Euromündid Soome euromündid Euromüntidel kolm motiivi 2-eurosel mündil kujutatakse murakaid ja murakaõisi Servas on kiri SOUMI FINLAND ja kolm tärni. 1-eurosel mündil kujutatakse kahte luike, kes lendavad Soome maastikul Idee Soome iseseisvuse 80. aastapäeva puhul kujundatud meenemündist. Monaco euromündid 2- ja 1-eurosel mündil on kujutatud Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. Tegemist on Monaco vürstiga 2005.aastast valitsemas San Marino euromündid 2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid
eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Raha Kvaliteetne raha on raha, mis suudab realiseerida kõige paremini kvaliteedinõuded oma ideed (olemust). Tuleb toime oma ülesannetega e. funktsioonidega. Raha kvaliteet sõltub üldiselt rahast endast (tagatised,
tähendab oda. Esimesed kopikad, mis vermiti Moskva Suurvürstiriigis peale Novgorodi vallutamist 1478. aastal, kandsid Moskva vappi Püha Jüriga, keda kujutati odaga tapmas draakonit. 1-, 2- , 3- ja 5-kopilkalised olid ühesuguse kujundusega, millede aversil on lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on eelnenud müntidest erineva üldkujundusega (E.Olviste, 2010, lk.15). Kunstiakadeemia õppejõud Ivar Sakk on öelnud rublade kohta oma arvamuse: rublasid põlati ja halvustati, kuid ilma nendeta igapäevaelu ei toiminud. Nad olid võidunud ja haisesid ning sedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama portree-Lenin. Alles tagantjärele oli ta aru saanud selle süsteemi totalitaarsest olemusest, sest isegi
Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa
Valga vapp- tingmärgid Poola kuningalt Sigismund III 1590. Valga vapil on roheline kilp, rüütli parem käsi üles tõstetud, kullaga ääristatud soomusrüüs käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka. Enamvähem sama, mis sajand tagasi, ehk mõõk pisut sirgemaks läinud. Numismaatika def ja põhimõisted- ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja nendevahelisi seoseid. Nomisma on münt kreeka keeles. Legend- kiri mündil. Avers- mündi esikülg. Revers- mündi tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi
..................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.......................................................................................................................6 2.2.1. Pangatähed................................................................................................................6 2.2.2. Mündid......................................................................................................................7 2.3. Rubla................................................................................................................................7 3. MAKSEVAHENDID AASTAST 1992...................................................................................8 3.1. Eesti kroon taasiseseisvunud Eestis................................................................................
2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 3.1 Majandus- ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrval peavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. 8 3.2 Rahanduskoostöö ajalugu 1971
Kolmandas etapis, 1. jaanuaril 1999. aastal võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002. aastal tulid nimetatud kaheteistkümnes riigis käibele euro paberraha ja mündid. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Euro Euro kasutuselevõtmine, esmalt 1999. aastal ülekanderahana ja seejärel 2002. aastal reaalsete pangatähtede ja müntidena, on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Nüüdseks on euro pangatähtedest ja müntidest saanud inimeste igapäevaelu ja kaubandusliku tegelikkuse lahutamatu osa. Nagu kõikidel vääringutel, on ka eurol oma nimetus ja tähis
Kõik kommentaarid