keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.
valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja
keda värvata abiks. Meyer 1876 väljaanne. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika) - Hoeneket peetakse riimkroonika autoriks. Kroonika on Eesti ajaloo traditsioonis olnud väga tähtsal kohal, sest see on jutustus jüriöö ülestõusust. Kroonika ise on hävinenud, aga tema teksti on kasutanud mõned hilisemad kroonikakirjutajad, kõige põhilisemalt Johan Renner. Renner on kroonikat põhjalikult lühendanud, tõlkinud alamsaksa keelde, jätnud välja vaimuliku aspekti. Sündmustest saame teada 16. sajandi Renneri vaatenurgast. Säilinud fragmendid leiti ües Berliinist. Balthasar Russowi kroonika- B. Russow oli Tallinnas vaimulik, pühavaimu koguduse pastor, kes suri 1600. aastal. Ta kirjutas kroonika I variandi 1570ndatel aastatel, mis ilmubs 1578. aastal 2 kord. Ta kirjutas II väljaande. 1584. aastal ilmus kolmas trükk, mis oli pikemaks kirjutatud, varasemat teksti juurde kirjutatud ja maha tõmmatud mõned faktid
3-5iseloomulikku
joont, zanri, nähtust.
Vt eelmine küsimus.
34.Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline
ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud
keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest.
Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud
otsene,vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus
seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistusega ja nende sõnade väärtõlgendusega:
sanctus>sant, signare>siunama.
Teine massilisem laen tuli 15.-16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa
keele.Need kaubandus-ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega,
et on raske aimata ladina algupäras. Amphora
o diftong ehk täishäälikuühend o konsonantühend o geminaat • Veel foneetilisi nähtusi o palatalisatsioon kass’, pall’, loll’, vann’ o vokaalharmoonia soome kysymys, isällä, pojalla o Positsioonilised muutused: assimilatsioon ehk sarnastumine, nt eesti tulnud, olnud; soome tullut, ollut dissimilatsioon - alamsaksa rover; eesti röövel • Prosoodia (suprasegmentaalsed nähtused) o rõhk o intonatsioon o kvantiteet (välde) o sõnaintonatsioon (toon) Foneetiline transkriptsioon: • süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks • Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon
Süda kirjutas esimesena üles ka noodid, mis on olemas Eesti kirjandusmuuseumis. 16 Paul Ariste (1905-1990) P.Ariste oli eesti keeleteadlane, kelle meelisuurimisobjekt oli vadja keel ning ka vadjalaste rahvaluule ja etnograafia. Tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut. Ta õpetas soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Pärast seda, kui Ariste avastas, et sõna "manguma" on pärit mustlaskeelest, õppis ta selle keele ära ning kasutas seda oskust igal võimalusel
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel)
retseptsioon on germaanimõjuline. Varaseim laenukihistus eesti keeles seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. Sõnad sanctus>sant; pater noster> paterdama; signare>siunama. Esimestest laenudest saadik on näha, et meie keeled on ladina sõnad täielikult omaenda häälduse ja õigekirja järgi kohandanud. Teine, massiline kihistus sõnavarra tuli 15./16. sajandil seoses eesti ja soome keele jõudmisega kirjakeele tasemele, peamiselt alamsaksa keele kaudu; see grupp tähistas eelkõige a) igapäevast sõnavara (kaubandus, ehitus jm) ja kohanes täielikult eesti keele põhimõtetega, nii et tänapäeval on raske paljude selliste sõnade puhul eeldada ladina tausta: amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits ceresa>Kirse> kirss cepulla>Zwiebel>sibul radix>ratih>redis beta>bete>peet 7
(eelmise küsimuse juures kõik vastused peaaegu olemas). 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber
Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud.
Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. Kroonikas kaitseb eelkõige linnakodanike seisukohti. Huvitavalt ja piltlikult kujutab
Kiek in de Kök Kiek in de Kök, üks Tallinna linnamüüri 46 kaitsetornist rajati oma algsel kujul aastatel 1475- 1483. Omal ajal oli Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsamais suurtükitorne. Tornil on olnud palju nimesid ,,Kyck in de Kaeken", ,,Kiek in die Küche", ,,Kickenbeck", ,,Pulffer-Thurm Giecken Köck". 1696. a. Kasutati esimest korda tänapäevast kasutusel olev nimevarianti Kiek in de Kök, mis alamsaksa keeles tähendab ,,vaata kööki". Sellest 38 meetri kõrgusest ehitisest võis tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate vaadata lähemate majade köökidesse. Sajandite jooksul on torni mitu korda ümber ehitatud. Tema praegune kõrgus on 48,8 m. Kiek in de Kök avati muuseumina 1958. aastal. Muuseumis on kuus korrust. Ekspositsioon tutvustab külastajaid Tallinna tekkimise, arenemise ja kindlustamise ajalooga ning tähtsamate sõjaliste sündmustega
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud
sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kuid käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste. (Jaan Kross arvas, et tegu on olnud eestlasega). Elas 16. sajandil. Selle kroonikaga saab alguse Eesti linna narratiiv
Naiste nimesid on ürikutes vähem kirja pandud kui meeste omi. Ka muistsete nimede puhul toimus sise- ja lõpukadu: Melepeyve = Melpe, Lemmetovu = Lemdo. Alates 1430ndatest pole linnakodanikel enam muistseid eesti nimesid, maal säilisid need kauem, eriti isa- ja lisanimedena (kuni 16.saj). kristlikud mugandnimed (alates 14.saj) - tüüpilised: Jaan, Madis, Andres, Tõnis, Siim; Mari, Mall, Piret, Kadri – nimed on üle võetud alamsaksa keelest - põhiliselt on need kanoonilised nimed, piibli ja pühakute nimed (Helena = Leena; Katharina = Kadri, Kai, Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast) Koos haridustaseme kasvuga jõudsid eestlased arusaamani, et peab kandma Euroopas levinud nimesid. Dokumentidesse hakkasid ilmuma keerulised saksa nimed, mida rahvasuus kindlasti mugandati. eesti nimed (1880–…)
Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Sveitsis, Luksemburgis, Liechtensteinis, Belgias ja mujal. Keskajal oli Põhja-Saksamaal kirjakeeleks alamsaksa keel (praegu regionaalkeel). Nüüdiskirjakeel põhineb ülemsaksa (endise Saksamaa kesk- ja lõunaosa) murdeil, selle tähtsaimaid arendajaid oli Martin Luther. Baltimaade sakslaste kõne- ja kirjakeel on mõjustanud eesti keele sõnavara ja lauseehitust. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 20 Sport Saksamaa populaarseim sport on jalgpall. Üle 6,3 miljoni liikmega on Saksa Jalpalli Assosatsioon maailma suurim spordiorganisatsioon omalaadsete seas üle maailma. Saksamaa
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eest...
Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju.
keelteks). Puhtaimal kujul on polüsünteetiline keel selline keel, kus kogu süntaks on sõna sees, s.o keel, mis ei tee vahet sõna ja lause vahel. Polüsünteetiliste keelte hulka kuuluvad näiteks paljud Põhja-Ameerika indiaani keeled. Vana-Kreeka Indoeruroopa keeled: Germaani keeled - Rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani, gooti, ülemsaksa, alamsaksa Balti keeled - Leedu, läti Slaavi keeled: idaslaavi keeled vene, valgevene, ukraina; lääneslaavi keeled poola, tsehhi, slovaki; lõunaslaavi keeled bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveenia, makedoonia. Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu,
(lk.290) Kuningas - see on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks. (lk.288) Lõbumaja see on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Seksuaalteenuseid võidakse pakkuda paljudes erinevates ettevõtetes: hotellides, baarides, restoranides, kohvikutes, diskoteekides, kabareedes, kasiinodes, saunades, massaazisalongides, juuksurisalongides jm. Lõbumajaks
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina
sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12. saj alates, kui käsitleb rohkem kaasaega. Põhitähelepanu Liivi sõjal, alamsaksa keeles. Kirjeldab talupoegade ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele jt kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi 1 sõjaga). Russowi kroonikast on inspiratsiooni saanud Jaan Kross ("Kolme katku vahel"), Aino Kallaste.
juratsi neenetsi sölkupi kamassi matori 12 Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige
Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne Anonüümne autor - Liivima vanem riimkroonika, käsitleb aega 1143-1290, on kesk- ülemsaksa keeles 12 000 värssi; Bartholomäus Hoenecke - "Liivimaa noorem riimkroonika", käsitleb aastaid 1315-1348, alamsaksa keeles, säilinud J. Renneri proosavormiline ümberjutustus. Kajastab muuhulgas Jüriöö ülestõusu - seepärast tähtis! Hermann von Wartberge (ordumeistri kaplan 1364-1380) - "Chronicon Livoniae", käsitleb aastaid 1180-1378 III Riia linna seisukohalt: Hermann Helewegh (Riia raekirjutaja ja raehärra 1454-1489) - nn Riia peapiiskopkonna punane raamat, käsitleb 15. sajandi keskelt kuni 1489. B – Varauusaegne kroonikakirjutus (16.saj keskpaik-18
neenetsi sölkupi kamassi matori Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest
Sissejuhatus Oma referaadis annan ülevaate religiooni levikust ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. Oma referaadi olen koostanud teose ,,Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" põhjal. Peatükid on jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus. 1 Hendrik ja tema aeg Ajal, mil preester Henrik tegutses ja kirjutas oma Liivimaa kroonikat, põrkasid Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja L...
Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu
Keskne tegelane on ordumeister. Ristiusku toodi tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algul jumalasõna kuulutamine, siis järgneb põhilugu. Faktidel pole kohta (kõigest 3 aastaarvu). Läti Henriku stiilist erinev kirjutise laad, Henrik ja see autor ei tundnud teineteist. „Liivimaa noorem riimkroonika“ (1348) autor on Bartholomäus Hoeneke. Teos käsitleb 14.saj alguse sündmusi. Eriti oluline on Jüriöö ülestõusu kirjeldus 1343. Kroonika on alamsaksa k. Autor kirjutab erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k
eest tasu ei makstud. Raad vehetus aasta kaupa ja töötas kahes vahetuses. Rae võim oli piiramatu. - Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal) - Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul) - Linna sissetuleku eest hoolitsemine - Sekkumine kodanike isiklikku ellu - Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe.
põgenenud talupoja Suurepere Madise ja tolle surnuks peksnud. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenijate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena (sadamapaadimeestena) jne. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja- Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut. Osa Tallinna linnamüürist. Tallinna linnamüüri säilimine nii suures ulatuses on tingitud Tallinna suhtelisest vaesusest ja mahajäämusest 19. sajandil. Kaupmehed koondusid gildidesse, millest olulisim oli Suurgild. Rae liikmeid valiti ainult Suurgildi kaupmeeste hulgast.
ristkülikud, mida piirasid väiksemad kivimüürid. 2.) Linnad ja kaubandus keskajal Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ning eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linna valitses raad, mis sõltus linna suurusest. Raadi juhtis raehärra, rae võim oli väga suur ja see haldas kõike alates linna sissetulekutest kuni kohtuvõimuni. Liivimaa suurtes linnades oli ülekaalus Saksa rahvastik. Peamiseks kõnekeeleks oli seega alamsaksa keel. Arvuliselt oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem oli linn, seda rohkem elas seal eestlasi. Tegutsesid gildid ja vennaskonnad, mis haldasid kauplemist ja käsitööd. Gildid olid kaupmeestele üsna heaks toeks, sest gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu, andsid häda korral abi ja toetust ning isegi aitasid kaasa lähedaste matuste korraldamisel.Neist tähtsamad olid Suurgild( ühendas liivimaa
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Gr...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine" · Laulutüüp tuntud kogu läänemeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ... > kangelaseepika (nn. sampo-tsükkel) Eestis ja Ingeris: müüt >... > kiigelaul, ringmängulaul
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikstisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees. Moodsat kuningat
1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse. Vennad kaupmehed eri linnades = isiklik side. Ärikeeleks kesk alamsaksa keel st kaupmehi ühendas üks keel. Hansa hankis enesele privileege, mille abil toimus vahetus Inglismaal, Skandinaavias. 14. sajandil (1370) võitis Hansa Liit Taani kuningat. Oldi sõjaliselt kaitstud 14. sajandini. Täpselt ei teata, mis oli Hansa linn, mis mitte. 15. - 16. sajandil kasutati sümboolselt numbrit 72 kui Hnsa linnade arvu, tegelikult 180 200 linna ja 70 80 aktiivset linna, kes osalesid Hansa päevadel - linnade saadikud kogunesid al 1356 aastast
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Usutunnistuse tõlge, tugineb vanemale eeskujule, kuna vakuraamatu lõpus, mitte eraldi raamatuna vms. Selliseid tekste niisiis kindlasti vanemaid ja rohkem. Vähe säilinud ka saksa ja ladinakeelseid asju, muide. Katolik kirjavara Liivimaalt kadunud. Kindlasti oli palju eestikeelseid tekste. H. Palli uurinud ristiusu levikut nimedega. Nimed väljendavad pühakukultust. Samas ei pea kristlastel lääne kirikus olema kristlik nimi. Uued nimed tulid siiski – Mari, Jaan, Mats jms. Alamsaksa keelest pärit. Nimede kasutuselevõtt pigem kultuuriline muutus (linnakultuur tungib peale), mitte usuline (vrd 20saj algus saksa nimed, 20saj lõpp mingi veidrus üldse). Palli kasutanud vakuraamatuid. Järvamaal valdavaks saanud kristlikud nimed 15saj lõpul, P-Eestis varasem. L-Eestis hilisem. Kultuurilised uuendused võetakse varem omaks Põhja- ja Lääne-Eestis. See ei näita majanduslikku mahajäävust ega ka usulist. Vrd mulgikuub, mida kanti palju hiljem kui teised
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
ema ingel kool roos sõnajärjest. bilateraalne sant tsaar 3. Ladina keeles ei lange nimi-, omadus- ja I laenukiht (enne reformatsiooni): tegusõnavormid kunagi kokku. sanctus>sant; pater noster> paterdama; Ladina ja romaani keelte signare>siunama. sarnasused sõnavara tasandil: 1. Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens, ceresa>Kirse> kirss; folium, fructus, granum, herba,
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
aastast Hamburgi linnaõigus). Tallinn võttis kasutusele Lübecki linnaõiguse ja sellele järgnesid teised Eestimaa linnad. Leedu linnad said linnnaõiguse alles pärast ristiusu omaksvõtmist 14.sajandi lõpul. Esimene oli Vilnius (Magdeburgi linnaõigus). - Linnade kodanikud- pürjelid - Linnasid valitses linnanõukogu ehk raad, mille liikmed koopteeriti eluajaks linna jõukate kaupmeesteperede kitsast ringist. - Ühised väärtused ja õigussüsteem (linnaõigus), alamsaksa keel. - Hansa Liit- sinna kuulus tippajal 15.sajandil 200, peamiselt Põhja-Saksamaa linna, ulatus isegi Madalmaadeni. Hansa Liidu ägedaim vastane oli Taani kuningriik, kes üritas hoida oma kontroll all laevasõitu Sundi väinas. Üksi Leedu linn liitu ei kuulnud. Tähtsamad kaubad: sool, heeringas, vürtsid, vein, rõivasd. Ekspordi maht oli impordist suurem. Veeti välja Venemaa puitu,lina, teravilja, karusnahku. Hansa Liit käis 16
(Trükkisid sakslased, kes olid omandanud keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti). Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
