paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). 3.2
sümboliseerib Päike puhtust ja korda. Samuti viitas Päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Sellegi poolest oli kuningal abilisi: provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks piiramatu võimuga ametnikud intendandid, rahva meelsust jälgis aga suurearvuline salapolitsei. Louis XIV võimu suurust tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuningas lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uhke pargi ja mitu uut lossi, kuhu kolis 1682. aastal kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks. Lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi
13. sajandil lisandus pistoda ja 15. sajandil sõjavasar, -kirves või -nui. Kaitsevarustus koosnes, nagu eespoll juba öeldud, kilbist kiivrist ja kaitserüüst. Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut. Rüütlitel oli kohustus osutada oma isandale igal aastal teatud arv päevi sõjaväeteenust. Et relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel pikema sõjakäigu jaoks muretsema endale mitu hobust ja kaasa võtma abilisi kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega koos ühe löögigrupi, mida nimetati odaks. Välilahinguks valisid rüütliväe juhid avara ja tasase maastiku. Võitlusse liiguti enamasti sirges joonrivis, sest ükski rüütel ei tahtnud, et keegi teine talle ,,kilbiks" osutuks. Iga rüütli saatjaskond tuli otse temaga taga, et vajadusel oma isandale appi tormata.
Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene. Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida. Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid nimepidi nimetas (kuigi on teada juhuseid kui ta mõnikord oma saatjalt sõduri nime järele küsis). Samas oli ta väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas
eriti peale seda kui põhikoolis õpetajale korra vahele sai jäädud. Seepärast katsun ma alti kõigega nii hakkama saada, et hiljem parandama ei peaks. Ma tahan küll saavutada häid hindeid, samas ei lähe endast välja kui pole tulemus kõige parem, sest ma olen vähemalt saavutanud tulemi omapeaga, mitte spikri abiga. Ma olen ka sellesuhtes edasipürgija, et ma olen kõik koolis veedetud aastad pidanud pea üksinda oma õppimistega toime tulema, pole olnud erilisi abilisi, kes kodus õpetasid ühte või teist. Samas olen ma ka uhke, et olen ise sellega hakkama saanud ja eks iga inimene peab saama ka kõrvetada, ega muidu ei oska ju ka oma valikuid sooritada. Enne kõrgkooli astumist tegelesin müügitööga täpsemalt telefonimüük, ma polnud selle tööga üldse rahul, kuid kahjuks paremat polnud ka kusagilt võtta, nii sai kooli astumise suureks motivatsioonis parema töökoha leidmine. Õppides loodan parandada oma tuleviku väljavaateid ning võimalusi
KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või ,,külma süda on pooleks". Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema. Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki. Teati, et kui küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval.
nüüd oli ta sunnitut saatma postkaarte, pikkade kirjade asemel, sest nii oli odavam. Ta suri 1934. aastal nälga. Sündmustik toimus ühe tööpäeva hommikul, kui Samsa ülesse ärkas, aimates, et oli sisse maganud. Peamiseslt toimus tegevust Gregor Samsa oma enda toas, hiljem ka mujal korteris. Teosepeategelane on Gregor Samsa, ta oli täiskasvanud mees, kes teenis oma perele leiba. Ta oli rändav müügimees. Neil oli uhke korter ja palju abilisi. Neil oli koristaja/teenia ja kokk. Gregor elas koos oma õe Grete ja vanematega. Tema õde hoolis temast väga ja peale seda hommikut, kui Gregor muutus putukaks, oli ta õde ainus, kes ta eest hoolitses. Ta viis talle igal hommikul süüa ja koristas ta tuba. Kogu teos kõneleb sellest, kuidas Gregor muutusest jõudis surmani. Kogu raamatu vältel tunneb Gregor depressiooni, sarnaselt Kafkale. Tundub nagu oleks Kafka kirjutanud teose endast. Gregor Samsa suri lõpuks nälga, samuti ka Kafka.
millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti
nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Paljud järgmised suured väejuhid on oma eeskujuks võtnud Napoleoni. Hüvastijätt vana kaardiväega (kõne) Hüvastijätukõne oma armeele pidas Napoleon pärast ebaõnnestunudsissetunig venemaale ja lüüasaamist liitlaste poolt, mis sundis teda Prantsuse imperaatoritroonist loobuma.
1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. [6]. 4.3 Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. [6]. Kokkuvõte Referaadi teemaks on Piibel. Töö on koostanud Triin Erismaa, Töö on lühiülevaade
millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
See oli ka põhjuseks, miks ta ei naasnud tagasi Itaaliasse. 1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökojaateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa. Suurel edul oli aga varjukülg nimelt ei suutnud ta maalida nii palju kui nõudlust oli ning seetõttu palkas ta veel rohkem juurde abilisi, tema töid maalima. Tellija andis P. P. Rubensile teema, kunstnik visandas eskiiskavandi ja õpipoisid maalisid maali valmis. 1626. aastal suri Isabella Brant, olles sünnitanud Rubensile kolma last. Samal ajal pakkus peahertsog välja ,et P. P. Rubens võiks minna diplomaatilisele tööle Hispaania kuninga juurde, sellega ka Rubens nõustus, lootes vabaneda üksindustundest. 1628. aastal Hispaania kuningas Philippe IV palus P. P
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomatimaa Itaalia Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08 A Juhendaja: Andres Vassiljev 2008 Itaalias on tomat igapäevane toiduaine Itaalia köök võidab üha rohkem sõpru nii Euroopas kui ka ookeani taga, ja seda sugugi mitte põhjusetult. Itaalia keedukunsti soosing on ülipopulaarseks tõstnud ka mitmed Itaalia toiduained, millest esikohal pole siiski ei pasta, virgiinõli ega oliivid. Muidugi on kõik eelnimetatud ülimalt hinnatud, siiski on nii mõneski riigis tooteks nr. 1 tõusnud hoopiski Itaalia tomatihoidised. Ei maksaks siiski arvata, et "tomatimafioosod" oma toodetega ainult välismaalasi hullutavad ja neilt sellega raskeid rahakoormaid teenivad. Ka itaallaste endi jaoks on tomat üheks põhitoiduaineks, ilma milleta õige itaalia perenaine ühtki päeva toime ei tule. Pudelis ja purgis lubab perenaiseuhkus koju tuua peamiselt vaid oliiviõli, purgioliive ja tomateid, ja needki peavad olema ko...
Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked
Lisand Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel. Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas kää...
Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo nõunikke ja sekretäre, kes tegelevad peaministri alluvuses. Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid
Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. Churchill - Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise Maailmasõjaajal. Kuulus ka Hitleri vastassesse koalitsiooni Teise Maailmasõja ajal. Roosevelt – oli USA president Teise Maailmasõja ajal. Osales Teherani ja Jalta konverentsidel. Kuulus ka Hitleri vastasesse koalitsiooni. Molotov - oli NSVL-i välisminister. Ta oli üks Stalini lähedasemaid abilisi juba enne tolle täielikku võimuhaaramist. Sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti 1939. Ribbentrop - oli Natsi-Saksamaa välisminister 1938-1945. Sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti 1939. 3. m Dateeri MRP – 23.august 1939 II ms algus ja lõpp – 1939 1.sept – 1945 2.sept Saksamaa tungib kallale NSV-le – 1941. aasta 22 juuni, Murrang II ms-s – 1942 - 1943 , jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941, Teherani konverents - 1943,
esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust. Mis on eriline tema teoses ,,Ateena kool"? on pühendatud filosoofia ülistamisele suurimad antiikmaailma vaimukangelased elavalt diskuteerimas üksteisega. Kompositsiooni kesksed figuurid on Aristoteles ja Platon. Teos on vaba, loomulik, liikuv, kuid jääb äärmiselt sümmeetriliseks, tasakaalustatuks ja harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi. 18. Kes oli kuulsaim skulptor Itaalias 16.saj.?(Michelangelo) Nimeta tema tähtsamad tööd skulptuuri alal. (Mooses, Taavet, Pieta) Kuidas iseloomustaksid lühidalt tema skulptuure? . Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. Nimeta Sixtuse kabeli kaks kuulsamat maali.(Sixtuse kabeli laemaal, Viimne kohtupäev) Kes maalis ja millal? Laemaalingud 1508-1512, Viimne kohtupäev 1536-1541, Michelangelo loomulikult.
D. Velazquez'i maal Peter Paul Rubens(15771640) oli väga tuntud kunstnik.Hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad erksad värvid, kõik barokse maalikunsti iseloomulikud jooned olid Rubensi maalidel.Ta sai väga palju tellimustöid.Tema töökojas oli palju abilisi. Rubensi maal 8. Rembrandt(16061669) oli kuulus hollandi kunstnik.Tema maalid on väga sügavad ja hingestatud, kuldpruunide toonidega ja peente värvivarjunditega.Talle meeldis maalida
Tõlkes tähendab see kummitusorhideed. Miks elab see taim nii omapärast elu? Asi saab alguse sellest, et lehitul pisikäpal pole ei lehti ega klorofülli. Seega erineb ta enamikest maailma taimedest juba rohelise värvi puudumise tõttu. Kuid klorofüllita taim ei saa ka päikesevalguse energiat püüda. Seega ei ole lehitu pisikäpp võimeline suhkruid tootma. Nii sarnaneb ta rohkem liikumatule maa küljes kinni olevale loomale kui taimele. Seega vajab lehitu pisikäpp elamiseks abilisi. Lahkelt on platsis seened. Ilma seenteta ei idane ka pisikäpa seemned. Tavaliselt ta siiski seemnetega ei paljune, sest pisikäpa seemned jäävad enamasti tolmeldajate vähesuse tõttu valmimata. Seened on aga kokku kasvanud taime maa-aluse varrega, risoomiga. Lehitu pisikäpa risoom on väga huvitava kujuga. See on rohkesti harunev, kuid kõik harud on väga lühikesed. Niisugusena meenutab ta väga koralle. Huvitav on, et juuri lehitul pisikäpal polegi. Taime õitsev vars
Tollal oli kombeks, et kirjadele oma õpetaja nimi alla kirjutatakse, sest edastatakse tema ideid ja vaateid. Pauluse kirjad õhutasid noori kogudusi ühinema üheks kirikuks. Pauluse kirjas roomlastele sõnastab ta oma peamised õpetused Jumalast, Kristuse lunastustööst, inimeste patust ja õigeksmõistmisest, uuest elust Jumala armus, juutide- paganate seosest Jumala päästeplaanis ja palju muud. Kiri on adresseeritud konkreetsetele lugejatele, kellest Paulus lootis abilisi ja kaastöölisi. Pauluse ja korintlaste vahel oli ilmselt suurem kirjavahetus kui meieni on säilinud. Korintose linn oli tollal tuntud oma kõlvatu eluviisi poolest ning inimeste uuele elule 2 suunamine ei käinud nii lihtsalt. Kiri on kirjutatud vastuseks konkreetsele olukorrale korintose koguduses: tülid, ebalojaalsus Paulusele ning muud praktilised küsimused. Teine kiri nendele
16 Vatikani Linnriigis tuli esimene seeria münte käibele 2002–2005 ja sellel kujutatakse Johannes Paulus II portreed. Tegemist on siis ainsa slaavipäritolu paavstiga. Paulus II on külastanud ka Eestit. Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus – kardinalide nõukogu – vapp. Viimase kohal on kujutatud paavsti kuuriat. (Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist). Mündi ülalosas asuvad poolkaares sõnad “SEDE VACANTE” ja rooma numbritega tähistatud müntimise aasta. Vapi ja valmistamise aasta vahel asub rahapaja tunnus, milleks on “R”. Mündi alumises osas paiknevad sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI ja teksti „CITTÀ DEL VATICANO”. Mündi paremas osas paikneb aastaarv
Eestlastest haritlasi oli Tallinnas vähe ja need ei suutnud avalikus elus esile tõusta. Puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 4 Võitlus eestlaste õiguste eest Oma abilisteks lehe toimetamisel kutsus Päts rea noori abilisi, nende hulgas kirjanikud Eduard Vilde ja E. H. Tammsaare, kes hiljem edendasid Eesti elus silmapaistvat osa. Uus ajaleht Teataja ilmus 1901. aasta lõpul. Selle ilmumine mõjus värske tuulepuhanguna tolleaegses kopitunud õhkkonna. Peamist rõhku pani ajaleht rahva elujärje parandamisele. Kuid samas algas äge ,,sulesõda" Tallinna ja Tartu vahel, kus Tartu aatemehed alustasid oma Postimehes sõjakäiku Teataja majandusmeeste vastu.
Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed? Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida. Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid nimepidi nimetas (kuigi on teada juhuseid kui ta mõnikord oma saatjalt sõduri nime järele küsis). Samas oli ta väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas
3.2 II periood ettevõtte arengus, 1996-2003 Põhiliselt iseloomustab seda perioodi tõsiasi, et programm oli levinud üle vabariigi, mistõttu oli vajadus lisatööjõu järele. Kuna töö oli spetsiifiline: pidi tundma arvutit ja raamatupidamist, siis ei olnud töötajate leidmine kerge. Juht pidi töötajaid ise välja koolitama. Selle aja jooksul oli kokku 6 töötajat ning teiste firmadega sai väga palju koostööd tehtud. Tänu sellele oli firmal abilisi üle 10. Töötajad paigaldasid programme ning koolitasid kliente programmi kasutama. Töötajad tegutsesid vastavalt piirkonniti ning firma ostis oma töötajatele ise autod. II perioodis erilisi programmi muudatusi ei olnud, toimus üleüldine arendamine. Perioodi lõpuks oli programm levinud kõikidesse maakondadesse, kuid siiski peamisteks klientideks jäid omavalitsused. Klientide arv kasvas üle 300 ja käive oli tõusnud 1,8 miljoni kroonini. (Arveldused 2003)
ÜLIKOOL TEADUSKONNA NIMI ÕPPETOOL Töö koostaja nimi Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 ...
Aastas käib seda uudistamas mitutuhat turisti,ning ta on Kreeka üks turistimagnetitest.Olümposel on mitu tippi neist kõrgeim on Mytikas.Olümpose tähendust pole tänaseni välja selgitatud , kuidas arvatakse, kuid tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu 5 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded Zeusil oli palju abilisi kuigi kõik ei olnud puhta jumaliku verega , andis ta neile kindla töö mida teha.Kaksteist olümplast olid jumalad keda peeti kõige võimsamateks kuid oli ka palju väiksemaid jumalaid keda kummardasid maa inimesed.Siin aga loetelu Olümplaste ülessannetest. · Zeus (Jupiter)-Peajumal ,kelle juhtimisel pääses teavelik pere võimule.Zeus oli äikse ja taeva jumal, samuti valitses ta teiste jumalate üle..Zeusi sümboliks on tihti peale
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17. sajandi tuntuima kunstniku Peter Paul Rubensi loomingut. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. 21. Mis on paraadportree ja keda loetakse paraadportree rajajaks? Van Dycki tuntakse peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning kus tähtsat osa etendab kaunis, peenelt edasiantud rõivastus. Hollandi kunst 17. sajandil 22
Talle heideti ette seda, et ta ei reageerinud piisavalt kiiresti Saksamaa sõjakale ja vägivaldsele käitumisele II MS eel. Joachim von Ribbentrop Saksa ärimees ja diplomaat, kes määrati saadikuks Suurbritanniasse (1936) ja hiljem välisministriks (Veeb. 1938). Mängis olulist rolli Saksa välispoliitikas ja Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisel ja läbirääkimistel. 8 Vjatseslav Molotov NSVL poliitik ja diplomaat, kes oli üks NSVLi juhtfiguure ja Stalini lähedasemaid abilisi juba enne seda kui ta võimule tuli. Oluline roll Molotov- Ribbentropi pakti sõlmimisel ja läbirääkimistel, mis seda ümbritsesid. Charles de Gaulle Prantsuse kindral ja riigimees, kes juhtis Prantsusmaa vägesid II MS ja sai sellejärgsel ajal Prantsusmaa riigijuhiks. Lisaks edendas ta oluliselt Prantsusmaa huve maailmaplaanil, kuid tekitas mõningaid pingeid liitlaste vahel. Winston Churchill Suurbritannia poliitik, sõjaväeohvitser ja Suurbritannia
sajanditele, oli töö. 8 Kokkuvõte Suurmeeste hulgas, kellest kõnelevad meile möödunud ajad, on Faraday ainulaadsemaid teadusemehi. Eelpool nägime, milliseid alasid ja milliseid küsimusi ta käsitles oma uurimustes. Kuid ta uurimused ei piirdu ainult kirjeldatud töödega, need olid ainult ta tähtsamad saavutused. Kõik selle hiilgetöö viis ta läbi peamiselt omal jõul, sest abilisi polnud Faraday'l kuigivõrd kasutada. Samuti puudus tal teadusemehele vastav eelharidus ja kool. Kuigi Faraday leiutiste praktiline rakendamine on suurenenud, pole ometi avastatud ühtegi erandit nende seaduste väljendustes, nagu neid esitas Faraday, ega pole lisandunud ühtegi uut seadust. Faraday poolt seadustele antud vorm on jäänud muutumatuks, sest Faraday ei ütle neis rohkem, kui katsed on tõestanud.
poliitikale jalgu jäänud inimestesse peab möönama, et lähikondlaste (iseäranis perekonnaliikmete) suhtes oli ta liiga heatahtlik, järeleandlik ja vähenõudlik. Sellega kahjustas ta kõiki ja kõike, kõige rohkem aga iseenda ette püstitatud eesmärkide saavutamise võimalusi. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi - ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Egiptuse ekspiditsiooni ajal paigutas ta alati teadlased ja eeslid väe keskosasse, sest ühed edendasid tulevikku ja teised olid asendamatud logistikas. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Tänapäeval ollakse ülekohtune paljude ajalooliste tegelaste suhtes. Kergekäeliselt liigitatakse ta keisririigi aukandjaid varasteks ja lollpeadeks, impeeriumi hiilgavaid marssaleid rämpsuks ja reetureiks
○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid ○ “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja” ● Novellilaadilised muinasjutu ○ inmene, kes tegutseb, on täiesti tavapärane, tavaliselt vaene ○ kasu saamisega seotud lõpp ○ “Kaval-Ants” 10
Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised allikad põhjendavad müüti sellega, et Napoleon ümbritses ennast pikkade kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. Isiklik elu
Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri
nägin palgi tappide tegemisega ja nende kokku sobitamisega. Polnud kerge rookatuse valmistamine. Kõige raskem oli selle juures kirjalik osa, mis tuli paberile panna, üleüldse suurt vaeva nägin rehielamu valmissaamisega. Rehielamu kohta info otsimist alustasin endisest ja praegu kasutusel olevatest kooliõpikutest. Seejärel tutvusin raamatuga ,,Eesti Majad" ning materjalidega internetis. Kõige sisukamaks osutus raamat ,,Eesti Talurahvaarhitektuur". Loovtöö tegemisel oli mul palju abilisi: Linte Raamatukogu töötaja aitas teemakohast kirjandust otsida, kirjaliku osa vormistamisel toetas Kristi Kurg, kirjaliku osa koostamisel oli väga suureks abiks Tiiu Viljalo. Praktilist tööd aitas teha Olav Pihlapuu. Suurim tänu minu isale Jüri Võsokovskile, kelle abiga sai rehielamu lõplikult valmis sai. Tänan neid kõiki! 3 1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5--
Infosüsteem peab olema lihtsalt kasutatav ja arusaadav kõigile, sest kasutajaid on väga erinevast vanusest lastest pensionärideni. Igaüks, kel on olemas internetiühendusega arvuti saab seda programmi kasutada. 4.3 Muud nõuded projekti käigule Raamatukoguhoidja peab läbima vastava koolituse, et oskaks programmi kasutada. Sellele järgneb raamatute arvutisse sisestamine, mis on väga aeganõudev töö. Samas on see selline tegevus, mille juures abilisi on raske kasutada. Iga väiksem sisestamisviga teeb hilisema töö väga keerukaks. Töö hõlbustamiseks tuleb tellida vöötkoodid ja muretseda vöötkoodilugeja. 18 Ettevõte on esmaseks investeeringuks planeerinud 10000 krooni. See sisaldaks igakuist hooldustasu ja liitumist ning vöötkoodide muretsemist. Edasine investeering oleks vöötkoodilugeja. 4.4 Hankijate pakkumiste hindamise kriteeriumid Lihtne ja mugav kasutus
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 s...
Otsekui kivistunult ja hetkekski erutumata laseb ta prokuröri süüdistustel mööda külgi maha libiseda. Näib, et mitte ükski kirjeldus, ükski dokumentega film ei ärata kunagi nii vägevas mehes kaas- või süütunnet. Süüdi milles ometi, küsib Ribbentrop. Totaalses kaotuses? Süü ei lasu temal. Mida sai tema teha, kui kindralid osutusid võimetuks? Kas ta ei sepistanud liitusid, mis tugevdasid Reich'i? Ja mida on temal, diplomaadil, tegemist kuritegudega, milles kohus Hitleri abilisi ikka ja jälle süüdistab? Vae victis, ütleb Ribbetrop, see on võitjate kohus. Viimse hetkeni jääb ta Hitleri tuliseks pooldajaks. Selle eest esitatakse talle arve: 16. oktoobril 1946. öösel kell 1.19 avaneb tema kongi uks ühes Nünbergi gümnaasiumis. Ta on esimene, kes sel hommikul hukatakse. Kahe Ameerika sõduri vahel läbib ta oma viimase teekonna kooli võimlasse. Seal ootab teda ühe völla ees, mida on kokku kolm, Joseph Malta, ,,Nünbergi timukas"
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Referaat NSVL Nikita Hrustsovi ajal Koostas: 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika..................................................................................................................
kaevatigi kõiki nõiaks, kes aravti veel muinasusku pooldavat. Eesti ei toimunud nii palju surmajuhtumeid kui euroopas. Tavaline karistus oli kohustus ilmuda 4 pühap. Kiriku juurde häbipostile vms, oli ka surmajuhtumeid, põletamisi. Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna koguduses. Tema ül oli selgitada teistele küla inimestele usupõhimõtteid, kuna tahtei, et usk jõuaks tõesti igaüheni. Haridus rootsi ajal: Keskajal linnades koolid:kloostrikoolid ja toomkoolid. Talurahvani ainult kerjusmunakde kaudu hariduse levik. Samas tekkis väga suus vajadus, et eesti talupoeg oskaks lugeda, kuna luteri pm-te oli, et talurahvas peab oskama lugeda
Kõik, kes jagasid ketserite usku tunnistati roojaseks ja neilt võeti õigus tegeleda avalikes või valitavates ametites, samuti ei või nad esineda tunnistajana ja nad heideti kirikust välja. Ka neid, kes puutusid ketseritega kokku või aitasid neid, tabas sama saatus, mis ketsereidki. Nende üle mõisteti kohut ja nad heideti kirikust välja. Inkvisiitoritele, kes ketsereid igapäevaselt taga otsisid, hakati XVI sajandil määrama erilis abilisi kvalifikaatoreid ehk juriseksperte, kelle ülesandeks oli süüdistuste ja kohtuotsuste selline formuleerimine, et need poleks vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kvalifikaatorid olid määratud ainult seetõttu,et varjata inkvisitsiooni rikkumisi. Kvalifikaatorid ei saanud tutvuda süüdistatava toimikuga, nad said näha ainult süüdistava ja tunnistajate lühikest resümeed, kust sageli puudusid nimed. See pidi soodustama kvalifikaatorite objektiivset hinnangut
Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast avada ja anda elu. Kõige selle tundmiseks on kindlasti vaja turvatunnet: sünnitaja peab teadma, mida sünnitus endast kujutab, mis temast endast oleneb ja milliseid abilisi või abivahendeid tal kasutada on võimalik. Mõistagi peaksid turvatunnet sisendama inimesed, kes teda sünnituse ajal ümbritsevad ja abistavad ning keda ta usaldab. Sünnitus on enamasti naise keha normaalne seisund. See ei ole haigus, mingi meditsiiniline protseduur, vaid lapse sünd. See on Sinu ja Su abiliste koostöö. Teadlased väidavad, et sünnituse käivitajaks on just loode. Kui laps on saavutanud küpsuse, satub ema vereringesse üha rohkem beebi poolt toodetud aktiivseid aineid,
Ta jättis ajutiselt maha tädi Magda, tema kaneelist lõhnavad omatehtud saiakesed, puhtad linased voodiriided ja portselan- Jeesukese kummutil. Liitus maaparandajatega, kuivendas soid, raius võsa. Ja kui ta suve lõpul leidis koha filmistuudios, määras see kõik. Esiotsa oli ta laudsepp, kuid et tööd polnud palju, võttis pürotehnik ta oma õpipoisiks. Vastukaaluks hääleaparaadile olid Mati käed kindlad, täpsed ja tugevad. Kuigi pürotehnik ei tohi kasutada kvalifitseerimata abilisi, märkas vana rahulik Ludvig, kes püssirohugaoli kokku puutunud juba Esimeses maailmasõjas, et Matit võib usaldada nagu iseennast. Mõne kuu pärast tegi Mati ära ka vastavad eksamid. Nüüd jäi tädi Magda üksikuks juba suurema osa aastast. Ainult filmivõtete vaheajal sõi Mati tema kaneelisaiu ja masseeris tädi üha jämedamaks muutuvaid, küünlavärvi jalgu." ,, ,,Noh, kuidas on? Ohvitser missugune!"
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
· Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. · Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.( Vikipeedia: Teater) Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades: näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas
säilitamiseks. Õigusel oli maagiline tähtsus, mida püüti iga hinna eest korras hoida. Protsessil võis kahtlusalune end vandega puhastada. Ent vanne tuli anda täpselt eeskirjade kohaselt, ilma kokutamata, õige sõnastuse ja juurde käivate vastavate liigutustega. Kui kõik oli korras, tegi see vaieldava teo olematuks ja õiguskord sai taas jalule seatud. Valevande korral pidi aga süüalust tabama kohutav karistus ja hädad või koguni surm. Ent vande andmisel võis kasutada ka abilisi, osade kuritegude puhul oli lausa nad kohustuslikult ette nähtud. Oli nii sugulastest vandeabilised kui ka konkreetseks juhuks vanduma kutsutud. Ainuüksi süüaluse ja vandeabiliste kinnitus, isegi, kui nad ei tarvitsenud asjast midagi täpselt teada, et ta ei pannud kuritegu toime, lahendas kohtuasja. Orjad ei saanud vande andmisel osaleda. Kõikides tõendivormide juures oli kasutusel ka vastavad sõnalised vormelid, mida süüdistatav ja kaitsev pool omavahel vahetasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
