Napoleon

Scrife, The

Napoleon (0)

1 Hindamata

Napoleon
Haapsalu
14.12.2009
Koostas : xxx
8 klass
Referaat
Sisukord

1.Sissejuhatus 2
2.Elulugu 3
3. Isiklik elu 4
3.1. Olemus. 4
3.2. Naised ja lapsed 4
3.3. Napoleoni keisriks kroonimine : 5
4. Ajalooline tähtsus 5
4.1. Uuendused riigivalitsemises 6
4.2. Sõjalised saavutused 7
Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte .
Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi,
Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule.

Elulugu

Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769 . Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne’i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee – juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga.
1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale.
1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse.
11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga.
1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu .
Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga , kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks.
18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser : Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser.
Sõjakäik Venemaale 1812 . aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele . Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva.
Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel Aafrika ranniku lähedal. 20 aastat hiljem maeti Napoleoni põrm Pariisi Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse.

3. Isiklik elu

3.1. Olemus.

Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus , suur tahtejõud, töövõime ja tujukus. Napoleoni on peetud lühikeseks meheks, kuid ta oli täiesti tavalise prantsuse mehe kasvu-168 cm. Tema pikkust on mõõdetud tõenäoliselt prantsuse, mitte inglise jalgades. Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust , samuti karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas . Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Lisaks kõigele põdes ta ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees).

3.2. Naised ja lapsed

1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal
Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832 ), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser.
Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest:

Krahv Charles Léon (1806–1881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega
Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga

Lisaks võisid tema lapsed olla ka:

Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga
Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805– 1895 )

3.3. Napoleoni keisriks kroonimine:

Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst . Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta lubas paavstile vastu tulla, kuid tegi seda jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees ). Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. Kõige pühamal hetkel, kui paavst valmistus talle krooni pähe panema , haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele.

4. Ajalooline tähtsus

1796. aastast Napoléon Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815.
11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga.
25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul.
18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser
Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule.
Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule.

4.1. Uuendused riigivalitsemises

Riigi valitsemiseks asutas Napoleon tugeva administratiivaparaadi. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depertemangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile.
1804. aastal kehtestas Napoleon „Tsiviilkoodeksi“ , teise nimega „Napoleoni koodeksi“. Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. „Napoleoni koodeksis “ puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. „Napoleoni koodeksile“ järgnesid „Kriminaalkoodeks“ ja „Kommertskoodeks“.
Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid . Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku

4.2. Sõjalised saavutused

Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa
Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800). 1805-1807 lahingud Euroopas:

võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805),
võit preislaste üle Jena all (1806),
võit venelaste üle Friedlandis (1807)
1805. aastal Trafalgari merelahingu kaotus.

Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi

1812. aastal võit Borodino lahingus.
1814. aastal ründas Prantsusmaad.
- 1813 . Aastal kaotas Leipzigi all Austria- Preisi- Vene ühendvägedele.
16. juunil 1815 kaotus Belgias Waterloo lahingus

Napoleon oli tõesti erakordne väejuht .Sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada) kui ka tema oskused meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist).

Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/napoleon_kauraare.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I_Bonaparte
http://www.hot.ee/iffcool/Napoleon.ht m
8.klassi ajaloo õpik “ uusaeg ” I osa

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

The Scrife Õppematerjali autor

Referaat teemal Napoleon Bonaparte. 5'ne töö, kõlbab 6-9 klassile.

napoleon bonaparte referaat ajalugu

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I_Bonaparte

Sarnased õppematerjalid

doc

Napoleon

Napoleon Bonaparte kui inimene, väejuht, riigimees Maailmas kõigile tuntud Napoleon oli üks maailma suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud maailma ajalukku. Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Ta oli omaette isiksus. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning suri 5. mail 1821 51- aastasena. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. Tema sünninimi oli Napoleone Buonaparte, mille ta vahetas 1796 Napoleon Bonaparte vastu. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu

Ajalugu

pptx

Napoleon

Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast

Ajalugu

doc

Referaat: Napoleon Bonaparte

......lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1814, 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hispaaniat 1808-1813, Hollandit 1806-1810 ja Vestfaali 1807-1813. Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon I, tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa. Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III. Suguvõsa liikmed Carlo Maria Buonaparte (1746-1785) Napoléon Bonapart ehk keiser Napoleon I, (1769-1815) Prantsusmaa valitseja aastail 1799-1814 ja 1815, Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte,

Ajalugu

doc

Napoleon

olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust, samuti karm ja halastamatu. Napoleonist isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763 1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760 1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791 1847)

Ajalugu

sxw

Napoleon Bonaparte

Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal väikeaadlik Carlo Maria Di Bounaparte ja tema naise Maria Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana . Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupeeritud. Ta

Ajalugu

doc

NAPOLEON BONAPARTE

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus..........................................................................................

Eesti keel

doc

Kes oli Napoleon I Bonaparte?

1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18

Füüsika

rtf

Napoleon Bonaparte

(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk