Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Franny ja Zooey" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
D. J. Salinger
"Franny ja Zooey "
Franny ja Zooey- tegemist on noorimate lastega Glasside seitsmeliikmelisest perekonnast, kes satuvad konflikti ümbritseva keskkonnaga ja püüavad põgeneda tegelikkuse eest kunsti või tõeotsingute maailma. Jutustuses kirjeldatakse Glasside noorima lapse Franny sügavat vaimset kriisi. Üliõpilasest Franny on hakanud usundifilosoofia sarja mõjul analüüsima end ümbritsevaid inimesi ja elu. Teda masendavad variserlikkus, ebasiirus ja egoism , mida ta kõikjal näeb. Ta jätab õpingud, sõbrad ja osa näidendis ning sõidab koju. Jutustuse teises osas püüavad Franny ema Bess ja vend Zooey teda aidata ning lõpuks see neil õnnetubki.
Kõik algab sellest, kui Franny poissõber Lane teda jalgpallimatšile kutsub. Eelnevalt oli Franny Lane'ile kirja saatnud, kus ta väidab suurt armastust poisi vastu ning mulle tundus, et ta tahtsis poisile meeldida ennast alandades. Neiu oli juba lapsepõlvest saati käinud raadiosalvestustel "Tark laps", kus astusid üles ka nende perekonna teised lapsed, näidates oma tarkust vastates küsimustele. Kuid miskipärast oli Lane neiule ette heitnud valet keelekasutust, kusjuures neiu õppis ülikoolis kirjandust. Kui Franny Laneiga kohtus läksid nad kohvikusse ning veetsid seal tunde Martinit juues ja sigarette suitsetades. Franny pidas Laine 'i saamatuks. Nende jututeemad kohvikus laua taga istudes oli kuidagi kohmakad ja pealiskaudsed , neiut ei huvitanud noormehe kursusetööd ja vastupidi. Tegelikult, kui aus olla kõlas nende vestlus kui vastastikune nääklemine ja ärapanemine. Poisile tundus Franny tol päeval natuke veider ja räsitud, ta higistas enneolematult moel ning rääkis sellest, kui mõttetu oli sel aastal ülikooli minna ja õppida inglise kirjanikke, kes on pedantidest upsakad mahategijad, kellest tal kõrini on. Ka selle lause nagu iga eelneva öeldu eest kargas Lane talle kõrri ning Franny oli taaskord sunnitud vabandama, mida Lane suisa vihkas. Ta vihkas, kuidas neiu talle meeldida tahab ning seetõttu pidevat vabandas.Franny läks tualetti. Ta oli seal kaua, ta nuttis ja värises põrandal seni, kuni ta kokku varises. Kui ta lakkas, siis oleks nagu tema peas toimunud otsustav polaarsusemuutus, millel oli ka ta kehale silmapilkne ja rahustav mõju.Tagasi minnes teatas neiu, et jättis ka osa näidendis, kus see ja teine. Lane oli pahane ning pidas teda isekaks. Noormees küsis ka rohelise raamatu kohta, mida ta Franny käes perroonil oli silmanud, neiu põikles raamatu rääkimisest kõrvale, kuid tegi seda siiski ning seejärel läks taakord tualetti.( Raamat oli religioosse sisuga ningu kohutavalt fanaatiline . See räägib mehest, kes käib mööda Venemaad, et teada saada, mida tähendab lakkamatult palvetamine ja milline see palve peaks olema. Igatahes palverändur õpib palvetama nii nagu soovitavad seda väga müstilised mehed. Ta harjutab seda seni kuni see on täiesti selge ning läheb uue Venemaa ringi peale, et seda ka teistele õpetada.) Lõpptulemusena nad jalgpallimatšile ei jõudnud sest Franny varises taaskord kokku olles niivõrd lummatud sellest roheliste kaantega raamatust, ja Lane pidas targemaks ta koju viia, kui jalgpalli vaatama vedada.
Zooey (25 aastane ) istub vannis ja loeb kirja , mis on neli aastat tagasi saadetud tema vanima venna Buddy poolt. Ta kirjutab sellest, kuidas nende ema Bess käsib tal pidevalt ära visata see vana telefon, mis isegi ei tööta. Ta muretseb nii kohutavalt seepärast, et kui pojaga peaks midagi juhtuma siis ta ei saa oma vanematele sellest teatada sest ta telefon ei tööta. Ta vabandab ka seetõttu, et on vb, et liiga palju mõjutanud Franny ja Zooey maailmavaateid ja usku budismi poole. Buddy kartis ka seetõttu, et Zooey on liiga hea ja teadlik sellest, kuidas näitlemine päriselt käib ja, et ta raiskab end asjatult koos mõttetute logarditega koos käimisega. Möönab ka seda, et kolm aastat on möödas Seymouri suitsiidist. Ta jutustas ka, kuidas nad Seymouriga otsustasid, et tarkus ja teadmised ka ei ole siin ilmas kõige tähtsamad asjad ning üritasid ka Frannyle ja Zooeyle läbi religiooni seda selgeks teha, et palju lihtsam on elada mitte midagi muust maailmast teades.Kirja lõppedes oli Zooey ema Bess ukse taga ja tahtis sisse tulla ning seda ta ka tegid ning ei tahtnud mitte kuidagi ära minna. Zooey küll ajas teda sõna otses mõttes minema aga ema ei teinud sellest välja. Nad rääkisid Frannyst, kes koju tulemisest saati on ainult nutnud ja maganud roheline raamat käes. Ta tahtis, et vend temaga räägiks ja sunniks teda vähemalt suppi sööma, kuid Zooey pidas targemaks ta lihtsalt rahule jätta. Bessi häiris ka laste isa suhtumine, kes ei näe probleemi selles, et Franny ainult nutab ja ei söö midagi. Lõpuks lubas Zooey, et räägib oma noorema õega peale vannitoast lahkumist . Zooey äratas elutoas magava Franny ning üritas talle selgeks teha, et see, mida teeb, ja ta teab väga hästi mida ta teeb, mõjub halvasti Les'ile ja Bess'ile. Zooey lubas Frannyle, et ta ei taha talt seda palvet ära võtta vaid väitis, et neiu ei ole esimene, kes seda palvet lugenud on. Ka Zooey oli seda kord proovinud, alustada rännakut läbi kogu jumalast mahajäetud maa, palvet lugedes. Kuid ta kukkus selles läbi ning talle ei meeldi see Frannylik kameeliadaamilik rutiin selle juures, see, et ta üritab alateadlikult kaastunnet sellega äratada ning tema arvates lõhnas see kangesti vagatsemise järgi ning üheski maailma usundis ei ole ühtegi palvet, mis õigustaks vagatsemist. Zooey lihtsalt väidab, et ta õde on kõik liiga üle keeranud, see hüsteeria ja kõik muu on ebameeldiv ning kui ta tahab seda närvivapustuse etendust jätkata mingu ülikooli tagasi ja tehku seda sellises keskkonnas, kus see kellelegi väga korda ei lähe. Kõik, mis Zooey ütles kõlas Franny kõrvu sellisena, et vend tahaks igal võimalikul viisil Jeesuse-palvele pommi alla panna, aga ta ei tahtnud vaid ta oli kõigest selle vastu kuidas ja kus tema õde seda palvet kordas. Ta oleks soovinud, et ta teeks seda Jeesuse enda poole mitte oma vanema venna või kelle iganes teise poole. Nende vestlus lõppes sellega, et Zooey suutis Franny endast välja viia ja jättis nuuksuva õe kus see ja teine ning suundus Seymouri ja Buddy tuppa, kus peale nende lahkumist ei olnud keegi oma jalga tahtnud tõsta. Ta uudistas tuba nagu oleks seal esmakordselt, luges uksele kirjutatud tsitaate ning suundus telefoni juurde ning pani salvrätiku suu juurde. Telefon helises , Bess kiirustas sellele vastama ning peale viie minuti möödumist teatas Frannyle, et Buddy , tema vanem vend tahab temaga vestelda . Neiu suunudus aeglaselt korteri kõige eraldatuma telefoni juurde. Buddy hääl kõlas väga võõralt ja nohuselt. Nad vestlesid sellest, kuidas Zooey terve hommiku Franny kallal oli, kuidas ta teisi hävitab ning keerutab jutuga. Ta seletas, et vend on nii tige kõige peale, teleka, Buddy ja Seymouri sest just nemad kaks vanemat venda tegid kogu nende perekonna lastest veidrikud. Märkuse peale, et ainuke asi, mis Zooeyt maapeal hoiab on sigaret, millest kinni hoida, sai Franny aru, et räägib Zooey endaga. Franny ärritus, kuid noormees tegi seda sellepärast, et neiu saaks aru, et kellelgi ei ole õigust talle öelda, et ärgu ta seda palvet lugegu. Ning tunnistas , et kord, kui Franny mängis ühes teatritükis, siis käisid nad teda vaatamas ning arvasid, et ta on liiga hea teiste näitlejate kõrval ning see tegi ta õnnelikuks. Ta pani telefoni käest ning puges linade vahele ja uinus.
Franny ja Zooey #1 Franny ja Zooey #2 Franny ja Zooey #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sinuema110 Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Bertrami hotellis-- Agatha Christie
3
rtf

"Bertrami hotellis" - Agatha Christie

Bertrami hotellis - Agatha Christie Londonis, ühel vaiksel tänaval asub Bertrami hotell, mis on tuntud oma külalislahkuse ja Edwardi aegse meeleolu poolest. Seal juuakse kella viie teed, seal käivad vanemad daamid ja härrad, et oma noorusaegadest mõelda, seal sepitsetakse vargaplaane... Jane Marple, kes on eakas, kuid terane vanapiiga sõidab Bertrami hotelli puhkama kaheks nädalaks. Midagi pole muutunud, sellest ajast, kui ta neljateistkümne aastasena siin käis, kuigi vahepeal oli sõda. Michael Gorman, kes on erusõjaväelasest uksehoidja, aitab kenasti vanakesi, kutsudes neile takso, või aitades neil õiget teed leida. Ülemteener Henry pakkub hotellis viibijatele teed või kukleid. Miss Gorringe, kes on hotelli administraator, ulatab viisakalt külalistele võtmeid ning tunneb kõiki külastajaid nimepidi. Miss Marple kohtas vestibüülis oma vanat tuttavat Selina Hazy't. Nende vestluse ajal tundis Selina m

Kirjandus
Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES
4
docx

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

KAJAKAS ­ KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA ­ mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV ­ tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA ­ Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA ­ noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV ­ eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA ­ tema naine MAA ­ nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN ­ kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN ­ arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO ­ õpetaja JAKOV ­ töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumise

Teatriõpetus
Tõde ja õigus II osa - märkmed
40
docx

Tõde ja õigus II osa - märkmed

Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus

Kirjandus
Kolm musketäri - A Dumas
8
doc

Kolm musketäri - A.Dumas

Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma ku

Kirjandus
Nahka kriipivad nädalad-Reeli Reinaus
8
pdf

"Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus

,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Projektitöö TALLINN 2014 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos

Eesti keel
Jerome - David Salinger-Kuristik Rukkis-Sisukokkuvõte
3
doc

Jerome - David Salinger "Kuristik Rukkis" Sisukokkuvõte

Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ­ ajalooõpetaja D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden

Kirjandus
J-W-Goethe-Fausti-ülesanded
18
docx

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt ne

Kirjandus
Sofi Oksanen-Puhastus-märkmed
8
docx

Sofi Oksanen "Puhastus" märkmed

Sügisball ­ Mati Unt - Eero, luuletaja, ei teadnud kelle jaoks seda tegi, tema luulet väga ei loetud ja see tegi mehe kurvaks, kartis inimeste arvamust oma luule kohta, pelgas trepikojas olekut, kartis et keegi jälitab teda seal (majavaimud, kes ei pruugi pahatahtlikud olla kuid kavalad) - August Kask, Eero naaber, armastas täpsust, tegi statistikat (uuris vastasmaja), oli meestejuuksur, jälgis teisi inimesi - Seoses Augusti tööga: kunagi peeti juuste lõikamist halvaks, tähendas kastreerimist, olevat tinglik inimohver, sest hing asub peas, August seda ei teadnud, oli realistliku elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun