Peter Paul Rubens (14)

Peter Paul Rubens
Referaat
Tartu 2007
Sissejuhatus
16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk . Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,, ebatavaline ." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma -katoliku kirik , püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk- kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad . Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil.
Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami , s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunstis oli meelisteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Nende kõrval maaliti ohtralt ka mütoloogilisi lugusid, kaasaja sündmusi ja portreid. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud , rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu.
Elulugu
Peter Paul Rubens sündis 28. juunil 1577 . aastal Siegenis, Saksamaal. Tema vanemad Jan Rubens ja Maria Pypelinckx olid elanud katoliiklikus Hispaania valitsevas linnas Antwerpenis. Perekond kolis aga sealt koos lastega edasi Colognesse. Isa Rubens pääses napilt surmaotsusest Colognes, pärast afääri printsess Orangega. Ema Rubens sai hakkama vabaks lastud abikaasaga ning perekond läks seetõttu pagulusse Siegenisse, Westphaliasse. Seal sündis 28. juunil 1577. aastal nende kuues laps, Peter Paul Rubens. Pärast Jan Runensi surma kolis perekond tagasi Antwerpenisse. Kuna finantskohustused laste hariduse eest olid emale üle jõu käivad, aktsepteeris ema Peter Pauli otsust saada Antwerpeni maalijate (T. Verhaecht, A. von Noort, O. van Venius) õpipoisiks. Venius mõjutas Peter Pauli minema Itaaliasse ning tuttavaks saama sealsete meistrite maalide ja stiilidega.
1600. aasta juulis alustas Peter Paul tööd Mantova hertsog Vincenzo I heaks, kes oli kaunite kunstide koguja. Kogu Itaalia perioodi ajal (1600- 1608 ) oli P. P. Rubensil võimalik näha ja tutvuda teiste kuulsate meistrite- Carracci , Titiani, Raffaeli , Michelangelo- töödega. 1603 . aastal käis P. P. Rubens Hispaanias, kuhu viis kollektsiooni maale ja kingitusi, mis oli mõeldud Hispaania kuningale Philip III Mantova hetsogi nimel. 1608. aasta sügisel sai Rubens teate, et tema ema on suremas. Peter Paul naases kohe oma kodulinna Antwerpenisse, kuid ema oli juba surnud.
Pärast Antwerpenisse naasmist, sai Rubensist kunstiühingu liige, kus olid kunstnikud , kes olid mõnda aega veetnud Itaalias kunsti õppides. Samal ajal armus P. P. Rubens 18-aastasesse Isabella Branti, kellega ta 1609. aastal abiellus. See oli ka põhjuseks, miks ta ei naasnud tagasi Itaaliasse. 1611. aastal kolis P. P. Rubens Antwerpeni väikekülla Wapperisse. Sellest majast tegi ta kunstnike töökoja-ateljee. Kuna Rubens maalis palju, siis muutusid tema tööd tuntumaks ning hinnatumaks üle Euroopa. Suurel edul oli aga varjukülg- nimelt ei suutnud ta maalida nii palju kui nõudlust oli ning seetõttu palkas ta veel rohkem juurde abilisi, tema töid maalima. Tellija andis P. P. Rubensile teema, kunstnik visandas eskiiskavandi ja õpipoisid maalisid maali valmis.
1626. aastal suri Isabella Brant , olles sünnitanud Rubensile kolma last. Samal ajal pakkus peahertsog välja ,et P. P. Rubens võiks minna diplomaatilisele tööle Hispaania kuninga juurde, sellega ka Rubens nõustus, lootes vabaneda üksindustundest. 1628. aastal Hispaania kuningas Philippe IV palus P. P. Rubensil ette võtta diplomaatiline missioon Inglise kuningas Charles I juures Londonis. Charles I lõi P. P. Rubensi rüütliks selle eest, et ta suutis tuua rahu Hispaania ja Inglismaa vahele. Pärast Antwerpenisse naasmist 1630. aastal, abiellus 53-aastane P. P. Rubens 17-aastase Helene Fourmentiga, kes sünnitas talle viia last. Viimased kümme aastat oli P. P. Rubens rohkem maalija kui diplomaat . 1635. aastal kolisid nad Elewijt’i külla, mis asus väljaspool Antwerpenit. P. P Rubens suri 30. mail 1640. aastal oma majas .
Looming
Peter Paul Rubens oli 17. sajandi üks kuulsamaid maalikunstnikke, Flaami baroki põhiesindaja. Kunstnikuna oli ta äärmiselt produktiivne. Varasemal ajal maalis ta 1609- 1610 ,,Autoportree Isabella Brantiga,”,,Kristuse ristilt mahavõtmine”(1612), ,, Leukippose tütarde röövimine." (1619) Viimane kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad, tuntud rusikavõitlejad ja hobusetaltsutajad Kastor ja Polydeukes röövivad Leukippose kaunid tütred. Dioskuurid on maksimalistid, kes tahavad ennast iga hinna eest maksma panna ning ihaldatut oma valdusse haarata. Ilmneb Rubensi armastatud võte vastandada tumedaid, musklites mehi heledate, ümaravormiliste, aktina kujutatud naistele. Röövimist ja enesekaitset on kunstnik kummagi paari puhul kujutanud erinevalt. Vanarooma sõjarüüs Kastor on rüütellik, oma tundeid varjav mees, õrnalt tõstab ta tüdrukut. Neiu vastuhakk muutub poolehoiuks, tema vasak käsi toetub röövija paremale käele. Teine tüdruk kaitseb end meeleheitlikult, ta väänleb jämedalt käituva Polydeukese käes. Polydeukese hobune on sama taltsutamatu kui peremees . Ta on tõusnud tagajalgadele ning Eros suudab hädavaevu looma paigal hoida. Rubens liidab oskuslikult mitmefiguurilise, keerukate liigutustega grupi üheks tervikuks.
Umbes 1620ndaiks oli P. P. Rubens eriline maailimislaad lõplikult välja kujunenud. Selle tunnuseks on maalidelt paistev jõud ja dünaamika ning kirglikud liigutused ja säravad värvid. Tema iseloomulikeks joonteks olid täidlased alasti naised, samuti lopsakad elujõust pakatavad inimkehad, mis vääneldes ja põimudes katavad peaaegu kogu pildipinna. Tugevad kontrastid asendusid järk-järgult ühtlase valguskäsitlusena. Pilditeemad hõlmasid mütoloogilisi, ajaloolisi ja religioosseid stseene, jahi- ning võitluspilte, portreid ja maastikke. Ebaharilik on P. P. Rubensi maalide kompositsioon . Seal pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki ristuvaid diagonaale.
Rubens rajas ajaloolises maalis uue žanri, nimelt maaliseeria. Ta maalis pilte Prantsuse kuninganna Maria de'Medici elust. Rubens valis oma kangelase elust välja kõige kujukamad hetked , lisades ajaloolistele tegelastele antiikjumalaid või voorusi kehastavaid allegoorilisi kujusid . ,,Maria de`Medici elu" koosneb 21 hiiglasuurest ajaloolisest pildist. Kõik tööd olid algselt tellitud Luxembourg'i palee galerii jaoks, mis ehitati Maria de`Medici käsul, et tuua Prantsusmaa kuningannale kuulsust. Nüüdseks asuvad kõik maalid sellest sarjast Louvre 'is. ,,Maria de` Medici saabumine Marseille' i sadamasse" alapealkirjaks on ,, Poeetiline tegelikkus". Õhus hõljuv pasunaid puhuv tiibadega jumalanna kuulutab valitsejanna tulekut. Teda tervitavad kogu linna suurvaimud. Pildi alumises servas on näha Neptunust koos triitonitega, kes hoolitsesid turvalise merereisi eest. Ka kolm tohutu jõuga merineitsit olid abiks pikal reisil. Üheaegselt on pildil jumalad ja võimukandjad, antiikkultuur ja kristlus , mida kroonib jõuline Medicite vapp ümmarguste kuldsete viljadega.
Rubensi ajal kasutati allegooriat eelkõige abstraktsete ideede, sõnumite väljendamiseks. Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (1629-1630) olevat Rubens kinkinud Charles I-le. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva , kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase - sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose kaaslased bakhandid tantsivad tamburiini saatel, hoides käes kuldpeekrite ja kalliskividega täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass .
Rubensil on Parise otsusest kolm erinevat versiooni ,,Parise kohus" (1625/ 1636 /1639). Kunstnik pööras tähelepanu maailma esimesele missivõistlusele, kus kõik kolm kaunist jumalannat ihaldavad võita Parise käes olevat õuna ja kõige kaunima jumalanna tiitlit . Minerva atribuudiks on Medusa peaga egiid, Herat sümboliserib paabulind . Venus vaatab Parisega tõtt ja on vastu võtmas kuldõuna. Puu taga seisab sündmuste tunnistajana jumalate käskjalg Mercurius , peas tiivuline kübar, käes heeroldikepp . Maali värvigamma, huvitav kompositsioon ja antiiktegelaste atribuutide rohkus loovad kauni tervikpildi.
1630ndatel tõmbus Peter Paul Rubens avalikust elus kõrvale. Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd. Elu viimastel aastakümnetel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistavad toonid mõjuvad emailpinnana.
Allegoorilise pildi ,,Armastuseaed" (1633) teemaks on Rubensi abielu noore Helene Fourment ' iga. Tumedas kleidis naine nii pildi vasakul kui paremal pool meenutab Hél?net. Noor, neitsilike näojoontega Helene on pisut ehmunud ja hetkeks peatunud. Teda embav kavaler , õlgkübaraga Rubens, püüab neidu veenda, et ta edasi kõnniks. Ka väike Cupido on abiks ja tõukab Helenet edasi. Õhus lendavad putod hoiavad käes armastussümboleid - tuvisid, roose ja pärgi. Maas istuv paarike räägib samuti armastusest. Noormees püüab veenda oma südamedaami, et ta nõustuks abielluma. Pildi tsentris olevad kolm naist sümboliseerivad kolme liiki armastust: rahulikult omaette mõtisklev naine humaanset, taeva poole suunatud pilguga naine ülendatud, kolmas, Hél?ne käsivarrt hoidev naine, maist armastust. Viimase vastu surub end tugevasti ka väike Cupido. Armastuseaias seisab uhke purskkaev , võlvkaare all on näha suudlevaid ja embavaid paarikesi.
Tänapäeval hinnatakse umbes 500 tõelist teost ,,tõelisteks Rubensiteks.” Ennekõike on need perekonnaportreed ja kodused olmestseenid, mille puhul võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Peter Paul Rubens kujutas maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ja igaveseõndsuse paistes. Alumine on maa, kus inimesed elavad väsimatult toimekat elu.
Kasutatud kirjandus
Alpatov , V. M. 1982. ,, Kunstiajalugu .” Tallinn: Kunst, lk 174-187
Bernhard , M 2000. ,,Kunstileksikon.” Tallinn: Kunst, lk 455-456
Cumming, R. 2000. ,,Suuri kunstnikke.” Tallinn: Koolibri, lk 40-41
http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens
http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/sisu.html