Napoleon Bonaparte (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Napoleon   Bonaparte   
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Koostaja: 
Juhendaja :  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Talv 2017  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lapsepõlv 
 
Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio  Korsika
 
 
saarel.   Eesnime   sai  ta  tõenäoliselt  onu  järgi,  kuigi  sama  nime   kandis   ka  tema 
väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel ​21. 
juulil  ​1770 ​katoliku kiriku ​Ajaccio katedraalis​. ​Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria 
di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. 
 
Haridus  
 
Jaanuaris ​ 1779  astus Napoleon ​Autuni usklikku kooli, et
  õppida
 
​prantsuse
 
keelt
 
ning
 
 
sama aasta mais võeti ta ​ Brienne -le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika 
aktsendiga  ning  ei  õppinud  kunagi  korrektselt  kirjutama.  Napoleoni  kaasõpilased 
narrisid  teda  tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija 
märkis  Napoleoni  kohta,  et  "ta  on  alati  silma  paistnud  oma  pühendumisega 
matemaatikale.  Ta  on  üsna  hästi  tuttav  ajaloo  ja  geograafiaga.  Poisist  saaks  hea 
meremees ." 
Õpingud Brienne'is lõpetas
 
Napoleon
 
​1784
 
​. aastal,
 
misjärel
 
asus
 
edasi
 
õppima
 
​École
 
 
Militaire​'i  ​Pariisis​.  See  lõpetas  tema  mereväeplaanid,  mis  olid  viinud  isegi  ideeni 
astuda  Briti  mereväkke.  Ta  asus  hoopis õppima suurtükiohvitseriks. Samal ajal suri 
 
 
 
 
 
 
tema  isa.  Sellest  tulenevalt  vähenesid  tema  sissetulekud  ja  ta  oli  sunnitud 
kaheaastase  kursuse  lõpetama  ühe  aastaga.  Napoleon oli esimene korsiklane, kes 
antud kooli lõpetas. 
 
Elulugu 
1786 . aastal lõpetas Napoleon sõjakooli
 
ning
 
temast
 
sai
 
suurtükiväe
 
​ ohvitser
 
​. Ta
 
pidi
 
 
tegelema  ka  oma  perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli  1785 . aastal surnud 
ning  pere  elas   vaesuses .  Suure  Prantsuse  revolutsiooni  puhkemise  järel  naasis  ta 
oma  kodukohta  Korsikale,  kus  ta  veetis  järgmised  aastad,  võideldes  Korsika 
revolutsiooni nimel.  
 
1793.  aastal  oli  ta  sunnitud  pagema  Prantsusmaale,  kuna  sattus  Korsikal  konflikti 
Pasquale  Paoliga,  Korsika   rahvuslaste   liidriga.  1793.  aastal  kutsuti  ta  piirama 
Touloni,  kus  toimus  rojalistide  mäss  ning  mis  oli  Inglismaa  poolt  okupeeritud.  Ta 
vallutas  selle  edukalt,  tõmmates  sellega  endale  revolutsionääride  liidri  Maximilien 
Robespierre 'i  ja üldise julgeolekukomitee tähelepanu. Peadselt aga tuuled muutusid 
ning  Napoleon arreteeriti riigireetmises, kuid ajamöödudes päästis teda nn poliitiline 
paindlikkus . 
 
Napoleonist  sai  kangelane  taas  1795.  aastal,  kui  ta  kaitstes  valitsust  vihaste 
revolutsionääride  eest.  ​ Patroon   Baras  autasustas  Napoleoni  pannes  ta  kõrgesse 
sõjalisse  korpusesse,  kus  tal  oleks  juurdepääs  Prantsusmaa  poliitilisele  poolele. 
Kuulsuse algus Napoleoni
 
esiletõus
 
sai
 
alguse
 
Itaalia
 
sõjakäigust
 
1797.
 
aastal.
 
Sellel
 
 
retkel  näitas  ta  ülesse  väga  häid  taktikalisi  oskusi.  Teisest  küljest  näitas  ülesse  ka 
allumatust,  kuna  paljud  käsud  tema  ettekujutusega  ei  klappinud.  Järjest  enam 
hakkas Napoleon populaarsuse tõus  tekkima
 
sõdurite
 
seas,
 
kuna
 
võidukaid
 
väejuhte
 
 
armastatakse.  
 
Direktoorium  hakkas  kartma,  et  ta  on  liiga  võimukas  ja   populaarne   ning  seadis 
seepärast  Napolenile  eesmärgiks   tungida   Suurbritaniasse.  Napoleon  soovitas 
 
 
 
 
 
 
tungida  aga   Egiptusesse ,  et  läbi  lõigata  inglaste  kaubatee   Indiasse .  Ta  jõudiski 
Egiptusesse,  aga  tema  plaan  kukkus  läbi  pärast  seda,  kui   Nelson   purustas   1798 . 
aastal tema laevastiku.  
 
1799.  aastal  pöördus  Napoleon  Prantsusmaale  tagasi  ja  haaras  seal  võimu.  Ta 
saatis  valituse  laiali  ja  määras  kolm  ametnikku,  keda  nimetati   konsuliteks ,  riiki 
juhtima .  Napoleon määras  iseennast  esimeseks konsuliks ja valitses Prantsusmaad 
järgmised 15 aastat. 1804. aastal lasi ta end keisriks kroonida.  
 
Napoleon väejuhina  
 
Napoleon  tegi  paju  kauakestavaid  reforme,  kehtestas  uusi  seadusi,  lõi  parema 
haridussüsteemi,  reorganiseeris  valtuse  ja  riigipanga.  Napoleon  oli   hiilgav   väejuht, 
manööverdades  oma  vägedega  kiiresti  ja  rakendades  lahinguis  uudseid  taktikalisi 
võtteid.  Ja  tema  sõjavägi  oli  väga  suur,  sest  Robespierre  oli  kehtestanud 
värbamissüsteemi,  mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. 
Armees  oli 1799. aastal 750 000 sõdurit ning aastail  1803 -1815 liitus sellega veel 2 
miljonit  meest.  Seda  suurt  jõudu  püüdis  Napoleon  ära  kasutada  Euroopa 
vallutamisel.  
 
Napoleoni sõjad 
 
Napoleon  võitis  1805.  aastal  Austerlitzi  all  Austria  ja Vene väed, 1806. aastal  Jena  
juures  Preisi  väed  ning  1807.  aastal  Friedlandi  lahingus  uuesti  venelasi.  Napoleon 
rajas  uusi  riike  ja  aitas  seal  võimule  oma  sugulased.  Samuti  lõi  ta  üle-euroopalisi 
seadusi ja võimuorganeid, mida nimetati kontinentaalsüseemiks.  
 
1805.  aastal  saavutas  Suurbrirannia  Prantsusmaa  üle  võidu  suures  Trafalgari 
merelahingus.  Briti   admiral   Horatio  Nelson  (1758-1805)  sai  lahingus  surma,  aga 
tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust.  
 
 
 
 
 
 
 
1808.  aastal  tungis  Napoleon  Hispaaniasse  ja  puhkes  sõda  Suurbritanniaga,  kes 
toetas  Hispaaniat  ja  Portugali.  Inglased   saatsid   Hispaaniasse  väed,  keda  juhtis 
Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja
  Vittoria
 
( 1813 )
 
lahingus
 
 
ning  tõrjus  parantslased  Hispaaniast  välja.  Napoleoni  katastroofiga  lõppenud 
sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle
 
500
 
 
000 prantslase.  
 
1813.  aastal  sai  Npoleon  Leipzingi  lahingus  hävitava  kaotuse  Euroopa  ühendatult 
vägedelt,  keda  juhtis  Preisi  kindral  von  Blücher.  1814.  aastal  tungisid  võõrväed 
Prantsusmaale  ja  Napoleon  pagendati.  Ta  küll  põgenes  asumiselt,  aga  sai  1815. 
aastal Belgias Waterloo lahingus Wellingtonilt ning
 
Blücherilt
 
lõplikult
 
lüüa.
 
Napoleon
 
 
suri pagenduses kaugel Atlandi ookeani St Helena saarel.  
 
Napoleoni iseloomuomadused  
 
Napoleon  oli  terava  mõistuse  ja  väga  hea  mäluga,  seetõttu  suutis  ta  vastaseid 
lahingus  üllatada  ja  keerulisi   olukordi   kiirelt  lahendada,  samuti  teadis  ta   peast  
paljude  oma  sõdurite   nimesid ,  millest  viimased  vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt 
haritud. Ta lemmikaine
 
oli
 
matemaatika ,
 
kuid
 
tal
 
olid
 
ka
 
head
 
teadmised
 
kirjandusest,
 
 
ajaloost ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. 
 
Napoleoni  töövõime  oli  suur  ja  vajadusel  võis  ta  ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. 
Ta  suutis  tegeleda  korraga  mitme  asjaga,  nt  mõne  väejuhi  ettekannet  kuulata  ja 
samaaegselt päevakäsku dikteerida.
 
Napoleon
 
oskas
 
valida
 
häid
 
abilisi,
 
ta
  ei
  kartnud
 
 
enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust . 
 
Ta  oli  ka  karm  ja  halastamatu,  kui  Egiptuse  sõjakäigul  toimunud  Jaffa  kindluse 
piiramisel  selgus,  et  paljud  kaitsjad  olid   endised   sõjavangid,  kes  olid  vabastatud 
tingimusel,  et  nad  sõjas  rohkem  ei  osale,  käskis  Napoleon  garnisoni  ja  1400  vangi 
tappa. 
 
 
 
 
 
 
 
Napoleon  oli  ka   tujukas .  Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski 
teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. 
 
Napoleoni  on  peetud  lühikeseks  inimeseks.  Tegelikult  oli  ta  keskmise  prantsuse 
mehe  pikkune  – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti.
 
Üks
 
 
põhjus  võis  olla,  et  tema  pikkust  mõõdeti  prantsuse,  mitte  inglise  jalgades.  Teised 
allikad  põhjendavad  müüti  sellega,  et  Napoleon  ümbritses  ennast  pikkade 
kaardiväelastega ning tundus seetõttu lühem. 
 
 
Isiklik elu  
 
Napoleone  Buonaparte  abiellus  1796.  aastal  Joséphine  de  Beauharnais'ga 
( 1763 –1814),  kes  oli  prantsuse  poliitiku  ja  kindrali  Alexandre  de  Beauharnais' 
(1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. 
 
Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna
 
Marie
 
Luisega
 
(1791–1847).
 
 
Abielust  sündis  poeg  Napoléon  Francis  Joseph  Charles  Bonaparte  (1811– 1832 ), 
1815.  aastal  oli  Napoleon  II  nime  all  lühikest  aega Prantsusmaa  keiser . Napoleonil 
oli lapsi ka abieluvälistest suhetest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud allikad: 
 
1.  https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I 
2.  http://www.director.ee/napoleon-mees-kes-muutis-euroopat/ 
3.  http://miksike.ee/docs/referaadid2006/napoleon_kauraare.htm