tähelepanu juhtimine, et ära enam nii mõtle. Nii nagu igal inimesel on oma uskumused, nii on ka igal meeskonnal oma uskumuste süsteem, mis juhib meeskonna kui terviku käitumist. Juhina on tark olla teadlik iseenda ja oma meeskonna uskumustest. Neid analüüsides võib sageli märgata, et need on sarnased. Etapid, kuidas muuta takistavad uskumused toetavateks: 1) Olge nõus grupiga, et nii võib mõelda.
(mandrid on maa peale kukkunud kuud). Käisid ka uue direktori Puhma juures, kes näitas neile oma aumärke. Jaak ja Laasik suhtlesid üksteisega rivaali tundes, kuid seda teadlikult varjates. XVIII Külaskäigud õp poole. Hellmann, Lüllii, Plebs(markson), Tooder. XIX Kosmograafia ja õpetaja Hr Trump. Penni ja Trumbi vaheline võitlus. (üksteisele ära tegemine) XX Laasiku trammi alla jäämine. Jaak tunneb ennast pisut süüdi alateadlikult, sest tüdrukutele pidi kosmoloogia KT vastuseid viima minema kas jaak või laasik. Valituks osutus Laasik. 21 koolipidu. Virve ja jaak 22 Krafft. Jaagu (ja riksi) kate Krafft ja tema saksamaa armastus(hitleri ausutus) vahele võtta. 23 Keka tund. Jaak, riks, ja penn (tikkudega) virve peale 24 matemaatika eksami ära jätmise püüd 25 26- 27- küüditati penn. Kokkutulek. vare sõjas. Laasik ja Juss mobiliseeritud punaväkke. Kokkutulek 1943.a Koolilõpp 1938.a
vestluskaaslase isikust kui tema sõnadest. Siis on tegemist armunutega. Teisel juhul põrnitsevad üksteisele otsa aga võitlusvalmis vaenlased. Ka siis, kui suhtluspartneri küsimus või väide tekitab viha või agressiivsust, vaadatakse talle pikalt otsa. Kehtib seaduspära, et vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. (Nierenberg, 1997) Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumaalselt informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma 11 aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on n...
esines. Naljaga pooleks on öeldud: Kommunist on inimene, kes on Marxi ja Engelsit lugenud ja usub neid, antikommunist see, kes on neist ka sisuliselt aru saanud. Veel võib kokkuvõtteks öelda, et Nõukogude võim tegi piisavalt palju ebademokraatlikke ja ebainimlikke ,et teda poleks võimalik armastada, võimalik oli muidugi "karta ja armastada" aga nagu nüüdki, leidus päris olulisel määral neid, kes alateadlikult (enesealalhoiuinstinktist johtuvalt) mõtlesid, et kõik on just nii, nagu peab. Ega nendelgi kerge ole. 4
See on eesti kunsti esimene monumentaalmaal. Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. ,,Lorelei needmine munkade poolt" Itaalia maastik
TÄISKASVAMUL LIGI 20 000) TULETADA MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS LÜHIAJALINE MÄLU ehk sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte) IKOONILINE KAJAMÄLU - MÄLU - põhineb põhineb nägemismeelel kuulmismeelel Mäletame kõige rohkem mõne sekundi (Saate algusaeg, telefoni number) ·Nt loetava mõistmiseks, lausete tajumiseks ·Toimib alateadlikult M ÄLU L Ü H IM Ä L U P Ü S IM Ä L U SENSO O RNE M ÄLU P R IM A A R N E M Ä L U SEKUNDAARNE M ÄLU T E R T S IA A R N E M Ä L U
MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame arvutul hulgal igapäevaelu praktilisi vajadusi ja samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
lapse kohast käitumist alateadlikest konfliktidest, mis on pärit eelkõige lapsepõlvest. Kui lapse emotsionaalsed vajadused on rahuldamata, tekivadki emotsionaalsed probleemid. Sekkumismeetodina võib selle lähenemise korral edukalt kasutada vaatlust, intervjuud või ka 2 projektiivmeetodit. Usun, et projektiivmeetod oleks antud juhul kõige tulemuslikum, kuna inimene projekteerib oma tunded alateadlikult enda joonistatud piltidele. Seesugust meetodit viivad läbi eeskätt psühholoogid. Käitumisprobleemidega lastel on tunded enamjaolt ,,kümne luku taha pandud". Seega ongi oluline, et blokeeritud emotsionaalsus saaks ka päevavalgust näha. Kognitivistlik teooria baseerub kognitsioonidele (suhtumised, väärtused, hoiakud, ootused, kujutlused, uskumused). Antud situatsioonis saaks läbi viia intervjuud ning probleemsel õpilasel täita enesehinnagulehti, et ta võtaks aja maha
Jään parema meelega selle juurde, et tõeliselt "vaba" on inimene, kes areneb täiesti piirideta, ja arendab ennast ainult vastavalt tema oma tahtele. Selle teooria järgi aga pole tõeliselt "vaba" inimest olemas. Ja seda lihtsalt tänu faktile, et neid inimese loomuliku arengu piirajaid on liiga palju. Kui nende eest põgeneda, tulevad nad kaasa. Antud juhul pean ma silmas näiteks usku, mis dikteerib indiviidile enamasti ette need väärtused, mis antud vaatenurgast on tähtsamad, nii et alateadlikult hakkab ka inimene ise neid tähtsamaks pidama kui teisi omadusi, mida ta võib-olla oleks ise otsustades väärtuslikumaks pidanud. On ka inimesi, kes on põhimõtte pärast vabad, eirates kõiki seadusi, allvad nad ometi reeglile mitte millelegi alluda, muutudes sellega iseenda süsteemi orjadeks. Mõned kuud tagasi oleksin ma selle teooriaga täiesti nõustunud, et sellised inimesi võib ka olemas olla, aga nüüd, olles tutvunud erinevate filosoofide käsitlustega
selgeks teha, et see, mida teeb, ja ta teab väga hästi mida ta teeb, mõjub halvasti Les'ile ja Bess'ile. Zooey lubas Frannyle, et ta ei taha talt seda palvet ära võtta vaid väitis, et neiu ei ole esimene, kes seda palvet lugenud on. Ka Zooey oli seda kord proovinud, alustada rännakut läbi kogu jumalast mahajäetud maa, palvet lugedes. Kuid ta kukkus selles läbi ning talle ei meeldi see Frannylik kameeliadaamilik rutiin selle juures, see, et ta üritab alateadlikult kaastunnet sellega äratada ning tema arvates lõhnas see kangesti vagatsemise järgi ning üheski maailma usundis ei ole ühtegi palvet, mis õigustaks vagatsemist. Zooey lihtsalt väidab, et ta õde on kõik liiga üle keeranud, see hüsteeria ja kõik muu on ebameeldiv ning kui ta tahab seda närvivapustuse etendust jätkata mingu ülikooli tagasi ja tehku seda sellises keskkonnas, kus see kellelegi väga korda ei lähe.
