Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgem närvitalitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
KÕRGEM NÄRVITALITLUS
12.klassile
Tabasalu Ühisgümnaasium
N Ä R V IS Ü S T E E M
K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M
N ä r v id
P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S
R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja
k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s ile lih a s t e s s e s ig n a a le v iiv a d n ä r v id
s ig n a a le t o o v a d m o t o o r s e d n ä r v id
tu n d e n ä rv id
s ü m p a a tilin e N S P a r a s ü m p a a t ilin e N S
T a litle b T a lit le b
a k t iiv s e s p u h k e s e is u n d is
s e is u n d i s
PEAAJU saab infot (meeleelundite kaudu)
piirdenärvisüsteemi vahendusel ümbritsevast
keskkonnast ja organismis toimuvast
Kaalub ligikaudu 1,35 kg
Koosneb ligikaudu 100
miljardist närvirakust
Kurruline pind (hallainest)
on peaaju koor; paksus u
3mm
Hallaine moodustavad
närvirakkude kehad ja
müeliintupeta dendriidid
Valgeaine ­
müeliintupega neuriidid
MÕHNKEHA ­ ühendab aju
poolkerasid
KESKAJU ­ silmade ja pea
automaatsed liigutused (liikuv
objekt)
VÄIKEAJU ­ liigutused,
peenregulatsioon,
koordinatsioon, tasakaal
PIKLIKAJU ­ reguleerib
südant läbivat verehulka,
hingamist, seedimist
HÜPOTALAMUS koos
ajuripatsiga juhib
sisenõrenäärmete tööd
SELJAAJU ­ vahendab infot
peaaju ja teiste elundite vahel
Suuraju poolkera sagarad
OTSMIKUSAGARA koor ­
reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar
otsmikusagar
tundmusi, mõjutab isiksust ja
teadvust
OIMUSAGARA koor ­
helide identifitseerimine ja
tõlgendamine. Tähtis roll
mälu kujunemisel (korrastab
ja otsib salvestunud infot)
KIIRUSAGARA koor ­
töötleb puute-, soojus-,
surve- ja valuärritusi
KUKLASAGARA koor ­
võtab vastu ja töötleb
visuaalset informatsiooni
oimusagar kuklasagar
Ülekandeainet
sisaldavad Pre-
põiekesed sünaptiline
membraan
Postsünaptiline
membraan
Sünaptiline
pilu
ioonkanalid
INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE
KESKNÄRVISÜSTEEMIS
RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB
KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine)
AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA
INFOGA PEALE HAKATA. (info
koordineerimine)
INFO EDASI LIHASTELE JA NÄÄRMETELE
Info liikumises oluline koht närvidel ja
sünapsidel
Sünaps on koht, kus ühe
neuroni (närviraku) neuriit ehk
akson puutub kokku järgmise
neuroni dendriidi või rakukehaga
Signaali liikumine ühest neuronist
teise
Närviimpulsi liikumine ainult ühes
suunas
Signaali võimendamine
Liiga tugeva ärrituse korral impulsse
edasi ei anta
Madala tasemega impulsi
filtreerimine
Informatsiooni töötlemine sünaptilise
summatsiooni teel
Alus mälule
Sünapseid kahte tüüpi
ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID
NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA
PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST
SÜNAPTILINE SUMMATSIOON ­ NÄRVIRAKKU SAABUB
TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes
üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad)
Vallandub närviimpulss!
Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu.
POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS ­ kui pidurdavaid ja
erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei
edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii
pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu)
Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik
mõjutada kunstlikult viidavate kemikaalidega (mürgid,
medikamendid)
Nt MORFIIN asub ülekandeaine asemele ja pärsib erutuse
liikumist
Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet.
Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet
SÕLTUVUS NARKOOTIKUMIDEST???
MÄLU JA ÕPPIMINE
AJU SALVESTAB VAID
VÄIKESE OSA
SAABUNUD
INFORMATSIOONIST
SUURE OSA
SALVESTATUD
INFOST UNUSTAME
VÄLDIB
INFORMATSIOONI
LIIA EEST
ÕPPIMINE ­ VÕIME MÄLU ­
MUUTA TEGEVUST NÄRVISÜSTEEMI
VASTAVALT VÕIME JÄTTA ASJU
KOGEMUSTELE
MEELDE,
ÕPPIMINE SUURENDAB SÄILITADA ÕPITUT
AJURAKKUDE-VAHELISI
KONTAKTE AJUS.
JA KOGETUT NING
(VASTSÜNDINU IGAL SEDA VAJADUSEL
NÄRVIRAKUL U 2500 MEELDE
SÜNAPSIÜHENDUST,
TÄISKASVAMUL LIGI 20 000)
TULETADA
MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE
JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS
LÜHIAJALINE MÄLU ehk
sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte)
IKOONILINE KAJAMÄLU -
MÄLU - põhineb põhineb
nägemismeelel kuulmismeelel
Mäletame kõige rohkem mõne sekundi
(Saate algusaeg, telefoni number)
·Nt loetava
mõistmiseks, lausete
tajumiseks
·Toimib alateadlikult
M ÄLU
L Ü H IM Ä L U P Ü S IM Ä L U
SENSO O RNE M ÄLU P R IM A A R N E M Ä L U SEKUNDAARNE M ÄLU T E R T S IA A R N E M Ä L U
k e s tu s u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s
s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a
PIKAAJALINE ehk püsimälu
ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU
INFO saab talletada püsimällu kordamise,
harjutamise teel.
Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on
tugevam ja sisu häirekindlam
POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA
VÕIMALDAB UURIDA AJU
(PET)
ERI PIIRKONDADE
AKTIVISEERUMIST
MÕÕDETAKSE AJU
VEREVOOLU JA GLÜKOOSI
AINEVAHETUST AJUS
KUI NEURONID AKTIIVSED,
TÕHUSTUB SEAL
VEREVARUSTUS JA
AINEVAHETUS KIIRENEB
(KOLLASED/PUNASED
PIIRKONNAD PILDIL)
MÄLUHÄIRED
1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT
OMANDADA ­ ei suuda infot üle kanda
primaarsest mälust sekundaarsesse
KROONILISTEL ALKOHOOLIKUTEL
2) MÄLUKAOTUS ­ kaob info eelneva perioodi
kohta (ajupõrutus, ajurabandus, elektrisokk)
Kustub primaarse mälu sisu, esialgu ka
sekundaarse mälu sisu. Mälu taastub täies
ulatuses.
3) TÄIELIK MÄLUKAOTUS ­ ununenud nimi,
eelnevalt õpitu ja ei taastu ka uue info hästi
säilumise korral.
BIOLOOGILISED RÜTMID
BIOLOOGILINE KELL
­ perioodiliselt toimuvad
orgamismi talitluse
rütmid;
Seotud öö ja päeva
vahetumisega
(kehatemperatuuri
ööpäevane kõikumine,
une tsükkel, lennates
ajavööndites,
kellakeeramine)
UNI
Vajalik organismi
talitlusele
Mitteküllaldane uni
vähendab suutlikkust,
nõrgendab
immuunsüsteemi,
halvendab
tähelepanuvõimet
UNE AJAL KANTAKSE
INFOT PÜSIMÄLLU,
seega uni tähtis õppimise
seisukohast
Vasakule Paremale
Kõrgem närvitalitlus #1 Kõrgem närvitalitlus #2 Kõrgem närvitalitlus #3 Kõrgem närvitalitlus #4 Kõrgem närvitalitlus #5 Kõrgem närvitalitlus #6 Kõrgem närvitalitlus #7 Kõrgem närvitalitlus #8 Kõrgem närvitalitlus #9 Kõrgem närvitalitlus #10 Kõrgem närvitalitlus #11 Kõrgem närvitalitlus #12 Kõrgem närvitalitlus #13 Kõrgem närvitalitlus #14 Kõrgem närvitalitlus #15 Kõrgem närvitalitlus #16 Kõrgem närvitalitlus #17 Kõrgem närvitalitlus #18 Kõrgem närvitalitlus #19 Kõrgem närvitalitlus #20 Kõrgem närvitalitlus #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Krillo15 Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

a egkonna a rr u kurrutusel esines sea lpi kurrutus tustel ja Keskmass l murrangu el. Viimase iivi kõrgem id , mida saatis l kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism. vulkaanide - meetrilise kuhikud. d tipud ong

Geograafia
Skeemitehnika konspekt
32
doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused
Inimene
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eella

Bioloogia
Arvuti kasutamine õpilaste seas
30
odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

raviasutusest (KLIINIK.EE 2009). 2.1.3 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009). 2.1.4 Stress Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad

Informaatika
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Raadiovastuvõtuseadmed
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Eelnimetatud nõuetest on näha, et VS-i valik on vastuoluline ja konstruktoril peab olema oskusi VV projekteerimisel. VS tuleb valida nii, et see ei satuks vv.-tava sagedusala sisse NT1: Kui sagedusvahemik on 10…300kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks signaalisagedusest 2x465kHz = 930kHz. Siit 300-930 = neg. !!! Seega tuleb ossi sagedus võtta kõrgem signaalisagedusest: f oss  f sign NT2: Kui sagedusvahemik on 300…3000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 200 kHz, saame peegelkanali kauguseks 2x200kHz = 400 kHz. 3000 Siit 3000-400 = 2600, kust  1,15 2600 NT3: Kui sagedusvahemik on 3000…30 000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks jällegi 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks 2x465kHz = 930 kHz

Raadiovastuvõtuseadmed
Reklaamipsühholoogia konspekt
20
docx

Reklaamipsühholoogia konspekt

2. Allika/Meediumi omadused – - Usaldusväärsus, ekspertsus, atraktiivsus. - Usaldusväärsus on neist olulisim. 3. Sõnumi omadused – - Sõnumi vormistus. 4. Mõjustusteed – - Tsentralne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on kõrge. Sisu töötlus on kõrgem kui konteksti töötlemine, pigem kõrge osalusmäär (nt teabe edastamiseks kasutatakse arsti). Eeldatakse, et inimene töötleb reklaame ratsionaalselt. - Perifeerne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on madal. Madal osalusmäärl, hedonistlik-emotsionaalne reageerimine (nt teabe edastamiseks kasutatakse staari).

Reklaamipsühholoogia
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020
21
odt

POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

KINNITATUD keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014­2020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEAT

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun