Referaat: Napoleon Bonaparte (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Napoleon Bonaparte
Referaat
Juhendaja :
Koostaja :
Sisukord

Sisukord...................................................................lk.

Perekond Bonaparte................................................lk.

Varajased aastad.....................................................lk.

Haridustee................................................................lk.

Isa surm...................................................................lk.

Elutee .......................................................................lk.

Abielud ja lapsed......................................................lk

Isikuomadused .........................................................lk.

Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk.
Perekond Bonaparte
Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804- 1814 , 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hispaaniat 1808- 1813 , Hollandit 1806-1810 ja Vestfaali 1807-1813.
Carlo Maria Buonaparte ja Maria Letizia Ramolino pojast Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon I, tähtsad olid ka Napoleoni vennad Joseph Bonaparte, Lucien Bonaparte, Louis Bonaparte ning Jérôme Bonaparte, kelle Napoleon pani enda vallutatud või moodustatud riikide etteotsa . Louis Bonaparte pojast Charles Louis Napoléon Bonapartest sai Prantsuse keiser Napoleon III.
Suguvõsa liikmed
Carlo Maria Buonaparte (1746- 1785 )
Napoléon Bonapart ehk keiser Napoleon I, ( 1769 -1815) Prantsusmaa valitseja aastail 1799-1814 ja 1815,
Joseph Bonaparte,
Lucien Bonaparte,
Louis Bonaparte,
Charles Louis Napoléon Bonaparte, ehk Prantsuse keiser Napoleon III.
Jérôme Bonaparte, Vestfaali kuningriigi kuningas, abielus Vestfaali printsessi Catherinaga, Württembergi printsessi Auguste Karoline tütrega;
Napoléon Joseph Charles Paul Bonaparte (1822-1891)
Louise -Eugénie Bonaparte (1873-1923)
Louis Bonaparte (1914-1997)
Perekonna vapp .
Varajased aastad
Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Korsika saarel, linnas nimega Ajaccio. Sünnituse juures polnud sellel hetkel kedagi ja laps kukkus põrandale. Napoleoni vanemad olid Laetitia Buonaparte ja Carlo Buonaparte. Napoleoni perekond oli kohalik aadliperekond. Carlo Buonaparte praktiseeris advokaadina. Napoleonil oli neli venda,
Joseph, Jérôme, Louis ja Lucien. Napoleoni isa otsustas anda talle prantsuse mitte korsika kasvatuse.
Juba varajasest lapsepõlvest peale ilmnes Napoleoni kärsitu ja rahutu iseloom.,,Miski ei äratanud minus lugupidamist,'' meenutas ta hiljem, ,, mul oli kalduvusi tülitsemiseks ja kakluseks , ma ei kartnud kedagi. Ühte lõin, teist kriimustasin ja kõik kartsid mind. Kõige enam sai minu läbi kannatada minu vend Joseph. Ma peksin ja hammustasin teda. Ja isegi selle eest sai ta riielda, sest veel enne, kui ta oli hirmust toibunud, jõudsin juba emale kaevata.''
Napoleon kasvas sünge ja kergesti ärrituva lapsena. Ema armastas teda kuid kasvatas kõiki lapsi üsna karmilt.Elati kokkuhoidlikult. Tõeliseks perekonnapeaks oli Laetitia, kindel, karm ja töökas naine ,kelle käes oli laste kasvatamine.Armastuse töö ja range korra vastu päris Napoleon oma emalt.
Haridustee
1779 . aastal pärast suuri pingutusi õnnestus isal saata kaks vanemat last – Napoleon ja Joseph- Prantsusmaale ning panna nad Autuni kolledžisse.
1779. aasta kevadel aga viidi kümneaastane Napoleon üle ja võeti riigi stipendiumile Brienne 'i linna sõjakoolis Ida-Prantsusmaal. Brienne'i sõjakoolis jäi Napoleon süngeks ja kinnise iseloomuga poisiks. Ta ärritu kergestija pidas viha, ei lähenenud kellelegi, suhtus kõigisse lugupidamatult, poolehoiuta ja kaastundeta ning hoolimata oma väikesest kasvust ja noorusest oli ta väga enesekindel . Tema kallal noriti ja teda narriti tema korsika pärase häälduse pärast. Ta õppis suurepäraselt. Eriti Kreeka ja Rooma ajalugu. Talle meeldis palju lugeda.
1784 . aastal lõpetas viieteistkümneaastasena edukalt koolikursuse ja läks Pariisi sõjakooli, mille lõpetajad võeti armeesse. Tema siinsed õppejõud olid esmajärgulised. Näiteks kuulus matemaatik Monge ja astronoom Laplace .Napoleon kuulas ahnelt loenguid ja luges palju. Siin leidus, mida ja kellelt õppida.
Isa surm
1785. aasta veebruaris suri tema isa Carlo Buonaparte samasse haigusesse millese ka Napoleon hiljem suri- maovähki. Perekond sattus puudustesse ja tema vanema venna Josephi peale ei võinud lootusi panna (ta oli meeletult laisk ja andetu ). Nüüd võttis kuueteiskkümneaastane Napoleon üle ema, õdede ja vendade eest hoolitsemise.
Elutee
30.oktoobril 1785. aastal lahkus Napoleon pärast aastast sõjakoolis viibimist ja astus nooremleitnandi aukraadis sõjaväkke. Tema rügement asus lõunas Valence'i linnas. Noore ohvitseri elu oli raske. Suurema osa oma palgast saatis ta emale, jättes endale v aid hädavajaliku ülalpidamiseks ja loobudes vähemastki meelelahutusest. Maja, kus ta toa üüris oli bukinisti kauplusja Napoleon veetis kogu oma vaba aja raamatute lugemisega, mida kaupmees talle andis.Ta hoidus seltskonnast eemale ja ta riidedki olid nii viletsad, et ta i tahtnud ei võinud liikuda seltskonnas. Raamatuid aga neelas ta otse ennekuulmatu ahnusega, täitis oma vihikud märkustega ja tegi konspekte.
Eelkõige tundis ta huvi sõjaajaloo-, matemaatika -, geograafiaalaste raamatute ja reisikirjelduste vastu. Ta luges ka filosoofe. Just sel ajal tutvus ta 18. saj. Valgustusajastu kirjanduse klassikutega- Voltaire'i, Rosseau 'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga.
Ta luges nii ilukirjanduslikku proosat ka värsse; oli haaratud ,,Noore Wertheri kannatustest'' ja mõnedest teistest Goethe teostest. Sealt edasi liikus ta aga kiiresti üle matemaatiliste traktaatide, sõja- ja eriti kahurväelaste teoste juurde.
1786 . aasta septembris palus ta endale pikaajalist puhkustja sõitis Ajacciosse, kodumaale , et korrastada perekonna majanduslikke asju. Surres oli isa neile pärandanud väikese mõisa ja küllaltki segiaetud asjaajamise . Napoleon asus neid energiliselt korrastama ning selle tulemusena paranes perekonna materiaalne olukord. Tal õnnestus oma puhkust pikendada kuni 1788. aasta keskpaigani, ehkki nähtavasti ilma palgata. Kuid tema töö tulemused majapidamise ja mõisa korraldamisel olid kuludest suuremad.
Ma ei hakka kirjutama tema suurepärastest saavutustest pärast Revulutsiooni, kuigi see oli ka väga suur peatükk tema elust. Tema valitsemise ajal toimus palju sõdasid ja ka palju häid asju.
Abielu ja lapsed
Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga ( 1763 –1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' ( 1760 –1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal.
Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811- 1832 ), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser.
Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest:
Krahv Charles Léon (1806–1881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega
Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga
Lisaks võisid tema lapsed olla ka:
Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga
Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga
Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895)
Isikuomadused
Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust , samuti karm ja halastamatu.
Paljud järgmised suured väejuhid on oma eeskujuks võtnud Napoleoni.
Hüvastijätt vana kaardiväega
(kõne)
Hüvastijätukõne oma armeele pidas Napoleon pärast ebaõnnestunudsissetunig venemaale ja lüüasaamist liitlaste poolt, mis sundis teda Prantsuse imperaatoritroonist loobuma .
,, Minu vana kaardiväe sõdurid, ma ütlen teile hüvasti.Kakskümmend aastat olen ma teid pidevalt saatnud teel aule ja kuulsusele. Viimasel ajal, nagu ka meie õitsengu päevadel, olete te üksmeelselt olnud vapruse ja ustavuse eeskujudeks. Niisuguste meestega nagu teie ei oleks me kaotanud, aga sõda oleks olnud lõpmata pikk, see oleks olnud kodusõda ja see oleks toonud Prantsusmaale sügavamaid kannatusi. Ma olen ohverdanud kõik oma huvid oma riigi huvide eest. Mina lahkun, aga teie, mu sõbrad, jätkate Prantsusmaa teenimist . Tema õnn oli minu ainsaks mõtteks. See on ka edaspidi minu soovide sihiks. Ärge kahetsege minu saatust. Kui ma olen nõustunud edasi elama, siis seepärast, et teenida teie kuulsust. Ma kavatsen kirjutada ajaloolistest saavutustest, mida me koos korda saatsime. Hüvasti, mu sõbrad. Kui ma saaksin teid kõiki oma südame vastu suruda”
Troonist loobumised ja surm
Esmane troonist loobumine toimus 1814. aastal. Napoleon saadeti Elba saarele .
Pole kahtulust et esialgu jõudnud Elba saarele polnud Napoleonil mingeid plaane. Ta pidas oma poliitilist elu lõpetatuks ja kavatses nagu lubanud kirjutada oma valitsemise ajaloo. Vähemalt jättis ta esimese poole aasta jooksul sellise mulje. Ta oli rahulik ja tasane .Elba saar anti Napoleonile täielikuks valdamiseks ja saare elanikud võtsid oma uut valitsejat suure austusega vastu. Vaikselt ja üksluiselt möödusid esimesed kuud Elba saarel. Mitte millegagi ega kellegi ees ei lasknud ta välja paista seda, mida ta üle elas. Pikki tunde viibis ta sügavais mõtteis.
Juba 1815. aastal hakkas Napoleonil kujunema otsus tagasi pöörduda Prantsusmaale ja taastada impeerium .Sellele järgnes Napoleoni 100 päeva (Ma ei hakka kirjutama sõdadest ega vallutustest vaid Napoleonist endast). Napoleoni 100 päeva tähendas seda aega mil ta peale Elba saarelt lpõgenemist valitses kuid siis jälle kukutati .
22. juuni 1815. loobus Napoleon teistkordselt troonist oma poja kasuks. Nüüd saadeti ta Atlandi ookeani lõunaosas asuvale väikesele ja täiesti tühjale saarele. See saar sai nime 21. mail 1501. aastal mil ta avastati ja mil katoliiklased tähistasid püha Helena päeva. Juba oma asendiga ookeanil ja oma kaugusega maismaast garanteeris püha Helena saar, et Napoleoni tagasitulek on võimatu. 15. oktoobril 1815. aastal saabus Napoleon saarele.Algul anti Napoleoni käsutusse mitte just nii mugav suvemaja, hiljem aga avaram maja saare selles osas mida nimetati Longwoodiks.
Juba 1819. aastal oli Napoleon üha sagedamini haige. 1820. aastal haigus tugevnes , 1821. aasta algul aga leidis inglise arst Arnotte, kelle Napoleon enda juurde laskis ,

