Ajakasutuse juhtimine (0)

AJAKASUTUSE JUHTIMISE TEADMISTE KASUTAMINE ÜHE OLULISE EESMÄRGI SAAVUTAMISE TÕHUSTAMISEL
Enese- ja ajajuhtimise moodul
Piret Lätik
2012
Sissejuhatus.
Soovides jõuda teatud eesmärgini, leiame end tihtipeale arutlemas selle üle, milliste ressurssidega tuleks eesmärgi saavutamisel arvestada. Paljud ressursid on ajas muutuvad: me võime end treenida tugevamaks, osavamaks, lugeda ja analüüsida rohkem jne. Paraku seab kõigile eelnimetatud tegevustele piirangud üks oluline faktor – aeg.
Asudes käesolevast sügisest taas õpingutele, on ütlematagi selge, et minu põhieesmärgiks on lõpetada EEK-s valitud eriala nominaalaja ning heade õpitulemustega, omandada akadeemiline kraad koos põhjalike teadmiste ja oskustega ning kõrgem positsioon ametikohal. Tegu pole enam pelgalt unistuse, vaid mõneti isegi kinnisideega, mis lihtsalt peab teoks saama. Oma sammud olen seadnud järjekindlalt ja teadlikult püstitatud eesmärgi suunas.
Eesmärk. SMART .
Antud projekti raames ja ühtlasi sellest lähtuvalt seadsin eesmärgiks saavutada EEK I kursuse ettevõtluse aines eksami esimesel sooritusel eksamihindeks „hea“ (hinne „4“).
Eesmärgi mõõdetavust näitab eksami tulemus ja eksami toimumise kord. Antud eesmärk on minu jaoks väljakutse, sest lisaks juba eksisteerivatele pidevatele tasakaalu otsingutele töö ja pere vahel, pean leidma juurde aega õppetegevuse jaoks ning sobitama kõik kokku omavahel nii, et ükski osapooltest ei kannataks. Püstitatud eesmärgi realistlikkusele viitab asjaolu, et oluliste lubaduste täideviimisel olen äärmiselt pühendunud ja sihikindel. Viimane meeleolukam saavutustest tuua otsustasin osaleda esimest korda elus Tallinna SEB On oluline, et õppekavas olevad ained ei oleks mitte ainult läbitud, vaid et nad oleksid läbitud heade tulemustega nii hinde kui sisuväärtuse poolest. Ettevõtlusaine eksam toimub 22.novembril 2012.
Eesmärgi seadmisel ja valikul otsustasin aine kasuks, millele annab vääringu semestri lõpul toimuv hindeline eksam . Hindelise mõõdistamise eelis arvestuse ees on konkreetse väärtusastme saavutamine ning konkreetne positsioneerimine, mis minu puhul toimib motivaatorina. Ja kui juba üks aine on saavutanud eesmärgistatud tulemuse, siis peavad ka teised ained olema samaväärsel tasandil. Olen ka varasemalt kasutanud konkreetse tulemi/hinde eesmärgiks seadmist (õpingutes teatud aine, võistlustel teatud tulemus) ning mille järeldusena võin öelda, et eesmärk on paremini (võiks öelda isegi, et ’kergemini’) saavutatav, kui peas/silme ees on konkreetne mõõde, tulemus, nägemus. Tegevuskava kui sellist, ei osanud ma siis rakendada, kuid ilmselt tegin seda alateadlikult, sest ettevõtmised õnnestusid. Nüüd usun, et eesmärgini jõudmisel aitab kaasa teadlik tegutsemine selles suunas – pidev treening , harjutamine, ülesannete lahendamine jms.
Tegevuskava.
Et tee minu seatud eesmärgini oleks seekord teadlikult märgistatud, on tegevuskava järgmine:
1. Kogun kokku kõik vajamineva ettevõtlusainet puudutava info:

• loengu- ja muud ainega seotud tähtajad, e-materjalid, hindamiskriteeriumid (vajalik internetiühendus, arvuti, elekter ), tähtaeg 20.10.12;
  

• õppejõu poolt soovitatud erialane kirjandus (vajalik järelepärimine raamatukogust saadavuse osas, sõit raamatukokku), tähtaeg 31.10.12.
  

2. Koostan tabelkujul kalender- ajakava , mis arvestab minu pere- ja töökohustusi ja võimaldab selget ülevaadet võimalikest ettetulevatest „pudelikaeladest“:

• olulisemate tööülesannete ( esitlused , aruanded) tähtajad (vajalik osaleda koosolekutel/nõupidamistel, suhelda e-posti ja telefoni teel), tähtajad märgin jooksvalt;
  
• eraelu kohustused (iganädalased lapse trenniajad, arstiajad, vanemate ja sõprade külastamised), trenniajad on fikseeritud, muud tähtajad märgin jooksvalt vastavalt ajakava võimalustele.
  

