11. klassi kunstiajalugu kokkuvõtva töölehena (1)

Renessansi teke 15. sajandil
1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss ?
Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur.
2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik?
Itaalia, Firenze
3. Nimeta renessansi perioodid?
Vararenessanss , kõrgrenessanss
4. Mida iseloomustab humanism ?
Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.
5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias?
Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, - filosoofiat ja -mütoloogiat.
6. Nimeta renessaniaegne esimene suurmeister arhitektuuris? Millise matemaatilise mõiste ta lõi ja võttis arhitektuuris kasutusele?
Filippo Brunelleschi , tsentraalperspektiivi
7. Kõige iseloomulikum ehitis Firenzes 15. sajandil?
palazzo
8. 15. sajandi tuntud maalikunstnikud Itaalias. (nimeta kaks tuntumat teost ja autorit)
Masaccio . Paradiisist väljaajamine
Fra Filippo Lippi. Maarja lapsega
Kõrgrenessanss Itaalias 16. sajandil
9. Milliseks kujunes kunstniku positsioon Itaalias 16. sajandil?
16.saj. hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele.
10. Kõrgrenessansi arhitektuur . Nimeta suurim 16. sajandi rajatis Roomas? Kes olid arhitektid ?
Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid tähtsaimad esialgse kavandi looja Bramante (1444-1514), Raffael (1483- 1520 ) ning Michelangelo (1475-1564).
11. Iseloomusta kõrgrenessansi suurmeistreid Leonardo da Vincit , Raffaeli ja Michelangelot.
Leonardo da Vinci (1452—1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Leonardo töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri , arhitekti ja kunstnikuna; mitmekülgsus jättis talle kahjuks vähe aega kunsti jaoks. Ühe Milaano kloostri söögisaali seinale maalis ta - õnnetuseks aga halvasti püsivate värvidega - suure “Püha õhtusöömaaja”. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti hästi ruumi kujutamine. Nüüdseks on see tolle aja kohta haruldaselt huvitava ülesehitusega maal osaliselt riknenud. Leonardo kuulsaimal maalil “ Mona Lisa” (ehk “ Gioconda ”) võime imetleda ühe Firenze aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevini. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat.
Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest oli Michelangelo (1475-1564). Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas - Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal . Michelangelo veetis selle 40 m pika lae all tervelt neli aastat, seejuures veel ebamugavas poolseljakil asendis. Laemaalil kujutas ta piibli legende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel muidki stseene ning isegi pilte argielust. Töö lõppedes võis freskol näha 350 inimfiguuri - need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täiuslikust inimesest. Kuid nende harmooniliste inimeste kohal hõljub nagu mingi rahutukstegev, kurjakuulutav õnnetuse eelaimus. Suur fresko sama kabeli idaseinal, mille Michelangelo maalis 30 aastat hiljem, on aga hoopis rahutu ning isegi sünge.
Kolmas suur kõrgrenessansi meister Raffael (1483-1520) ei olnud nii mitmekülgne kui Leonardo ega nii võimas kui Michelangelo, kuid tema viis kõige täielikumalt ellu kõrgrenessansi ideaalid. Ta kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses, taustaks suurejooneline arhitektuur või kaunid maastikud. Niisugused on Raffaeli madonnad - inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid (nn. stanza'd).
12. Nimeta nende suuremahulisemad tööd?
Raffaeli tuntuimaid maale on “Sixtuse madonna”
Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaal.
Leonardo. Mona Lisa
Manerism Itaalias
13. Mis on manerism? Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi ?
16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi , nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk.
Madalmaade kunst 15. sajandil
14. Iseloomusta Madalmaade 15. sajandi kunsti suurmeistri Jan van Eyck nn. maali Genti altar.
Traditsioonililsed piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Van Eycki värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks.
15. Millega see teos haarab vaatajat ? Mida saab edasi anda värvi perspektiiviga?
Värvide abil saab pildil luua sügavusillusiooni, maalides eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmemates toonides.
Värvisära ja detailipeenus, loodusvormide rikkus ja uuelaadne maailmanägemine muudavad altari võrratuks kunstiteoseks, mis haarab ka neid, kellele on võõras selle sümbolite keel.
Kunst Eestis 16. sajandil
16. Milline tolleaegne Eestist pärit kunstnik õppis Madalmaades?
Michel Sittow
17. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi, kes oli autor ja kust oli pärit?
Arent Passer( Holland ). See on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad . Fassaadil on vapid ja reljeefid.
Prantsuse kunst 16. sajandil
18. Kirjuta lahti Loire'i oru lossid.
Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond.
Kunst 17. sajandil
19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta?
Barokk
20. Iseloomusta Flandria 17. sajandi tuntuima kunstniku Peter Paul Rubensi loomingut.
Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid.
21. Mis on paraadportree ja keda loetakse paraadportree rajajaks?
Van Dycki tuntakse peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning kus tähtsat osa etendab kaunis, peenelt edasiantud rõivastus.
Hollandi kunst 17. sajandil
22. Millised uued maaližanrid tekkisid Hollandis 17. sajandil?
natüürmort, maastikumaal
23. Rembrandt Harmensz van Rijn (kunstnik üle oma kaasaja ). Iseloomusta lühidalt tema loomingut.
Üks kõigi aegade suurimaid maalijaid on Rembrandt (1606—1669). Ta õnnelikel noorusaastatel loodud rikkalike, soojas kullakas toonis, elurõõmust pulbitsevate piltide asemele tulevad hiljem sügavad, tõsised, ka kannatust ja muret väljendavad maalid. Sellises pöördes kajastus kunstniku enda elusaatus: mitmete lähedaste inimeste, ka abikaasa - palju kordi maalitud Saskia surm, tellijate tüdinemine ta kunstist ning vaesumine. Peab aga ütlema, et Rembrandti kannatused muutsid ta tööd üha sügavamaks, läbielatu oli teinud kunstniku eriti mõistvaks ka teiste inimeste suhtes.
Prantsuse kunst 17. sajandil
24. Milline valitseja Prantsusmaal mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu?
Louis XIV
25. Iseloomusta lühidalt Versailles ' lossi ja parki (mis stiilis on park?)
Lossi kogupikkus 580m, lossi juurest lähtuvad 3 teed sirgete kiirtena, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künkaharjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Prantsuse stiilis park.
26. Millal asutati Kunstiakadeemia ? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia?
1648.a Kunstiakadeemia. Itaalias asuvates antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkidesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 .a Prantsuse Akadeemia Roomas.
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil
27. Muutused 18. sajandi kunstis (moes, sisekujunduses)
Ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega , mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused.
28. Kuidas oli uue stiili nimetus? Kust see pärines?
Rokokoo, pärines Prantsuse õukonnast.
29. Mis on Meisseni portselan?
Kauni läikega, läbikumav portselan.
30. Mis on veduut ja kuidas saab seda isegi tänapäeval kasutada?
Oma kodulinna vaade. Maale saab kasutada usaldusväärsete ehitusajalooliste dokumentidena.
Inglise kunst 17. ja 18. sajandil
31. Kes on pargistiili, nn inglise pargi rajaja? Iseloomusta lühidalt.
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast.
32. Mis on Chippendale 'i stiil?
Inglise rokokoo. 1750.a paiku tekkinud mööblistiil, mille loojaks oli kuulus mööblimeister Thomas Chippendale.
33. Nimeta kõige tähtsam arhitekt Inglismaal 17. sajandi II poolel. Tähtsaim ehitis.
Christopher Wren . Saint Pauli katedraal
Kunst Eestis 17.-18. sajandil
34. Kelle valitsemisajal ehitati Kadrioru loss? Mis stiilis on ehitis? Kirjelda lossi.
Selle kavandas itaalia arhitekt Niccolo Michetti. Peeter I valitsemisajal. Hilisbaroki stiilis. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid, kolmandale privaatsed eluruumid , teine korrus oli pidude ja vastuvõttude jaoks. Poesaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega.
Klassitsism ja romantism
35. Miks nimetati 18. sajandit valgustusajaks?
Valgustajad, nt. kirjanikud ja filosoofid Voltaire , Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Usuti mõistuspärastesse loodasseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse.
36. Kas romantism oli stiil või pigem ellusuhtumine ?
Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu väljandaiseks võib kasutada erinevaid stiile.
37. Nimeta klassitsistliku arhitektuuri tähtsamaid ehitisi Venemaal, Ameerikas, Pariisis, Eestis.
Tähe võidukaar Pariisis
Ameerika Ühendriikides, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis .
Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet . Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus , Kolgas ja mujal.
38. Millise ajastu ehitisi võtsid klassitsismi arhitektid eeskujuks?
Antiikkultuur , -kunst oli eeskujuks
39. Nimeta Prantsusmaa kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Nimeta olulisemad teosed ja miks olid?
Carlo Rossi : Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss.
Realism Prantsusmaal
40. Miks hakati romantismist 19. sajandi II poolel eemalduma?
Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest . Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat - loodust, inimesi jm. - edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde.
41. Milline kunstnik võttis kasutusele sõna realism ja miks?
Tõeline realismi eestvõitleja oli prantslane Gustave Courbet (1819- 1877 ).
Ta väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi , et seda tehtaks hästi ja reaalselt.
Impressionism
42. Impressionism kui uut moodi kujutamisviis. Milles see seisnes?
Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism.
Selle voolu nimetus pärineb sõnast “ impressioon ”, mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix' , samuti inglaste Constable 'i ja Turneri tööd.
43. Nimeta kaks tuntud impressionisti ja tema teost.
Renoir . Kiik
Monet .
Tõusev päike