Louis XIV referaat (0)

LOUIS XIV
Referaat
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4
Päikesekuningas ja tema õukond 5
Merkantilistlik majanduspoliitika 6
Kirikupoliitika 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal pääses absolutistlik valitsemisviis lõplikult mõjule. Iga järgnev kuningas vaid kindlustas seda veelgi. Louis XIV päris oma isa, Louis XIII trooni 5-aastasena. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Kuningavõim muutus enneolematult tugevaks . Tervele Euroopale sai eeskujuks tema hiilgav õukonnaelu Versailles ’ lossis. Louis XIV-le kuulub lause: „Riik – see olen mina.“ Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas.
Absolutismi kujunemine Prantsusmaal
Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594- 1610 ). Ta oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. 1598. aastal andis Henri IV välja Nantes ’i edikti, millega andis hugenottidele usulised õigused ja võrdsustas nad seeläbi katoliiklastega. Kuningas Henri IV poliitika põhimõtteks oli riigis keskvõimu ehk kuningavõimu kindlustamine ning feodaalse killustatuse likvideerimine. Sellega pani Henri IV aluse absolutismile, mis lõplikult pääses mõjule tema poja, kuningas Louis XIII (1610-1643) valitsemise ajal.
Juba tol ajal oli kuningas ainuisikuline valitseja. Kuid oli üks valdkond , kus tema võimu piirati. Kuningas ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu – generaalstaatide – nõusolekuta kehtestada uusi makse. Louis XIII lasi aga 1614. aastal generaalstaadid laiali saata ja neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul.
Õukonnas äratas tähelepanu andekas ja energiline piiskop Armand Jean de Richelieu , kes peagi tõusis kardinaliks. Louis XIII ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need Richelieu hoolde. Juba 1624. aastal sai Richelieu Riiginõukogu liikmeks ning ei läinud kaua, kuni ta muutus riigi tegelikuks valitsejaks – 1629. aastal nimetati ta peaministriks. Richelieu’d on peetud läbi aegade üheks Euroopa väljapaistvamaks riigimeheks. Kindla käega viis ta ellu reforme, mille eesmärgiks oli absolutismi kindlustamine Prantsusmaal.
Pehmeloomulisele kuningale nagu oli Louis XIII oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit – tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle ning nimetas ametisse suuremaid ja väiksemaid riigiametnikke. Ka maksude kehtestamiseks ei kutsunud ta enam kokku generaalstaate.
1643. aastal kuningas Louis XIII suri ja tema troonile asus tema poeg Louis XIV.
Päikesekuningas ja tema õukond
Peale Louis XIII surma, 1643. aastal päris trooni tema 5-aastane poeg, Louis XIV. Tema valitsusaja jooksul muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV otsustas erinevalt oma isast ise hakata riigiasju ajama . Ta nimelt uskus, et oli oma võimu saanud otse Jumalalt ja võis ainuisikuliselt välja anda seadusi, neid igal ajal muuta või isegi tühistada. Kuningas ei vajanud ka kohtu otsust, et oma vastasi vangistada. Talle kuulub ajalukku läinud lause: „Riik – see olen mina“ (l’État c’est moi), mis väljendab hästi tema suhtumist valitsemisse.
Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, sest Päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks , teisalt sümboliseerib Päike puhtust ja korda. Samuti viitas Päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Sellegi poolest oli kuningal abilisi: provintsides olid kuningavõimu kindlustajateks piiramatu võimuga ametnikud – intendandid , rahva meelsust jälgis aga suurearvuline salapolitsei.
Louis XIV võimu suurust tõstis esile hiilgav õukonnaelu. Kuningas lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles’sse uhke pargi ja mitu uut lossi, kuhu kolis 1682. aastal kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks. Lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid ja said kõrget tasu, ise täites vaid tühiseid kohustusi. Versailles oli sel ajal Prantsusmaa keskpunktiks. Kui sind ei olnud õukonnas, polnud sind olemaski.
Kuningas Louis XIV oli tuntud kui suur kaunite kunstide toetaja ja kaitsja ning ta armastas meeletult ka toredust ja luksust. Õukonnas pidas kuningas üleval kirjanikke, kunstnikke ja muusikuid ega unustanud ka teadlasi. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks .
Merkantilistlik majanduspoliitika
Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks määratud Jean-Baptiste Colbert (pildil), alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Teda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus . See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. Eesmärgiks oli riigi võimsuse ja rahvusliku rikkuse suurendamine .
Colbert’i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Toodeti eeskätt luksuskaupu. Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid.
Kõrgete sisseveotollide kehtestamine muutis välismaised kaubad kalliks ja sundis rohkem tarbima kodumaist toodangut. Colbert lasi ehitada palju maanteid ja kanaleid igasuguse kaubaveo hõlbustamiseks. Hõivati laialdaselt asumaid – kolooniad tekkisid Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Ladina-Ameerikas ning Aafrikas.
Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Kopsaka summa eest ei põlatud müüa aadliartikleid ega ka ametikohti. Colbert rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes seeläbi veelgi.
Kirikupoliitika
Henri IV poolt välja antud Nantes’i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et osa tema alamaid olid temast erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest.
Nõnda tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati, neid vallandati riigiametist, neile kehtestati kõrgemad maksud ja sõdurite majutamis- ja ülalpidamiskohustus.
Osa hugenotte astuski katoliku usku, kuid üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale , Madalmaadesse ja Saksamaale. Seal võeti hugenotte töökate inimestena lahkesti vastu.
Järgmine Prantsuse kuningas Louis XV, kes oli Louis XIV pojapoeg, jättis aga riigiasjad jällegi oma ametnike hooleks ning tegeles selle asemel lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: „Pärast mind tulgu või veeuputus .“
Kokkuvõte
Päikesekuningas Louis XIV valitses Prantsusmaad aastail 1643- 1715 . Erinevalt oma isast oli Louis XIV valitsemisest väga huvitatud ning valitses riiki ainuisikuliselt. Talle oli omane lause „Riik – see olen mina.“
Louis XIV lasi ehitada Pariisi lähedale Versailles’sse mitu lossi ja rajada suure hoolikalt kujundatud pargi . Sinna asus ta koos oma õukonnaga elama. Versailles’ õukonnaelu sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele.
Kuningas Louis XIV-l oli silmapaistev nõuandja Jean-Baptiste Colbert, kes juhtis Prantsusmaa majandust merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks.
Kuna Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaist olid teist usku kui tema ise, tühistas ta hugenottidele allesjäänud õigused ja asetas nende õlule rasked maksukoormad. Selle tulemusena astus osa hugenotte küll katoliku usku, kuid rohkem kui 200 000 neist põgenes Prantsusmaalt.
Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud.
Kasutatud kirjandus
www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/ louisxiv .htm
et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV
„ Uusaeg I. Ajaloo õpik 8. klassile “. Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf -Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen , Sigrid Abiline . Kolmas, ümbertöötatud trükk. Lk 12-15