MUISTENDID Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendi ülesandeks on selgitada, õpetada ja tõestada. LINNALEGENDID seonduvad kummituste ja vaimudega või muude tegelastega, kellega püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale. MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia:
Ivo Nikkolo, moest Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate jooksul Postimees Extrale ja Arterile andnud: «Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.» «Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.» «Suurem kunst on rõivast müüa kui luua ehk kunst ongi luua sellist asja, mida inimesed ihkavad.» «Tänaval paneb inimesele järele vaatama ikka stiilsus ja hea maitse. Kogu komplekt. Rõiva väljakandmisoskus. Ka eneseuhkus, olek, hoiak, rüht. See kuulub asja juurde ja on ehk tähtsamgi kui riietus. Aga just neist on meie inimestel puudu.» «Mina usun mugavusse. Ideaalis peaks rõivas olema nii mugav, et inimene ei pane
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
teguri kaudu. Esiteks on inimestel olnud alati soov vestelda loomadega ning neid mõista. Teiseks näevad inimesed arenenumaid loomaliike endasarnasena ning tahavad neid kohelda vastavalt. Kolmandaks katsetega seotud olevate inimeste suunav mõju katsealustele. (Hediger 1981: 241–242) Hediger kirjutab, et loomkatsetel on raske saada objektiivset tulemust, sest eksperimenteerija ootused võivad segada peale tulemuse tõlgendamise alateadlikult ka eksperimendi kulgu ning katsealust. Hediger mainib, et biheiviorismis on selle nähtus experimenter's expectancy ehk katse läbiviija lootus rahuldava tulemuse saamiseks. (Hediger 1981: 242; Stanford) Autor tõdeb, et tihti on loomkatsetes arvesse võetud vaid peamisi uuritavaid väärtusi, jättes kõrvale keskkonnatingimused, kus katset läbi viiakse. Lisaks ei arvestata looma minevikuga, mis teda katse käigus mõjutab. Hediger toob näitena lõvid, kes käituvad erinevalt looduses
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas ...
täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi . Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära ning lapsed hakkavad oma keelele omaseid hääli tegema. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega nn „titekeeles“ – ilmekamalt, venitades, aeglasemalt. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on beebil lihtsam sõnu ja häälikud eristada. Esimesed sõnad muutuvad lauseteks Kui laps nimetab korduvalt ühte ja sama asja mingi kindla häälikukombinatsiooniga, võime seda lugedagi tema esimeseks sõnaks. 1,5 aasta vanuselt hakkab laps ütlema esimesi sõnu. Mõnel puhul juhtub see ka juba varasemas eas. Laps mõistab juba rohkem, kui ta räägib ja hakkab jäljendama loomahääli.
Meedia inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, ...
tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased algelised järeldused isiku iseloomu ja käitumise kohta. Stereotüüpe kohtame igapäevaelus rohkelt- naised ei oska autot juhtida ja pensionäriks olemine tähendab paljude jaoks automaatselt ka kuulmispuude omamist. Selliseid järeldusi teeb vast igaüks meist igaüks päevas vähemalt ühe, seda kas teadlikult või alateadlikult. Märksa rohkem tekitavad poleemikat erinevad rahvuslikud stereotüübid ning see on ka arusaadav, sest rahvuse näol on tegemist suure hulga inimestega, kes end vastava omaduse ,,külgepookimisel" puudutatuna võivad tunda. Ometi on aga stereotüüpide olemasolu ja rahvuseti üksteise pilkamine justkui osa rahvusvahelisest lävimisest, juba aastatuhandeid on eestlased pilganud oma naabreid ning naabridki pole võlgu jäänud. Seega võib
Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! c. Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk. 3
See läbi oskab arsti ja meditsiinitöötajad valu õigete meetmetega ravida. MIS ON VALU? Tervisepsühholoogid uurivad valu eelkõige sellepärast, et valu käes kannatada võib olla väga stressi rohke. Pealtnäha on valu olemus ilmne valu on valus -, ja see võib alla suruda kõik teised põhilised vajadused. Kuigi me arvame, et valu pole tavaline, esineb väikseid valusid kogu aeg. Need valud on vajalikud kehalistes süsteemides muutuste tegemiseks: inimene tegusteb alateadlikult, et muuta olukord enda jaoks mugavaks, nt magades enda keeramine, jalgade ristamine ja mitte ristamine, kehahoiaku muutmine. Valu peamiseks funktsiooniks on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, ka annab see märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. Patsiendi jaoks võib valu olla probleem. Valu on psühholoogiline kui ka meditsiinline, sest nii depressioon kui ärevus lähevad halvemaks kui inimesed kogevad valusid. Kui patsiendi käest küsida, mida kardetakse kõige
mitmeid erinevaid värve ja soenguid. Mulle meeldis see, et ta abistas mind, kuid ei surunud liigselt oma arvamust peale. Lõpptulemus tuli parem kui ma lootagi oskasin ning sellest ajast peale olen ma koguaeg käinud seal salongis ning ei kavatsegi seda vahetada. Ma arvan, et naeratus teenindaja poolt ja sõbralik olek määravad väga palju. Kui sa lähed poodi ja teenindaja naeratab sulle, siis sa tunned ennast seal poes hästi ja kui sa isegi midagi ei osta võib-olla, siis sa alateadlikult lähed järgmine kord sinna poodi, kus oldi sinu vastu sõbralikud ja toredad. Ma arvan, et teenindusel ja teenindajal on tarbija ostukäitumisele väga suur mõju. Hea teenindus paistab välja nii hääletoonis, zestides kui ka miimikas. Isegi kui kliendil on kindel ostusoov, on klienditeenindus see, mis määrab, kas ta ka selle ostu sooritab. Samas hea klienditeenindus on ettevõttele oluline konkurentsieelis.