3. Valmistun eksamiks:

• osalen kõigis ettevõtlusaine loengutes ning mõtlen ja töötan aktiivselt kaasa (konspekteerin);
  
• loen vahetult peale õppesessiooni loengus konspekteeritud materjali, tutvun soovitatud kirjandusega (õhtuti kodus või lapse trenni ooteaegadel);
  
• töötan läbi ettevõtlusainega seotud materjalid, sagedusega vähemalt 2 tundi nädalas (kodus, laua taga, õhtuti kui pere magab);
  
• intensiivõpe raamatukogus eksamieelsel nädalavahetusel, 16.-17.11.12.
  

Takistused.

• Enese seatud tegevustest ja tähtaegadest kinnipidamine .
  

Tundub, et minu isiku puhul nõuab hetkel kõige enam pingutust planeeritud tegevuskavast kinnipidamine, mitte niivõrd eesmärgi saavutamine. Mulle pole kunagi olnud probleemiks teiste seatud tähtaegadest kinnipidamine, kuid miskipärast ei ole iseenda seatud tähtajad piisavalt distsiplineerivad.

• Olulise eristamine.
  

Minu jaoks on tõsine väljakutse eraldada teatud ajahetkel oluline väheolulisest, mistõttu olen harjunud tegema kõike korraga - ja harjumuse jõud on tugev. Samas on praktika näidanud, et just töötades teatud kindlal perioodil väga intensiivselt nn „ kitsas ajalises raamis“ olen tulemuslikum . Kahjuks on sellisel meetodil saavutatud tulemused tulnud pere, sõprade, hobide ja uneaja arvelt...

• Edasilükkamine.
  

Piinlik tunnistada, kuid ka edasilükkamine on olnud mitmetel kordadel teemaks, põhjuseks on tihti kas enda või ka kellegi teise olulised ja pakilised teemad/ülesanded.

• Delegeerimisvõime puudumine.
  

Kuna ma pole väga osav olulise eristamises, teen tihtipeale enamuse vajaminevatest tegevustest ise ära. Olles kohusetundlik ja põhjalik, tunnen , et võin absoluutselt kindel olla vaid siis, kui olen teatud tegevuse ise ära teinud. Leian end alatasa mõttelt, et kõik tegevused ongi minu enda vastutada, mismoodi siis delegeerida? Hetkel ainus mõte on - kavalusega.
„Ajaröövijad“.
Telefon. Lülitan õppimise ajaks välja.
Internet . Määran tingimuse, et õppetegevuse ajal internetti ei kasuta.
Telesaated. Lülitan teleri õppimise ajaks välja või kavandan oma õppeplaani nii, et õppetöö ei oleks planeeritud päevale ja kellaajale, mil võiks tekkida kiusatus teatud saadet näha.
Hiline ärkamine. Paigutan telefoni (äratusfunktsioon) teise tuppa .
Hiline töölt lahkumine . Alustan tööpäeva lõpetamist 1 tund varem.
Arvuti kui seadme ja/või selle programmide funktsioneerimine. Korrapärased ennetavad hooldused, piisav ajavaru.
Perega koosveedetud aeg. Planeerin oma tegevused ja järgin planeeritut nii, et pere jaoks jääks piisavalt aega.
Muretsemine. Keskendun konkreetsetele lahendamist vajavatele teemadele. Ei mõtle asjadele, mida ma ei saa muuta.
Transport. Planeerin konkreetse päeva marsruudi juba eelneval õhtul.
Majapidamislikud toimetused. Planeerin tegevused nädalavahetuse päevale, aitab argimuredest eemalduda, saab kaasata pere ning muuta vajaminevad toimingud kvaliteetajaks.
Poeskäimine, kassajärjekord, planeerimata ostunimekiri. Eelnevalt koostatud ostunimekiri, kindel nädalapäev ja hommikune (või hiljaõhtune) kellaaeg poeskäimiseks.
Lõppsõna.
Teadlikku ajakasutuse juhtimist kasutan seekordsel eesmärgini jõudmisel esmakordselt. Ajakasutuse juhtimise metoodikate rakendamisel olen seekord seatud tingimustes järeleandmatu, pidades kinni eespool kirjeldatud tegevuskavast ning arvestades olulisuse printsiibiga.