Inglise park (0)

VANA BAROKKHIILGUSE TAASTAMINE: Kadrioru pargi lilleaia taastamistööd 2001. Ingmar Muusikus
17. ...28. 09.2006 – loetud päevad vanal heal Inglismaal. Kümned kilomeetrid maalilistes parkides, mida näeb ainult Inglismaal. Inglise park asub Inglismaal – mujal on ikka mingi kohalik segu. Minu esimene kord sellel maal ning esmamulje on suurepärane. Iga miil on täis ajalugu, igas asjast õhkub traditsioon, iga ettekandja naeratab sundimatult, päriselt: Your Tea – please ...” – ning suhkrut pole vajagi. Karel Capek on öelnud, et võõra maa tundma õppimiseks pead sa vaatama inimesi, istuma kõrtsus ja raiskama terve varanduse söögile ning joogile, et pisutki mõista seda teist maailma, kuhu oled sattunud. Well, Inglismaal pole mingi probleem raisata varandust napsule ning Fish &Chipsile ja seejuures pole sugugi kindel, kas see on korrelatsioonis tarkuse ja kogemusega, mis sellega kaasneb. Niisiis oli sihtkohaks park ja reisi paremad hetked möödusid just seal.
Klassikaline Inglise park on omamoodi elamus . Seda tunnet on raske isegi kirjeldada. Kindlasti ei ole see emotsioon , mis pargis jalutades tekib, esmapilgul midagi väga erakordset – rahulik, väljapeetud ning ennast järk-järgult avav . Et tunda tuleb sisse minna. See on midagi totaalselt teistsugust, kui Prantsuse pargis, kus juba esimestel sammudel lüüakse vaataja jalust ning nii kordub see pidevalt pargis olemise jooksul, kuni vaataja on sunnitud võimu ülevuse ees alla vanduma. Inglise park valmistab isegi esmapilgul pettumuse, sest magusat kurbust , igavikku ning lõputut mõtiskelu tõotavad kirjeldused on kütnud meeled üles ning alateadlikult oled ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid , lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega „ Baskerville Hallid”. Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund , mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte soojuses kasvavad kõrvitsad, lavendlid, tomatid, jörjenid, maasikad, salveid ning päevakübarad, mida omakorda raamivad õunapuudest vormitud espaliere’d ... Rada viib edasi ning ühtäkki avastad Pantehoni. Silmad hakkavad harjuma, pildid hakkavad teravustuma: järsku ilmuvad kusagilt kreeka, rooma ja saksi jumalad, briti vägevad, vilksatavad obeliskid , templid ning skulptuurid iidsete pöökide, kastanipuude ja seedrite all. Magnooliatest, tulbipuudest ning hiigelelupuudest koosneva salu alusmetsaks on rododendronid – tahaks näha seda õitsemise ajal! Lambad ning lehmad Palladio silla taustal tunduvad täiesti loomulikud ning varsti ei kujutaks inglise parki ilma nendeta enam ettegi. Maastik on lõputu - park is landscape & landscape is park...
Inglise park ei sädele, vaid pigem helendab salapäraselt ja pisut uduselt. Ütleksin, et minu jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus – Hingerahu. Kas seda taotlesid Kent , Brown või Repton kui nad Poussini ja Lorraini maale maastikus materialiseerisid? Inglise park on metafoor , täis mõtteid ja sümboleid, mis peegeldavad ajastu moraali ning püüdlusi. Teisalt on see aga kui konserv , mille avamisel satud nagu teise reaalsusesse – unenäost pärit looduspilt pühib peast kiiruse, kohustused. Just Sheringhamis, lehmade vahelt läbi pugedes ning üle karjatara vahelt, üle roheliste niitude mere poole piiludes tundus, et lõpuks jõudis see tunne kohale. Kollane ja pisut auklik kruusane tee, lehmad ja pehme ennelõunane valgus, vaikus, mille loovad tuul, ammumine, mööda lendav kärbes ja lehtede sahin. Nagu viieaastasena. Kõik on paigas, ei ole vaja kiirustada, pole tarvis võtta mobiili - tähtsad on hoopis muud asjad...
...It's such a sad old feeling
the fields are soft and green
it's memories that I'm stealing
but you're innocent when you dream
when you dream
you're innocent when you dream...
Võib-olla ei tulnud kordagi meelde Venus , kuid see-eest tulid mälestused, võib-olla nähes Bacchust ei joonud rummi mitte tema, vaid Tema auks ... ...ja nii ma siis kõndisin läbi parkide, kuulates Tom Waitsi ning mõeldes hoopis lihtsatele ja iseenese jaoks suurtele asjadele.
Inglise park (Peterburi)
Regulaarsust põlgavast inglise pargistiilist inspireerituna rajati mitmed pargid ka Eesti mõisate juurde. Mikkeli muuseumis eksponeeritud näituse koostajad ei ole saladuses hoidnud asjaolu, et näidete valik on subjektiivne, siin ei proovita anda terviklikku ülevaadet Eesti mõisamaastiku arengust. Näituse poeetiline ja idealiseeriv esitluslaad avab pigem kuraatorite mõttemaailma: Eesti mõisakultuuris on ihaldusväärseid vaimseid väärtusi, see on meie kadunud arkaadia, mida kunagi otsisid ka inglise maastikupargi rajajad . Laenates mõtte Tom Stoppardi näidendist „ Arcadia “, võiksin inglise maastikupargi ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: „Lancelot „Capability“ Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust.“ Siin ühinevad poeesia , maalikunst ja arhitektuur , mida ühendab antiikselt heroiline maastik.
Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo -baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid , kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega. Kadrioru Rahvapark ühendab barokse tugeva valitseja ideoloogia inglise maatikupargi motiivistikuga, mis 19. sajandi jooksul muutus linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas Ludwig von Sckell Müncheni linnapargi, mida tänaseni tuntakse Englische Garten nimetuse all ning John Nash Londonis St. Jamesi pargi .
Kadrioru kolm erinevat maastikukujundust väljendavad erinevaid suhtumisi. Ansambli keskmes paiknevad barokset absolutismi ülistavad regulaarsed aiad, millele põhjas sekundeerib looduse jäljendamisest ja utoopilisest vabadusihalusest inspireeritud maastik, lõunas aga täiendab Kadriorgu baroksest korraarmastusest innustust saanud rahvusliku autoritaarsuse tippnäide.
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest.
Romantiline Inglise park