Lühireferaat Piiblist (0)

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1. Piibel 4
2. Vana Testament 5
3. Uus Testament e. Evangeelium 7
4. Piiblitõlked 8
4.1 Eestikeelsed piiblitõlked 8
4.2 Eestikeelne Uus Testament 8
4.3 Esimene eestikeelne Piibel 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist.
Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist . Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde.

1. Piibel

Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele. Piibel käsitleb elu süvaküsimusi, millele igaüks soovib vastuseid leida. Lugedes arvukaid jutustusi inimeste elust, nende otsingutest, kordaminekutest, ebaõnnestumistest ja pääsemisest tänu Jumala abile, leiame rõõmu, lohutust ja julgustust. Piibel on Jumala tegutsemise lugu selles maailmas. Piibel ei ole ainult üks raamat, vaid terve raamatukogu, mis koosneb: 66 erineva pikkusega raamatust. Juba sõna "Piibel", mis on kreeka päritoluga ja tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid), eeldab raamatute rohkust. Sellesse raamatukokku on talletatud ajalugu, elulood , poeesia, ettekuulutused, tõotused ja nende täitumised jpm. [1].
Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast Testamendist, mis sisaldab 39 raamatut, ja Uuest Testamendist, mis koosneb 27 raamatust. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus Testament kreeka keeles. Terviklik piiblitekst on välja kujunenud rohkem kui tuhande aasta jooksul vanas Iisraelis ja algkristliku koguduse ajal. [1].

2. Vana Testament

Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. [2].
Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugusem. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik , õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2].
Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana- Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami , Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid , mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid. [2].
Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament). Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping. Judaistid ei tunnista Uut Testamenti ega Tanahi nimetamist Vanaks Testamendiks, kuigi paljud neist peavad Jeesust ajalooliseks isikuks ning isegi ühe tanna õpilaseks. [2].
Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad (õpetus- ehk tarkuseraamatud ning luuletekstid). Peamiselt on selles käsitletud Juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut, Jumala tegusid enne Kristluse sündi, lepinguid, mille Jumal tegi oma valitud rahvaga, et rahvast ette valmistada lunastaja (Jeesuse) vasyuvõtmiseks. Tuntumad Vana Testamendi teemad ja motiivid on maailma loomine, pattulangemine ( Aadam ja Eeva ), Kaini ja Aabeli lugu, veeuputus ning Jumala leping Noaga , Taaveti ja Koljati võistlus. [3].

3. Uus Testament e. Evangeelium

Uus Testament sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Need evangeeliumid ülistasid Kristust kui Jumala sarnast, teised evangeeliumid korjati kokku ja põletati. Nii kõrvaldati piiblitekstide hulgast tuhandeid lehekülgi, mis rääkisid Kristusest kui surelikust inimesest. Kõik, kes neid keelatud evangeeliume Constantinuse versioonist paremaks pidasid , kuulutati ketseriks . Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: evangeeliumid, kirjad ehk epistlid, ilmutusraamat. Evangeelium (kr euangelion) tähendab „head sõnumit”. Sõnum, mida evangeeliumid sisaldavad, on seotud Jeesus Kristuse elu ja õpetusega. Jeesuse õpilased Matteus , Markus, Luukas ja Johannes said ülesandeks oma usulise kogemuse jutustamise inimkonnale. [4].
Uus Testament jaguneb neljaks – evangeeliumid, ajalooline ( apostlite tegude ) raamat, õpetusraamatud (kirjad) ning prohvetiraamat (ilmutusraamat) – ja on seotud kahe tuhande aasta taguste sündmustega, kui Juudamaal oodati lunastajat, messiat, kes päästaks rahva Rooma ülemvõimu alt ja rajaks rahuriigi. Uue Testamendi põhisisiuks ongi evangeeliumid (kr euangelion – rõõmusõnum), mis räägivad Jeesus Kristlusest kui lunastajast. Tema elu, õpetus ja imeteod jõuavad meieni eri aegadel tegutsenud apostlite (evangelistide) suu läbi. [5].

4. Piiblitõlked

Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr. (nn Septuaginta e. LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlasel Hieronymostil võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata , millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst . Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia , nuubia , pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni. Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga . [6].

4.1 Eestikeelsed piiblitõlked

Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. [6].

4.2 Eestikeelne Uus Testament

Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius . Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715 . aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. [6].

4.3 Esimene eestikeelne Piibel

Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. [6].

Kokkuvõte

Referaadi teemaks on Piibel. Töö on koostanud Triin Erismaa, Töö on lühiülevaade Piiblist ja selle ajaloost.
Koosneb neljast osast, tuues välja Piibli tegelased ja loomise. Piiblit austatakse ja peetakse väga tähtsaks. Sinna on koondunud erinevate autorite looming üheks tervikuks. Piibel on pühakiri, kus on kirjas väga tähtis jumalasõna.

Kasutatud kirjandus

1. Avispea vabakogudus http://avispea.edicypages.com/materjalid/piibel
2. Vana Testament http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Testament
3. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 68.
4. Uus Testament http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament.php
5. Nahkur, A. 2005. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Lk 69.
6. Piibel http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel