Valu (0)

Tallinn Ülikool
TEGURID, MIS MÕJUTAVAD VALUTUNNETUST
Referaat
Tallinn, 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on valu? 4
Akuutne valu 4
Krooniline valu 4
Tegurid, mis mõjutavad valutunnetust 5
Kogemuse ja valu seos 5
Keskkond mõjutab valutunnetust 5
Kultuuriväärtused ja valutunnetus seos 5
Sugu ja valutunnetus seos 6
Religiooni ja valu seos 6
Valutunnetuse ja lähedaste inimeste seos 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Valu omab meditsiiniliselt olulist tähtsust. Valu – sümptom – mille tundmisel inimene kõige tõenäolisemalt hakkab ravi otsima . Kahjuks pole valu ja haigus alati seotud. Nt seos valu ja vähkkasvaja, eriti viimase algstaadiumis, kus inimene valu võib olla üldse ei tunneta. (Taylor, 2009) Kuigi inimesed on harjunud valu pidama ebameeldivaks nähtuseks, ei saa unustada selle positiivset ülesannet – anda märku olukorrast, kui midagi on valesti. Tegemist võib olla vigastuse, haiguse või hoopis organismi reaktsioon psühholoogilisele probleemile nagu stress , pinge ja ärevus. Kuigi valu on tundud igaüks, ei ole tegemist esmapilgul lihtsana näiva fenomeniga.
Töös toon välja tegurid, mis mõjutavad valu tunnetust erinevatel inimestel ja kuidas on valu kogemus seotud uksumuste, väärtuste, soo ja keskkonnaga, kus inimene on üleskasvanud. Teadlaste vaatepunktist on oluline uurida ja välja selgitada, mis mõjutavad valu kirjeldamist. See läbi oskab arsti ja meditsiinitöötajad valu õigete meetmetega ravida.

Mis on valu?

Tervisepsühholoogid uurivad valu eelkõige sellepärast, et valu käes kannatada võib olla väga stressi rohke. Pealtnäha on valu olemus ilmne – valu on valus -, ja see võib alla suruda kõik teised põhilised vajadused. Kuigi me arvame, et valu pole tavaline, esineb väikseid valusid kogu aeg. Need valud on vajalikud kehalistes süsteemides muutuste tegemiseks: inimene tegusteb alateadlikult, et muuta olukord enda jaoks mugavaks, nt magades enda keeramine, jalgade ristamine ja mitte ristamine, kehahoiaku muutmine. (Taylor, 2009)
Valu peamiseks funktsiooniks on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, ka annab see märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. (Volke, 2006) Patsiendi jaoks võib valu olla probleem. Valu on psühholoogiline kui ka meditsiinline, sest nii depressioon kui ärevus lähevad halvemaks kui inimesed kogevad valusid. Kui patsiendi käest küsida, mida kardetakse kõige enam, siis tavavastuseks on valu. (Taylor, 2009)

Akuutne valu

Akuutne ehk äge valu on normaalne reaktsioon koekahjustusele ( operatsioon , trauma), mis möödub kahjustuse paranedes. Äge valu on reeglina ilma kaasuvate probleemideta ja allub hästi valuvaigistitele. (Ravimiamet, 2007) Akuutse valu korral piirdub valu reeglina kahjustuskohaga, seda kohta on võimalik täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. (Taylor, 2009)

Krooniline valu

Iga kroonilise valu patsient on olnud kunagi akuutse ravi patsient. Valu peetakse krooniliseks, kui see on kestnud kauem kui kuus kuud pärast seda esile kutsunud protsessi paranemist. Ebameeldiv valuaisting on ainult üks osa probleemist. Kroonilise valuga kaasnevad sageli depressioon ja unehäired. (Ravimiamet, 2007) Tavaliselt sunnib valu inimest muutma oma käitumisharjumusi ja aktiivsuse taset. Kroonilise valuga elada pole lihtne. Inimesed kroonilise valuga kogevad viha, kurbust ja hirmutunnet. Valu ja emotsioonid on omavahel tihedalt. (Sarafino, 2008). Paljud kroonilised haiged on masenduses ning on mõelnud või ise katsetanud teha enesetappu . (Taylor, 2009)

Tegurid, mis mõjutavad valutunnetust

Kultuur on õpitud, seetõttu käitub ka inimene, kes on teatud keskkonnas üles kasvanud, vastavalt oma teadmistele ja kogemustele. (Kankkunen, et al 2009). Kasvukeskkond , religioon , vanus ja sugu, uskumused, standardid ja normid mõjutavad seda kuidas inimene valu tunnetab. Inimesed ei kirjelda valu objektiivselt, seetõttu on raske määratleda ja ravida valu. Käeluu murdu nähakse kohe, naha all olevat muhku saab ka veel näidata, aga valul selllised okjektiivsed omadused puuduvad. Valu hindamisel on otsustav tähtsus parajasti esineva valu võrdlemisel varem läbi elatud valudega ning nende tookordsete tagajärgedega. Kõrvutatakse parajasti esinevat valu lühi- ja pikaajalises mälus salvestatud valukogemustega ja hinnatakse selle põhjal. Valu hindamist võib nimetada ka valu tunnetuslikuks ehk kognitiivseks komponendiks. Patsiendi poolt väljendatavate valukaebuste suurus sõltub suurel määral ka antud sotsiaalsest situatsioonist, perekonna tavadest , kasvatusest ja ka etnilisest päritolust. (Taylor, 2009)

Kogemuse ja valu seos

Valu on peamiselt psühholoogiline kogemus. See kuidas inimene tunneb valu, sõltub kuidas ta seda enda jaoks seletab. Howard Beecher( 1959 ), raviaarst, ravis II maailmasõja ajal sõjaväelasi. Ta täheldas huvitava fakti, et ainult ¼ sõduritest nõudsid morfiini valutava haava korral. Kui Beecher asus tööle tsiviilarstina, imestas ta, et 80% patsientidest nõudsid valuvaigisteid. Beecher järeldas, et valutähendus on igale inimesele erinev – see on just selline nagu inimene on seda kogenud. Sõduri jaoks tähendas valu, et ta on elus ja saab koju minna. Tsiviilisiku jaoks oli valu kui mitte-teretulnud seisund. (Taylor, 2009)

Keskkond mõjutab valutunnetust

Võib öelda, et inimesed on omandanud kuidas valu korral käituda, sest ühes keskkonnas üles kasvanud laps võib käituda erinevalt võrreldes tema eakaaslastega teises piirkonnas. Miks ei võiks tüdrukutele öelda: „Tüdrukud on tublid. Tüdrukud ei nuta.“ Vanemad lapsed käituvad väga erinevalt noorematest lastest ja igas vanuses käitutakse erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad on koos oma vanematega või eakaaslastega. Rosmuse uurimuses leiti: Hiina 2-kuused beebid olid tundlikumad valule kui Kanadast pärit imikud . Ning afro- ameeriklastel esines rohkem peavalusid, valusid lõuluupiirkonnas närimisel kui heledanahalistel. Samas on Soome 11-15aastased õpilased kaebanud rohkem kõhu-, pea- ja seljavalude üle kui õpilased Norras, Poolas ja Sotimaal. (Crowell, 2009)

Kultuuriväärtused ja valutunnetus seos

Kultuurilised väärtused kujundavad kuidas lapsed tajuvad valu. Mehhiko- ameeriklased tõdesid, et nad püüavad valu teiste eest varjata. Mõnes kultuuris, nt Marokos, peetakse valu käes kannatamist normiks, eriti poiste seas. Kuna Lõuna-Taiwanis õpetatakse lapsi nutma ilma hääleta, määratlevad nad valu kui “nutmist“ – peamiselt näoilmed ilma hääleta. (Kankkunen, 2009). Ka kultuuriliselt võivad valude esinemise sagenemised olla erinevad. Kroonilist ala seljavalu esineb kõige rohkem ameeriklastel, neile järgnevad itaallased , uus-meremaallased, ja siis Columbia ja Mehhiko ( Sanders et al 1992) Mustanahalistel esineb rohkem kaebusi peale hambakirurgi külastust kui eurooplastel, aasialastel või hispaanlastel. Samuti iga etnilise grupi naine koges valu tundlikumalt kui mehed. (Sarafino, 2008)

Sugu ja valutunnetus seos

Naised ja mehed erinevad nii valu käitumise kui ka valu tundmise poolest. Naised tunnevad intensiivsemalt artriidi , migreeni; mehed aga seljavalud ja südamevalusid. Naistel esineb rohkem igapäeva tegevustega seotud valusid.(Kankkunen, 2009) Poisid ja tüdrukud reageerivad sageli valule erinevalt. Nt 2-aastasele poisile on lubatud nutta, aga kui ta saab vanemaks, hakkavad vanemad teda noomima: „Sa oled poiss. Poisid ei nutta.“ Lapsi tuleb julgustada ausalt väljendama, kuidas nad valu tunnevad, siis saab arst kõige täpsema hinnangu ning oskab soovitada kõige sobivamat ravi. (Crowell, 2009)

Religiooni ja valu seos

Religiooni seotus tuli esile kõige enam Mehhiko-ameeriklastel, kes pidasid Jumalat valu alllikaks, samas ka abistajaks. Et valu ravida, tuli kasutada palveid ja külastada pühapaiku.(Kankkunen, 2009) Islamiusku rahvad usuvad, et valu ja haigused on karistus pattude eest ja proovile panek . See aga ei tähenda, et nad ei tähtsustaks oma tervist ja ei otsiks abi arsilt. (Ramukumba, 2006)

Valutunnetuse ja lähedaste inimeste seos

Valu käitumine on osa haigerollist. Kui valu muutub krooniliseks, muutub ka valu käitumine inimese käitumise ja elustiili osaks. Kuigi haige olemine on ebameeldiv, omab see teatud kasutegureid. Need, kes kannatavad valu käes, saavad rohkem tähelepanu kui muidu oleks saanud. Sõprade ja pereliikmete meeldiv toetus julgustab omakorda valu käitumist. Nt kui vanemad panevad tähele lapsel naha kratsimist, siis see käitumine tiheneb. Ja kui vanemad pühendasid tähelepanu lapsele, siis kui laps ei tegelenud enda sügamisega, siis sümptom vähenes ning lapsed ütlesid, et nad tunnevad ennast paremini kui teised, kes said tähelepanu osaliseks . Block, Kremeruha –Gaylory uuring aastal 1980 näitas, et inimene väidab valu olema tugevam kui lähedane –abikaasa - teda jälgib. (Sarafino, 2008)

Kokkuvõte

Elu ilma valuta oleks mõeldamatu. Valu ülesandeks on meid kaitsta ohtlike asjade, olukordade eest. Kui laps on kord kogenud, et pliit on tuline, siis ta hakkab end hoidma. Valu paneb inimest rohkem mõtlema oma tervisele, sest juba esimeste valuhaistingute tekkimisel pöörduvad mõned inimesed perearsti juurde.
Kindel on see, et arusaada täpselt seostest valu ja kultuurikeskkondade vahel, tuleb teha rohkem uurimusi. On teada, et nii sugu, religioossed uskumused, kultuuri-, isegi perekeskkond, kus laps üles kasvab, mõjutavad valu interpreteerimist. Valukäitumise erinevused tulevad kõige enam esile kui võrreldakse naisi ja mehi, noori ja vanu kui ka riigiti.
Valu kirjeldamine pole objektiivne. Nii palju kui on arvamusi ja väärtusi, nii palju on ka erinevaid valukogemusi. Inimene ei tunneta valu sarnaselt teisega. Pluss, igaüks kirjeldab valu oma arvamuse, kogemuse ja tunde järgi. Valu on subjektiivne – valu on inimese poolt tähenduse saanud nähtus.

Kasutatud kirjandus

Crowell, T. (15. 09 2009. a.). Gender and Cultural Influences . Kasutamise kuupäev: 13. 10 2011. a., allikas About Kids Health: http://www.aboutkidshealth.ca/En/ResourceCentres/Pain/PainAssessment/FactorsAffectingPainAssessment/Pages/Gender-and-Cultural-Influences.aspx
Päivi Kankkunen, Katri Vehviläinen-Julkunen, Anna-Maija Pietilä, Merja Nikkonen. (2009). Cultural Factors Influencing Children´s Pain. International Journal of Caring Sciences , 2 (3), 126-134.
Ramukumba, M. M. (Juuni 2006. a.). Pain assessment in a culturally diverse United Arab Emirates context. South america.
Ravimiamet. (märts 2007. a.). Valu ravi. 4, lk 245-251.
Sarafino, E. P. (2008). The nature and symptoms of pain/Managing and Controlling Clinical pain. rmt: Health Psychology: Biopsychosocial Interactions - 6th ed (lk 305-356). John Wiley & Sons, Inc.
Taylor, S. E. (2009). The Management of Pain and Discomport. rmt: Health Psychology - 7th ed (lk 243-268). The McGraw-Hill Companies.
Volke, V. (16. 06 2006. a.). Sisse­juhatus valu mehhanismi­desse. Kasutamise kuupäev: 3. 10 2011. a., allikas Kirikiri: http://www.kirikiri.ee/print.php3?id_article=119