on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on enamasti alateadlik ja seda realiseeritakse tihtilugu ka õilsalt, kohusetunde, patriotismi, aatelisusena. Vägivallatsevate äärmuslaste enamik on harimatud päevavargad, kellele, ,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast. Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene võtaks kuulekalt omaks mõttemallid, käitumisviisid, valikud ja väärtusarusaamad, mida talle pakuvad sootsiumi eeskujud. Eskapismi leebemaks viisiks on mitmesugused ,,argneurootilisuse" sümptomid
Tegeldakse mitme tegevusega korraga. Eelistavad silmast- silma kohtumist. Itaallased, hispaanlased, araablased). · Lineaar-aktiivsed (planeeritakse samuti pikaks ajaks ette ja tegeldakse ühe plaaniga korraga. Perfektsionistid ja täpsed, kalkuleerivad sakslased, inglased). Rahvuslikud stereotüübid on õiged suurelt kauguselt ent mitte isiksuse tasandilt. Kui sõidame külla Hispaaniasse, siis võtame lisaks rahale ka arvamuse, millised need hispaanlased on. · Me kinnitamse neile alateadlikult mõne sildi, mille poolest nad eestlastest erineda võiksid. · Viibides pikemalt, selgub, et inimeste kui isiksuste omadused on ikka samasugused nagu eestlastel. Isiksuseomadused on suuresti päritavad ja korduvad eri kultuurides. · Üldjoontes on nad elu jooksul muutumatud ning seotud kindlate geenide, hormoonide ja aju aktiivsuse tunnustega. · Peegeldavad tegelikke erinevusi, seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad,
Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seoses maadejagamisega äärmiselt pingestunud. Igal riigil olid mängus omad huvid ning keegi ei tahtnud leppida kompromissidega. Alateadlikult alustati sõjaks valmistumist, kui hakati sõlmima suurriikidevahelisi sõprus- ja mittekallaletungilepinguid, mille kaudu otsiti endale tegelikult sõjaks liitlasi. Omavahel liitusid riigid, kellel oli ühiseid ohte. Ma leian, et arvamused sõja kohta jagunesid kahte äärmuslikku leeri: ühed, kes valmistusid sõjaks ning teised, kes pidasid sõja puhkemist hoopiski võimatuks. See aga tõi endaga kaasa asjaolu, et praktiliselt mitte keegi ei tegelenud
Tervita esimesena ja hakkadki vestlust juhtima. Meeldivus Üks positiivne omadus inimese juures määrab ära selle, kuidas teised sind tajuvad. Eksklusiivseid kaupu reklaamitakse sageli atraktiivseid modelle kasutades, et inimesel ehk tarbijal tekiks positiivne ülekanne modelli füüsiliselt ilult kauba või teenuse kvaliteedile ja tarbija ostaks, mis talle ette söödetakse. Hea välimusega inimesi peetakse andekas, lahkeks, ausaks ja intelligentseks alateadlikult. Inimesed tajuvad, et kui võistkond võidab, on see meie võistkond. Sportlasi tajutakse sageli lähedastena kui nad võidavad võistluse ja esindavad riiki rohkem kui iseennast. Kes seda oskab, see võidab terve maailma enda poole, kes aga mitte, käib üksi oma teed. Ainus viis maa peal teiste inimeste mõjutamiseks on viis rääkida sellest, mida tema soovib ja näidata talle kuidas seda saavutada. Parim nõuanne inimestele, kes tahavad teisi veenda kas
levinumat tajuviga (nn tajumise tüüpskeemi)? Taju - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga. Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Tajumehhanismid: Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine. Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. Etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
keelekasutus? Generatiivse grammatika seisukohad: - Tuleb kasutada vaid teaduslikku meetodit. - Põhineb hüpoteesil: keelevõime, st eraldi keeleorgan, on kaasasündinud. - Tuleb kirjeldada kaasasündinud keelepädevust. - Iga generatiivne teooria peab olema võimalikult täpne ja formaalne, peab suutma genereerida kõiki grammatiliselt korrektseid struktuure ja välistama mittegrammatilisi. Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme.
Mis iganes me selleks mõtteks H hoopis eesmärkide näidetena, endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on A siis oleks sissejuhatus eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me T paremini teemaga seotud. Nõustun väitega, et eesmärk igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või U alateadlikult. S on motivatsiooniks. Mõtted on esitatud üsna segaselt. Lõigu keskel vahetab Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma autor teema. On vaieldav olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on väide, et mida vanemaks lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, inimene saab, seda rohkem
mälestustepangast, siis suudame ka näha, kuidas muutumisprotsess kõik oma kohale paneb ning teisendab meie elu, meie perekondi ja meie ühiskonda. Meil on juba olemas kõik, mida me vajame, et luua heaolu ja edasiminekut. Iga idee, mis meile tuleb, tuleb koos temasse kodeeritud teega selle teostamiseks. Suudame saavutada elus seda, mida tahame. Meie kujundame oma elu kõigega, mis ütleme ja mõtleme. Saavutame selle, millesse alateadlikult usume. Meie hoiakud ja soodumus annavad meile kõik meie tulemused. Kui ootame tõeliselt kõige paremat, siis saamegi kõige parema. Mõte on loov jõud. Kui õpime teisendama oma alateadvust, on meil käes võti vormimaks elu selliseks, nagu me seda soovime. Oskus kasutada oma mõtteid ja teadvust õigesti kuulub kõige tähtsamate asjade hulka elus. Mida suudame ette kujutada, seda suudame ka saavutada. Ükski siht pole liiga suur, kui usume tõeliselt, et suudame selle saavutada.
veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele. 8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest
Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagi moodi käituma. Võib lugeja argiaskeldustest üles raputada, näidata talle maailma justkui uuest vaatenurgast. ● Mis on tekst ja lugu ? Tekst on kogu teos. Tekst on see, mida lugeja loeb. Lugu on sündmustik, tekstis asetleidvad sündmused. Loo moodustavad kirjandusteose maailmas asetleidnud sündmused. ● Mis on süzee ja faabula ? Süžee on nii nagu sündmus tekstis esitatakse. Need korrastame alateadlikult. Väga oluline, sest sellel, miks sündmused mingis järjekorras esitatakse on mingi põhjus. Faabula on sündmuste ajaline areng tavaloogika alusel. ● Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm ? Oluline on see, mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama kas heaks või halvaks, põnevaks või igavaks ainult selle põhjal, kuida
see eriti turvaline. Praegusel hetkel on lubatud meie firmas vähemalt eesnimi ja ametikoht ja seda tulenevalt andmekaitse seadusest. Õnneks ei esine meil sama nimelisi. Sekretäritöö seisukohalt on ees-ja perekonna nime nõudmine aksepteeritav, sellel tööl üldjuhul on teada, täpselt, kes sul üle laua istub ja kellega asju ajad. 3)Kehakeel, mis äratab usaldust Kehakeel mõjutab meid alateadlikult, sellest loevad kliendid välja päris palju. Kas me saavutame temaga klapi või ei? Distants 50 - 120 cm. Mõni klient soovib, et tema muret lahendatakse tema kõrval seistes, mõni ootaks hoopis heal meelel eemal. Olulised väited millega nõustun on rahulikud liigutused, pea kallutamine, et näida kuulavana, peanoogutamine, peopesad avatud, mis aitavad kaasa suhtlemisele. Ja väga oluline on silmkontakt. (Ei mingil juhul üle prillide rääkimist.)
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
ning kirjeldas hiljem, kuidas ta oli hõljunud enda keha kohal kui meedikud teda elustasid, väljunud haiglast ning jälginud õhust haigla kõrval olevat parki ja autoteed. Lisaks kirjeldas patsient haigla kolmanda korruse aknaääre taga olevat hästi kantud tennist, mille paelad olid kinga kanna alla peidetud (Clark, 1984). Üks põhjustest, miks Harborview haigla juhtumi korral kõik kirjeldatu tõele vastas, võis olla asjaolu, et patsient oli alateadlikult tajunud ja meelde jätnud detaile, mida ta hiljem endale uudsetena kirjeldas. (Debner, Jacoby, 1994) Pikalt usuti, et Harborview haigla juhtum on eriline, sest esialgselt juhtumit uurinud Clark kirjeldas, kuidas leitud tennist ei olnud võimalik näha haigla siseruumidest. Samas loodi 1996. aastal skeptikute Hayden Ebbern jt. (1996) poolt samas haiglas olukord uuesti ning leiti, et tennist ja tennisepaelte asukohta oli lihtne märgata nii väljaspool haiglat kui ka haigla seest
edule ja konkurentsis püsimisele (karjäär); sotsiaalne jagunemine hariduse, sotsiaalmajandusliku staatuse alusel: ebavõrdsus ja selle edasikandmise risk põlvkonnalt põlvkonnale; kooseluvormide mitmekesistumine – selliste negatiivsete põhjustega kasvavadki üha enam vabaabielud. Lugesin Õhtulehest, et enim kardavad abielluda mehed ja sotsiaalpsühholoogid toovad põhjusena välja hirmu vastutuse ees, sest mees vajab alateadlikult suuremat suhtlus- ja seksuaalvabadust, mis on minu jaoks aga üpriski jabur põhjendus. Vabaabielus olla tähendab mitte täielikult pühendada end teisele poolele: usaldus ei ole sada protsenti täiuslik ja suhteliselt kõrgel on hirm lahkumineku ees, kuna vabaabielus olles ei ole vaja mitte ühtegi paberit täita, kui suurema tüli ja lahkheli puhul lahku minnakse ja probleemi ette ei võeta ning ei püüta oma suhet parandada. Piibel on väga selgelt öelnud: „Teda peab hüütama mehe
Jääräpäisyys, protest, mäss, despotismi. Need omadused on kirjeldatud L.S. Vygotsky. Ta uskus, et Nende reaktsioonide esinemissagedus aitab tekkimist vajadust austust ja tunnustust. Negatiivsus avaldub negatiivne nõue või taotluse täiskasvanud, mitte tegevus ise. Näiteks laps eirab nõudmistele üks pereliige või kasvataja, teised kuulavad. Samuti märgiti, et negatiivsus on peamiselt väljendub suhted pere ja mitte võõrastega. Võib-olla alateadlikult laps tunneb, et selline käitumine sugulased ei teeni teda tõsist kahju. Teine iseloomulik kriisist kolm aastat - jonn. Selle põhjus ei ole tegutsemiseks lapse kõigi vahenditega saada soovitud või nõutud ning tema arvates pidada. Laps ei ole oluline, et ta saab selle asja või mitte, peab ta looma ise oma "küpsust". Järgmine omadus - amortisatsioon - on omane kõik kriisid. See väljendub selles, et nad hakkavad nõrgenema kõik harjumused ja väärtused, mis olid varem teele.
· Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida! o Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
