50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tarvo Schmeimann
Õppematerjali autor
Milleks meenutada möödaläinud valusid ja olla õnnetu- rõõmustada tuleks hoopis oma häda lõppemise üle. Kasu on ka sellest, kui pöörata vaim teistsuguste mõtete poole. Naermine, positiivsus, head mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?). · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Mitte välja teha, sest niikuinii tuleb see, mis tulema peab. Midagi ei jää tulemata. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o Kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb.
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab?
on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialsim on rangemast rangem õpetus. Leidub kaht eksistentsialiste: kristlased ja ateistlikud eksistentsialistid, kelle hulka loeb Sartre ka ennast. Nad kõik jagavad ühist arusaama, et eksistents eelneb olemusele, et lähtuda tuleb subjektiivsusest. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtte see, et inimene on üksnes see, kelleks inimene end ise teeb.
1) teo utilitarism: käitu nii, et sinu teo tagajärjel oleks rohkem õnne 2) reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: kuidas õnne mõõte, et reeflist juhinduda saaks. N: kui kaotada surmanuhtlus, siis kas see toob õnne kõigile? Vatuväide 2: Midagi ei ole välistatud. Võta püss ja tapa, sest antud teo tagajärjed on paremad kui tegematajätmise tagajärjed 50 inimest jäävad ellu. 5. Eksistentsialism (Sartre, Kierkegaard) /voluntarism (Nietzsche) Kierkegaard: *,,tõeline tegu ei ole mitte väliselt nähtav tegu, vaid sisemine otsus, millega üksikisik realiseerib potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga" *Otsustada saab olla kolmel tasandil: 1)esteetiline tasand - elame selleks, et nautida elu, elame elu ilu nimel. Hästi oleme elanud nii, kui see mäng tuleb meil kaunilt järgi, mõtlemata eetilistele tagajärgedele. Suhtumine naisesse: nauding
eelneb tema olemusele. Asjade puhul on aga asi vastupidi: nende olemus eelneb olemisele. Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta juba teab, milline see peaks tulema ja milleks seda saab kasutada, st tooli olemus on määratud juba enne selle tegema hakkamist. See tähendabki, et asjade puhul eelneb nende olemus nende olemisele.(1. lk 95.) Asjade puhul võime alati küsida: milleks see mõeldud on? Sartre leidis, et kristlik eksistentsialism on sunnitud inimest käsitama samasuguse loodud asjana nagu nt paberinugagi. Jumal on ju sarnane kõrgema klassi käsitöölisega, kes teadis täpselt, milleks ta inimese loob. Sellisel juhul tuleb välja, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele. Niisiis ei saa kristlik eksistentsialism olla järjekindel oma veenudumuses, et inimese olemine eelneb tema olemusele. 18. Sajandil jumala mõiste küll taandus, kuid mõte, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele, oli visa püsima
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavuta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid