Kõrgem närvitalitlus (0)
KÕRGEM NÄRVITALITLUS
12.klassile
Tabasalu Ühisgümnaasium
N Ä R V IS Ü S T E E M
K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M
N ä r v id
P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S
R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja
k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s ile lih a s t e s s e s ig n a a le v iiv a d n ä r v id
s ig n a a le t o o v a d m o t o o r s e d n ä r v id
tu n d e n ä rv id
s ü m p a a tilin e N S P a r a s ü m p a a t ilin e N S
T a litle b T a lit le b
a k t iiv s e s p u h k e s e is u n d is
s e is u n d i s
PEAAJU saab infot (meeleelundite kaudu)
piirdenärvisüsteemi vahendusel ümbritsevast
keskkonnast ja organismis toimuvast
Kaalub ligikaudu 1,35 kg
Koosneb ligikaudu 100
miljardist närvirakust
Kurruline pind (hallainest)
on peaaju koor; paksus u
3mm
Hallaine moodustavad
närvirakkude kehad ja
müeliintupeta dendriidid
Valgeaine
müeliintupega neuriidid
MÕHNKEHA ühendab aju
poolkerasid
KESKAJU silmade ja pea
automaatsed liigutused (liikuv
objekt)
VÄIKEAJU liigutused,
peenregulatsioon,
koordinatsioon, tasakaal
PIKLIKAJU reguleerib
südant läbivat verehulka,
hingamist, seedimist
HÜPOTALAMUS koos
ajuripatsiga juhib
sisenõrenäärmete tööd
SELJAAJU vahendab infot
peaaju ja teiste elundite vahel
Suuraju poolkera sagarad
OTSMIKUSAGARA koor
reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar
otsmikusagar
tundmusi, mõjutab isiksust ja
teadvust
OIMUSAGARA koor
helide identifitseerimine ja
tõlgendamine. Tähtis roll
mälu kujunemisel (korrastab
ja otsib salvestunud infot)
KIIRUSAGARA koor
töötleb puute-, soojus-,
surve- ja valuärritusi
KUKLASAGARA koor
võtab vastu ja töötleb
visuaalset informatsiooni
oimusagar kuklasagar
Ülekandeainet
sisaldavad Pre-
põiekesed sünaptiline
membraan
Postsünaptiline
membraan
Sünaptiline
pilu
ioonkanalid
INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE
KESKNÄRVISÜSTEEMIS
RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB
KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine)
AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA
INFOGA PEALE HAKATA. (info
koordineerimine)
INFO EDASI LIHASTELE JA NÄÄRMETELE
Info liikumises oluline koht närvidel ja
sünapsidel
Sünaps on koht, kus ühe
neuroni (närviraku) neuriit ehk
akson puutub kokku järgmise
neuroni dendriidi või rakukehaga
Signaali liikumine ühest neuronist
teise
Närviimpulsi liikumine ainult ühes
suunas
Signaali võimendamine
Liiga tugeva ärrituse korral impulsse
edasi ei anta
Madala tasemega impulsi
filtreerimine
Informatsiooni töötlemine sünaptilise
summatsiooni teel
Alus mälule
Sünapseid kahte tüüpi
ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID
NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA
PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST
SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB
TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes
üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad)
Vallandub närviimpulss!
Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu.
POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja
erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei
edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii
pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu)
Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik
mõjutada kunstlikult viidavate kemikaalidega (mürgid,
medikamendid)
Nt MORFIIN asub ülekandeaine asemele ja pärsib erutuse
liikumist
Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet.
Alkohol ja nikotiin ergutavad närviülekannet
SÕLTUVUS NARKOOTIKUMIDEST???
MÄLU JA ÕPPIMINE
AJU SALVESTAB VAID
VÄIKESE OSA
SAABUNUD
INFORMATSIOONIST
SUURE OSA
SALVESTATUD
INFOST UNUSTAME
VÄLDIB
INFORMATSIOONI
LIIA EEST
ÕPPIMINE VÕIME MÄLU
MUUTA TEGEVUST NÄRVISÜSTEEMI
VASTAVALT VÕIME JÄTTA ASJU
KOGEMUSTELE
MEELDE,
ÕPPIMINE SUURENDAB SÄILITADA ÕPITUT
AJURAKKUDE-VAHELISI
KONTAKTE AJUS.
JA KOGETUT NING
(VASTSÜNDINU IGAL SEDA VAJADUSEL
NÄRVIRAKUL U 2500 MEELDE
SÜNAPSIÜHENDUST,
TÄISKASVAMUL LIGI 20 000)
TULETADA
MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE
JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS
LÜHIAJALINE MÄLU ehk
sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte)
IKOONILINE KAJAMÄLU -
MÄLU - põhineb põhineb
nägemismeelel kuulmismeelel
Mäletame kõige rohkem mõne sekundi
(Saate algusaeg, telefoni number)
·Nt loetava
mõistmiseks, lausete
tajumiseks
·Toimib alateadlikult
M ÄLU
L Ü H IM Ä L U P Ü S IM Ä L U
SENSO O RNE M ÄLU P R IM A A R N E M Ä L U SEKUNDAARNE M ÄLU T E R T S IA A R N E M Ä L U
k e s tu s
u n u s ta m in e a lg a b k o h e h a r ju ta m is e te e l s iia lu g e m is -ja k ir ju ta m is o s k u s
s a a b n ö ü le k ir ju ta d a u u e in fo g a
PIKAAJALINE ehk püsimälu
ELULOOLINE MÄLU TEADMISMÄLU
INFO saab talletada püsimällu kordamise,
harjutamise teel.
Pidev kordamine tagab selle, et mälujälg on
tugevam ja sisu häirekindlam
POSITRONEMISSIOONTOMOGRAAFIA
VÕIMALDAB UURIDA AJU
(PET)
ERI PIIRKONDADE
AKTIVISEERUMIST
MÕÕDETAKSE AJU
VEREVOOLU JA GLÜKOOSI
AINEVAHETUST AJUS
KUI NEURONID AKTIIVSED,
TÕHUSTUB SEAL
VEREVARUSTUS JA
AINEVAHETUS KIIRENEB
(KOLLASED/PUNASED
PIIRKONNAD PILDIL)
MÄLUHÄIRED
1) VÕIMETUS ÄSJA VASTUVÕETUD INFOT
OMANDADA ei suuda infot üle kanda
primaarsest mälust sekundaarsesse
KROONILISTEL ALKOHOOLIKUTEL
2) MÄLUKAOTUS kaob info eelneva perioodi
kohta (ajupõrutus, ajurabandus, elektrisokk)
Kustub primaarse mälu sisu, esialgu ka
sekundaarse mälu sisu. Mälu taastub täies
ulatuses.
3) TÄIELIK MÄLUKAOTUS ununenud nimi,
eelnevalt õpitu ja ei taastu ka uue info hästi
säilumise korral.
BIOLOOGILISED RÜTMID
BIOLOOGILINE KELL
perioodiliselt toimuvad
orgamismi talitluse
rütmid;
Seotud öö ja päeva
vahetumisega
(kehatemperatuuri
ööpäevane kõikumine,
une tsükkel, lennates
ajavööndites,
kellakeeramine)
UNI
Vajalik organismi
talitlusele
Mitteküllaldane uni
vähendab suutlikkust,
nõrgendab
immuunsüsteemi,
halvendab
tähelepanuvõimet
UNE AJAL KANTAKSE
INFOT PÜSIMÄLLU,
seega uni tähtis õppimise
seisukohast
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
32
pptx
Prantsusmaa
a egkonna a rr u
kurrutusel
esines sea lpi kurrutus tustel ja
Keskmass l murrangu el. Viimase
iivi kõrgem id , mida saatis l
kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism.
vulkaanide - meetrilise
kuhikud. d tipud ong
32
doc
Skeemitehnika konspekt
Skeemitehnika. SS-98.
