I Maailmasõja ajend, põhjused (0)

I Maailmasõda
28. juuni, 1914 – tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks
28. juuli, 1914 – Kuulutati sõda
I Maailmasõja põhjused
Imperialism + pinged
Võimuvõitlus, sõjatehnika areng
Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada
Kas esimene maailma sõda oli paratamatu?
Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida.
Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seoses maadejagamisega äärmiselt pingestunud. Igal riigil olid mängus omad huvid ning keegi ei tahtnud leppida kompromissidega. Alateadlikult alustati sõjaks valmistumist, kui hakati sõlmima suurriikidevahelisi sõprus- ja mittekallaletungilepinguid, mille kaudu otsiti endale tegelikult sõjaks liitlasi. Omavahel liitusid riigid, kellel oli ühiseid ohte. Ma leian, et arvamused sõja kohta jagunesid kahte äärmuslikku leeri: ühed, kes valmistusid sõjaks ning teised, kes pidasid sõja puhkemist hoopiski võimatuks. See aga tõi endaga kaasa asjaolu, et praktiliselt mitte keegi ei tegelenud sellega, et sõda ära hoida, mis tõttu asi lõpuks ka sõjani viis.
Kokkuvõtlikult võiksin öelda, et minu arvates oli esimene maailmasõda pigem paratamatu, kuna riikide omavaheline suhtlemine oli tol ajal liialt pingeline , et üks teisele alla oleks vandunud ning kuna puudusid vastavad organisatsioonid ja ühendused, mis oleksid suhtlemist edendanud või pidanud vajalikke läbirääkimisi, siis pidi üks või teine väike asi siiski ülemaailmse sõjani viima.
Läänerindel sõdisid Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa
Idarindel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi
Võeti kasutusele kaevikud , tekkisid positsioonid, armeed võisid kuid olla ühe koha peal, ilma liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta.
Kasutati I Maailmasõjas
Kaevikud, kuulipildujad – 1904 -1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele.
Mürkgaas – 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres ’i juures kasutusele mürkgaasi.
Tankid – Somme’i lahingu ajal 15. septembril, 1916.
Allveelaevad – Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris . Sakslased võtsid esimesed allveelaevad.
Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49)
Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid.
pöördepunkt – midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise.
Pöördepunktid
Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai – Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel rinne stabiliseerida, kuid sakslased olid saavutanud suurt edu ning vene vägedele suurt kahju tekitanud.
Verduni lahing, 1916, veebruar – Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused rünnakule. Alguses läks sakslastel hästi, kuid lahingu vältel kaalukausid pöördusid ning ligi kümme kuud kestnud lahinguga ei õnnestunud sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa.
Somme’i lahing, 1916, 1. juuli – Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid.
Rumeenia astus sõtta Antandi poolel – Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis võimaldasid laiendada allvee- ja õhusõda, paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega.
Jüüti merelahing , 1916, sügis – Briti laevastik varitses Saksa laevastikku Taani ranniku lähedal ning astuti lahingusse. Kuigi kannatada said mõlemad pooled võis võidu panna pigem Inglismaa arvele, kuna Saksa laevastik käitus edaspidi passiivselt ning lahkus vaid harva oma baasidest.
Ei olnudki pöördelisi lahinguid, oli kurnamissõda hoopis. -.-
Toimunud muutused
Naiste olukord – Sõja ajal pidid naised ära tegema ka meeste tööd. Pere eest hoolitsemise kõrval käisid nad ka tööl tehastes ja kaevandustes. Aitas oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Naised võtsid üle näiteks õpetaja ameti. Naised said ka arstideks.
Mood – Naised hakkasid kandma pükse, et oleks mugavam ning saaks paremini tööd teha. Korsett kadus ning I Maailmasõja järel hakkasid inimesed pesu kandma.
Eetika , moraal, ellusuhtumine – Sõja populaarsus vähenes, inimesed muutusid kalgimaks ja realistlikumaks, kuna nägid surma igapäevaselt.
Tänu lennukite kasutuselevõtuga muutus:
Luuretegevus aktiivsemaks
Revolutsioonid ja kodusõda Venemaal
I Maailmasõja järel kadus tsaarivõim ning asemele tuli sotsialistlik riik.
Küsimused filmi alusel, olukord venemaal 1917.

Mis olid rahulolematuse põhjused Venemaal sõdurite ja lihtrahva hulgas?
Sõduritel olid väga halvad tingimused võideldes, nad said väga vähe toitu. Nad ohverdasid kõik vaid kaotuse nimel. Venemaal oli kõigest puudust – riietest , toidust. Inimestel polnud millegagi ahju kütta. Inimesed kahtlesid sõja vajalikkuses .

Miks rahulolematus jätkus peale Nikolai II tagasiastumist?
Sõda kestis edasi, aga inimesed olid näljas ja väsinud. Sõduritest rääkimata.

Miks ja mil moel kogus revolutsioon Venemaal hoogu?
Toimusid meeleavaldused ja streigid, sest sõda ei lõppenud ning inimestel oli kõigest puudus. Ka parematest peredest inimesed olid näljas ja külmas.
Poliitilised parteid.

Rahva vabaduse partei ehk kadetid – Soovis Venemaast teha demokraatlikku vabariiki.

Sotsialistide-revolutsionääride partei esseerid – Soovis Venemaast sotsialistlikku riiki. Milleni tuli jõuda järkjärguliste reformide kaudu. Sotsiaaldemokraatia pooldajad .

Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei ehk vähemlased – soovis sotsialismi.

VSDTP marksistlik organisatsioon enamlased – kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik venemaa.
Veebruarirevolutsioon
Sarnasused
Oktoobrirevolutsioon
Viidi läbi rahva ja sõjaväe poolt nälja pärast.
Tsaar loobus oma troonist.
Kujunes välja kaksikvõim
Lõppes uue valitsuse ametisse astumisega (võimuvahetus)
Valitsusel oli madal autoriteet
Toimusid Petrogradis
Viidi läbi riigipööre, et valitseks uus valitsuskord
Ajutine valitsus ei suutnud enamlaste võimuletulekut takistada.
Kehtestati üheparteisüsteem
Valged ehk kõik ülejäänud
Punased ehk bolševikud
Tegevus
Vead
Terror, koordineerimatus – ei olnud kindlat tegutsemise plaani, väikerahvuseid, kes olid liitlased, tõrjuti
Terror,
Isikud
Bolševike mitteviga: tugev jõuline armee
Kaotuse olulisim
Võidu olulisim
Brest – Zitovski rahu – Enamlased pöördusid 1017. aastal novembris Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu . Enamlased venitasid ning Saksamaa alustas uuesti sõjategevust 1918. aastal. Nad hõivasid nädalaga Balti riigid ning osa Ukrainast Enamlased sattusid paanikasse ning nõustusid nüüd kõigi saksa esitatud tingimustega.
Lenin lubas rahvale, et bolševikud annavad: rahu, söök ja maa. Lenin kehtestas üheparteisüsteem, tsensuur . Ühe oma lubadustest ta ka täitis – astus sõjast välja. Ainuke lubatud partei oli bolševikud.
1918-1920 – kodusõda venemaal: valged/punased
1922 – Nõukogude Venemaa ning kujunes välja Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit.
Saksamaa kaotuse põhjused: Polnud tanke, USA astus Antandi poolele, Saksa sõjaväge laastas ka nakkushaigus – hispaania gripp.
1918 võeti seisukoht et Saksamaa on sõja võitnud, sest idarinne kadus.
Saksa kindralid andsid Wilhem II-ele valearuandeid ning Wilhelm andis käsu kogu saksamaa sõjamoona ära kasutada, sest talle räägiti võitudest, mida seal polnud.
Liitlased pakkusid rahu, kuid Saksamaa keeldus. Saksamaa liitlased astusid sõjast välja. Rünnakuplaanid olid ehku peale, ei tehtud analüüse.
1918 11.november – Compiegne ’i vaherahu - keegi ei saanud end põhjendada, kaotajatel polnud võimalust ennast kaitsta ega midagi.
Versailles rahu – 1919 juulis – Prantsusmaa oli kõige rohkem sõjas kannatada saanud, sest tema territooriumil toimusid sõjad.
Saksamaa on sõjasüüdlane – see andis aluse järgnevateks punktideks.
Vähendati Saksamaa territooriumi. Moodustati Poola koridor (moodustati kaks Saksamaa piirkonda.
Saksamaa pidi loobuma kõikidest kolooniatest.
Reparatsioonid ehk sõjakahjutasud määrati Saksamaale. Ta pidi need ära maksma kõikidele võitjariikidele ja need olid nii rängad sõjatasud, et kui ta oleks kõik õiglaselt ära maksnud, oleks saksamaa lõpetanud maksmise aastaks 1997. See oli ebareaalne .
Saksa armees võis olla vaid 100 000 sõjaväelast. See on väga väike arv.
Saksamaal ei tohtinud olla enam ühtegi sõjalaeva ega sõjalennukit.
See ei ole rahu, see on vaherahu 20-ks aastaks.
Pariisi konverentsil pandi alus rahvusvahelisele organisatsioonile – ÜRO eelkäija.