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Devil258 Õppematerjali autor

Referaat Napoleon Bonaparte kohta.

napoleon buonaparte

Sarnased õppematerjalid

doc

Napoleon

Napoleon Referaat SISUKORD 1 . Napoleoni elulugu 2 2. Napoleoni isikuomadused 3 3. Napoleonist isiklikku 4 4. Pildid Napoleonist 5 5.Kasutatud allikad 6 Napoleonist elulugu Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma

Ajalugu

pptx

Napoleon

Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves

Ajalugu

doc

Napoleon

Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma

Ajalugu

doc

NAPOLEON BONAPARTE

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus....................................................................................................

Eesti keel

docx

Napoleon Bonaparte

Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses

Ajalugu

docx

Napoleon Bonaparte

Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785, Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Õppejõud ütlesid, et ta paistis silma oma pühendumisega matemaatikale ning ta oli üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Sõjaväe karjäär Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus

Ajalugu

docx

Napoleon

Sisukord 1. Sissejuhatus Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 2. Elulugu Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks

Ajalugu

pdf

Napoleon Bonaparte

Napoleon Bonaparte Referaat Koostaja: Juhendaja: Talv 2017 Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsika saarel. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 katoliku kiriku Ajaccio katedraalis. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Haridus Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija

Ajalugu

Rohkem sarnaseid