1. M.Tooley “Everyday electronics data book”
2. Hessin “Impulsstehnika”
3. Horowits “The art of electronics”
Skeemitehnika põhilised mõõtühikud
Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus
Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget
läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul
Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk
Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab
mahtuvuse elektroodidel laengu.
Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A
sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V.
Jaul J E Energiaühik.
Oom R Takistuseühik.
Siemens S G Juhtivuseühik.
Sekund s t Ajaühik.
Telekommunikatsionni alused
5
doc
Inimene
Bioloogia kontrolltöö Villu
Inimene
Inimese üldiseloomustus
Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda.
Inimesele iseloomulikud tunnused:
- Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu.
- Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne.
- Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.
- Kõigesööja
- Keerukas kultuuriline käitumine.
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks.
- Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest.
- Abstraktne ja konkreetne mõtlemine.
Neoteenia- pidurdunud areng ja eella
30
odt
Arvuti kasutamine õpilaste seas
raviasutusest (KLIINIK.EE 2009).
2.1.3 Nahaärritus
Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga
töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada,
arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka
individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne
niiskus ning suurem värske õhu juurdevool (KLIINIK.EE 2009).
2.1.4 Stress
Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga
kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli
nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud
enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad
151
pdf
PM Loengud
V.Jaaniso
Pinnasemehaanika
1. SISSEJUHATUS
Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad
pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1).
a) b) c) d)
J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a
v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d ,
s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d )
Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik
teisedki materjalid. See põhjustab
Pinnasemehaanika, geotehnika
42
doc
Raadiovastuvõtuseadmed
Eelnimetatud
nõuetest on näha, et VS-i valik on vastuoluline ja konstruktoril peab olema oskusi VV
projekteerimisel.
VS tuleb valida nii, et see ei satuks vv.-tava sagedusala sisse
NT1: Kui sagedusvahemik on 10…300kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 465 kHz, saame
peegelkanali kauguseks signaalisagedusest 2x465kHz = 930kHz.
Siit 300-930 = neg. !!! Seega tuleb ossi sagedus võtta kõrgem signaalisagedusest: f oss f sign
NT2: Kui sagedusvahemik on 300…3000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 200 kHz, saame
peegelkanali kauguseks 2x200kHz = 400 kHz.
3000
Siit 3000-400 = 2600, kust 1,15
2600
NT3: Kui sagedusvahemik on 3000…30 000kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks jällegi 465 kHz,
saame peegelkanali kauguseks 2x465kHz = 930 kHz
20
docx
Reklaamipsühholoogia konspekt
2. Allika/Meediumi omadused –
- Usaldusväärsus, ekspertsus, atraktiivsus.
- Usaldusväärsus on neist olulisim.
3. Sõnumi omadused –
- Sõnumi vormistus.
4. Mõjustusteed –
- Tsentralne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis
vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on kõrge. Sisu
töötlus on kõrgem kui konteksti töötlemine, pigem kõrge osalusmäär (nt teabe edastamiseks
kasutatakse arsti). Eeldatakse, et inimene töötleb reklaame ratsionaalselt.
- Perifeerne mõjustustee – reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis
vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötluse tõenäosus on madal. Madal
osalusmäärl, hedonistlik-emotsionaalne reageerimine (nt teabe edastamiseks kasutatakse staari).
21
odt
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020
KINNITATUD
keskkonnaministri 13.09.2013
käskkirjaga nr 897
POOLLOODUSLIKE
KOOSLUSTE
TEGEVUSKAVA
AASTATEKS 20142020
2013
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3
2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4
2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4
2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7
2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7
3. OHUTEGURID......................................................................................................................8
4. TEGEVUSKAVAGA SEAT
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid